[CHRhmm]

Kahjuks saan rääkida oma kogemusest pisikeste klotside osas nt K58/voshod1/2/3 piduriklotsidest. 
Lasin pidurimeistril (Pidurimeistri Oü, Siduri 9, Tallinn 11313, +372 6 555 522, info@pidurimeistri.ee, www.pidurimeistri.ee) klotsi katted vahetada. Andsin klotsid, millel põhjaks alumiinium.
Tegelane (meister, kes ka ise klotside üleandmise hektel nostalgitses, et tunneb need klotsid unepealt ära... eeldan, et siis teab mis seal kõige parem on) kleepis pidurikatted peale. Tööga ja hinnaga jäin sellel hetkel rahule.
Sõites tee või tina esipidur ei võta nagu sooviks - reguleeri kuidas tahad. Ajasin süü ebasümeetrilise rummu ja nõrga piduri hoovastiku taha. Tegin ka pidurihoovastikus muutsi e. tummisemaks, suruendasin ka käiku + rumm ilusti ümaraks aga ei midagi...
Tagapiduril probleeme polnud, sest jalaga vajutades võtab ratta plokki ilusti - mootorattal kaalu ka vähe ning loha kergelt tulema. Tagapidur on n.ö. siis abiks.

Klotsidega sai sõidetud ~8000km ja siis võtsin sahtlist vene vähe kasutatud originaalid (pildil paremad), millel katted peale needitud.
Nende klotsidega pidurdab esipiduriga väga hästi - seal kus taastatud asjad jänni jäid.
Kas neid katteid on erinevaid ka tänapäeval või pean hakkama otsima "vanu" katteid ja ise peale neetima?

Kõnealused klotsid...

[v6sa]

Väga hea, et räägitakse. Veel parem, kui pildilt leiaks 8000 km mitte eriti hästi töötanud klotsipaari.

Pidurikatteid on erinevaid.

Kaks küsimust.

Kas taastatud ja tehaseuus klots liibuvad võrdselt trumli sisepinnale?

Kas pidurimeistris küsiti, on selle klotsi tööpaariks teras või kergsulam?

[CHRhmm]

Väga hea, et räägitakse. Veel parem, kui pildilt leiaks 8000 km mitte eriti hästi töötanud klotsipaari.

Pidurikatteid on erinevaid.

Kaks küsimust.

Kas taastatud ja tehaseuus klots liibuvad võrdselt trumli sisepinnale?

Kas pidurimeistris küsiti, on selle klotsi tööpaariks teras või kergsulam?

Pildid õhtul.
Pidurimeister sai nii pidurikatte kui trumli enda valdusesse, kui klotse uuendama asus e. see sama pildil olev komplekt ja lisaks veel vossi originaal rummu sees oleva pidurikoja.

[v6sa]

Pildid õhtul.
Pidurimeister sai nii pidurikatte kui trumli enda valdusesse, kui klotse uuendama asus e. see sama pildil olev komplekt ja lisaks veel vossi originaal rummu sees oleva pidurikoja.

Seega oli tal kõik vajalik olemas, et antud pidur oleks pidanud hästi töötama. Paraku pani kusagilt otse...

Mis ta ise kostab?

[isandpauk]

Ma usun, et enamus siinseid foorumlasi teavad kes on pidurimeister, kus asub ja palju tööd maksavad. Ma ei usu hetkel küll, et nad on sind kuidagi "tõmmanud". Seal polegi eriti millegagi tõmmata ja seetõttu paistab see teema algatus pisut ülepingutatud kaeblemine. Nemad seal võtavad riiulist sobiva diameetriga materjali ja kleebivad klotsile peale. Natuke lihvivad otsad maha ja ongi kõik.
Edasi tuleks klotsid panna koos kojaga treipinki ja treida ümmarguseks trumli diameetri järgi. Likvideerida kõik lõtkud sh. koja ja võlli vahel. Kui seejärel pidurid ei toimi, siis on võimalik süüdistada ainult seda kattematerjali - on liiga kõva antud piduri jaoks.

[mossepower]

Mäletan analoogset juhust ca. 15 aastat tagasi sapaka piduritega (äkki oli ksf. nymmik?), algallikat enam kahjuks ei leia.
Täpsemalt oli olukord selline, et autol said kõik piduritrumli tööpinnad seestpoolt ilusasti siledaks treitud ning pidurimeistris uued katted lastud panna vanadele klotsidele. Teatud läbisõidu järel jäid aga pidurid väga kehvaks. Lähemalt uurides oli pidurikatetele "klaasjas" libe kiht peale tekkinud ning see enam ei haakunud trumliga nii nagu peaks. Kui liivapaberiga hõõrdkatte pind karestada, siis probleem jälle kadus.

Ühe probleemina pakuti, et vb. oli trummel liiga siledaks-läikivaks treitud, et seepärast klaasistab klotsi ära. Lahendusena läksid aga sellele masinale kasutusse sapaka originaalsed pruunikas-punast värvi pidurikatted ning nendega sellist "klaasistumist" ei tekkinud.

[CHRhmm]

Ma ei kaeble ega süüdista, vaid sooviks pigem arutleda, et kas kaasaegne materjal on OK või kahjuks ei sobi nõrkadele piduritele...
Kribasin ka, et olen tööga ja tema suhtumisega rahul (väga positiivne õhkkond ja kiirelt toimetati), kuid sooviks mõista, et kas piduri nõrkus on seotud materjalist või millegist muust. 
Asi lihtsalt selles, et võtsin taastatud klotsid välja ja panin vähekasutatud uued samasse trumlisse, ning nagu naksti pidurid head.

Trumlite pidurduspinnad lasin rakveres Rakisetehases korrastada.

Kahjuks ei ole veel temaga sellel teemal arutlenud, lootsin, et ehk kellegil on kogemusi. Kuid eks teen pildid ja saan ka temaga arutada, ehk on teistsugust /sobivamat materjali piduritele pakkuda.
Neid vana-uusi-vähe kasutatud klotse lihtsalt enam pole kuskilt väga saada ja paratamatult peab piduri kattematerjali uuendama. Siis vähemalt tean, millist materjali sinna tahta.

[Raudpats]

Mulle siin üks tark seletas, et need niinimetatud pidurikatted või friktsioonid, kes kuidas nimetab, on kõik erineva koostisega. Mõned on ette nähtud pigem sidurdamiseks kui pidurdamiseks. See katte valik pidavat olema siiski väga vastavuses hõõrduva pinna materjaliga ja hõõrdumise eesmärgiga. Kui on valest materjalist kate pandud, siis ei saagi pidurdama. Osa katteid töötavad üksnes õli sees ja teised üksnes kuivalt. Kõike seda peab arvestama. Töö ise võib olla vägagi korralik, materjalid lihtsalt ei sobi omavahel.

[muska71]

sai ka kunagi seal lastud uued katted panna ja ka tunti klotside järgi ära mis masinale kuuluvad,töö ka väliselt kena,aga pole jõudnud veel katsetada.

[volvotar]

Omal ajal tsikkli ja võrrimehena sai iga kevade ikka pidurid liivakaga üle käidud ja klotsid eriti karedaga karestatud! 

Autodest trastiliseim näide, et auto mitte ainult ei pidurdanud, vaid kuumutas ka kettaid kõveraks. Sai tellitud lihtsalt uued klotsid
(mitte kõige- kõige odavamad) ja probleem kadus.
Ühel 87´a. jaapani kastikal tagumisi pidureid ühtlaseks ei saanud ennem, kui paigaldasin ratastele erinevast materjalist trummelpiduri klotsid.
Nendel on ehituse eripära- kõigepealt jookseb õlitoru ühte rattasse ja sealt alles teise (konstruktorid on vist seda "vindise peaga" teinud).

Ah, jaa veel üks  timmimisest- Nüüdsel ajal sai hobikrossikal esiratta klotse vahetatud ja no siis kuna, kui ikka vastu võistlust. Tulemuseks oli peale igat hüpet kõhuli maas ja lõpuks tuligi konstanteerida fakti, et ikka üldse sõita ei oska (jätsingi sõidu pooleli).
Peale võistlust läksin rahustusringe tegema- ei mingeid kõhukaid enam.
"Tarkpea" oli pidurid nii närviliseks timminud, et soojenedes hakkas peale jääma!

[Mahno]

Kas need vindise peaga jaapani insenöörid ei võtnud oma disaini aluseks mitte hüdraulika loodusseadust, mille kohaselt on rõhk süsteemi kõikides punktides ühesugune?  Mistõttu ma teeks järelduse, et ikaldus sai peituda  asjaolus, et kas kahe silindri vaheline toru oli törts umbes või lömmis ja ei lasknud vedelikku läbi või oli see teine kaugem silinder väheke teistsuguse läbimõõduga või muidu takerduv.

Aga kõik klotsid pole tõesti samad - kunagi sai pandud volkarile ette bluestar nimelised klotsid. Sõitsin mina, sõitis isa, lõpuks oli piduriketas õhuke kui žilett, aga klotsid olid ikka nagu uued.

[CHRhmm]

Vaatasin riiulis olevad klotsid üle, ning kahjuks ei saa tõsetuseks neid pidurimeistri poolt taastatud klotse näidata - paigaldasin need tagumisele rattale.
Tagumised klotsid on olemas küll - vahetuse põhjus oli selles, et tagumised klotsid said kannatada, kui pidurirumm, mille küljes ketihammakas, tuli ratta rummu küljest lahti ning sisemised poldid närisid klotse tekitades ühele klotsile mõrasid. Pärast seda töötasid rummus klotsid veel ~4000km. Seda põhjusel, et see jama toimus reisi keskel.
Aga tagumise klots, mis on sõitnud ka seal ~8000km kandis on selline (paigaldatud teise pidurikaanele, sellest ka mitteparalleelsus):
   

Tagumise piduriga häda polnud, sest jalaga vajutades, millel varras ülekanne, piduri hoovale, sai tugevam jõud rakendatud ja ratas sõiduajal plokki saada polnud probleem. 92kg tühikaaluga mootorrattal ( millel ehk täispurjes kaalu ~180kg) on tagapidur pigem sekundaarne, sest raskusjõud kandub pidurdamisel tagarattalt esimesele rattale. Seega surve pidurdavale rattale väheneb ning läheb vaja vähem hõõrdejõudu, et ratas plokeeruks.


Originaalvähe kastutatud klotse hetkel ei jõudnud alt võtta - ehk täna õhtul jõuan.

[tõnn]

Julgen väita, et haarduvus ning kulumiskiirus käivad käsikäes.
Tänapäevased materjalid on mõeldud suurema läbisõidu jaoks ning pidurivõimenditele.

Eelistama peaks ehk pehmemaid materjale ning neid tihedamini vahetama.
Kunagi volga poes oli müügil klotsikatted mis olid sirged ning käe vahel painatavad.
Nendega võiks saada parima pidavuse.

[ahtos]

Olen oma emmilistele neetinud lada pehmed katted ja pidurdab küll,taha on jäänud originaal vaskkiududega.Autodel tuleks paigaldada ühest firmast pärit klotsid kettad.Kõige parema pidamisega olid mosse punased ja panni pehmed katted.

[volvotar]

Kõige paremini klotsimaitset tunnetada on jalgrattaga, seal teeb isegi kurjem tavaklots kehvemale kettale ära!
Üks asi on pidurdus, teine asi on isepuhastus ja lollikindel töökord.

[v6sa]

Pildi järgi tundub, et liibuvus on olnud alla 50%. Siis ei saagi pidamist väga olla.  Kudias venelane samast trumlist välja näeb?

Või petab pilt/vanad silmad.

Seda kinnitan küll, et enamasti hea pidamisega klotsid ka kuluvad hästi

Kunagi MKI Fiestat pidades tuli see tagaklotside trumliga samasse mõõtu saamise keberniit paar korda läbi elada...

[CHRhmm]

Pildi järgi tundub, et liibuvus on olnud alla 50%. Siis ei saagi pidamist väga olla.  Kudias venelane samast trumlist välja näeb?

Või petab pilt/vanad silmad....

Käes hoides tundub % suurem.. no +20 ehk kindlasti. Aga nagu mainitud, need on tagumised piduriklotsid. Nüüd see pidurirumm on seal vahetunud ja taastatud klotsid (mis olid enne esimesed) on sinna paigaldatud.
Ette pandud vene omad. Püüan ehk täna leida selle aja ning veneklotsidele näkku vaadata.
Suurem pilt on selles, et kahjuks üks ühele võrdlust teha ei saa.

[tõnn]

Midagi sellist võiksid proovida
https://www.jawavaruosad.com/product-pag...iferodo-iz