Steyr120 Gläser 36a.
#21

Tänan heade soovide eest Indrekut ja privaati kirjutanutele.

Tõesti, peale kümmet aastat vähe intensiivsemat tegutsemist olen mingi tulemuseni jõudnud. Tegelikult oman seda autot aastast 84 ja vaikselt on  olnud kuklas pidevalt süütunne ,et projekt on pooleli. Abikaasa Anu on jõudnud selle kümne aasta jooksul mis mina garaažis istusin mitu raamatupidamise alast raamatut välja anda ja isegi ühe suht menuka roomaani kirjutada! 

https://www.facebook.com/search/top/?q=s...SEARCH_BOX

Ilmselt teavad seda kõik kellel mingi hobi ja hea kui teine pool suhtub asja mõistvalt. Tänud!

Indrek kirjutas väga õieti, et nüüd algas sissesõidu ehk katsetuse aeg. 
etteruttavalt või öelda ,et tegemist on veel küllaga. Tänaseks olen näiteks taga vedrusid juba kolm korda pidanud autol alt ära võtma ,et saaks paika auto kõrguse ja ratta kalded. Võtma lahti ühe taga silla poole kuna üks simm lihtsalt kriuksus  jne.
Talveks igatahes peaks toimetamist jätkuma, sest olen vahepeal targemaks saanud ,et kõik detailid minu auto küljes ei vasta minu auto aastakäigule.
Ilmselt on see auto nagu Tallinna linn mis kunagi valmis ei saa.

http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.p...c1f6154820

Illustreeriv pilt rek numbritega.

   
Vasta
#22

Roolikarp.

Nagu viimases postituses kirjutasin on auto juures tegemist küll ja veel.

Üheks mureks oli liig suur roolilõtk. 
Vana roolikarp mille leidsin aastate eest Mooste kandist oli paras muld. Remontisin seda palju võimalik ja paigaldasin selle autole kuna paremat hetkel polnud.
Steyri roolikarbi suureks puuduseks on ,et selle trapetskeerme ja mutri vahelist lõtku ei saa reguleerida. Juba mõtlesin vaikselt ,et pean uue mutri valmistamisega tegelema hakkama. Sügisel sattus minu kätte aga roolikarp millel sootuks puudus igasugune lõtk. Kui karbi lahti võtsin oli imestus suur.
Keere ja mutter olid omavahel pigem tuugad kui lohvkad. Uurisin ja puurisin ja lõpuks avastasin ,et mutri keere kaetud  babiidi kihiga.
 Kuna polnud sellist asja varem kohanud võtsin ühendust " kõiketeadja" Vahuriga. Polnud temagi varem sellist asja näinud. Vahur uuris asja oma selle ala tuttavatelt ja sai teada ühelt härraselt ,kes tänaseks juba 86 aastane ,et sellist asja tõesti kunagi tehti. Selline taastamine ei ole ilmselt väga pikaealine, kuid kui arvestada minu auto iga aastast läbisõitu siis proovin järgi.
 Huvitav oleks teada kas keegi on ka sellisest taastamisest kuulnud või kokku puutunud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#23

Nii nagu oli roolikarbiga ei olnud ka minu auto tagasilla peaülekanede seis sugugi kiita. Eelmisel suvel sai ,hinge kinni hoides, sellega umbes 800 km. sõidetud.
Oli küll nagu " kopli tramm" aga sõitis siiski. Võtsin mõne korra taga kaane maha ja vaatasin kas järgmisele sõidule ikka kannatab minna ,ei olnud hullu.
Mulle isegi tundus ,et suve lõpupoole jäi vaiksemaks või harjusin lihtsalt ära!

Pilt vanast peaülekandest


    Tagasild.


Umbes aasta tagasi leidsin Saksamaalt pooliku tagasilla . Mille peaülekande seisukord tunduvalt parem. Ei tea milleks oli kasutatud. Igatahes tagasilla sukad,  poolassid maha lõigatud ja taldrek teispidi sisse pandud. Pilt veel Saksamaalt.


   

Seest polnud väga vigagi, kuigi üllatusi jagus sinnagi.

   

Üritasin hambumise õigeks ajada. Eks tõehetk saabub koos kevadega. Kui saab esimesed sõidud teha.


   



Olen teinud ja kogunud nii palju juppe, et vana silda ei pidanud päris lahti võtma. Ainult vahetuse vaev.


   
Vasta
#24

Siin üks lõim hambumuse kontrollist. Vanasti tehti seda tinaplaatidega mis lasti h.rataste vahelt läbi, tänapäeval siis värv.
https://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=49661

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#25

(15-03-2023, 12:46 PM)Walter Kirjutas:  Siin üks lõim hambumuse kontrollist. Vanasti tehti seda tinaplaatidega mis lasti h.rataste vahelt läbi,

Piltidelt paistab, et mees on sinet kasutanud, see vast kõige õigem meetod üldse, mis olla saab.
Tinaplaatide süsteemist loeks üldhariduse mõttes suure huviga, oskad ehk viidata, kuskohas tundmatu tehnoloogia peidus on?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#26

(15-03-2023, 12:51 PM)Marko Kirjutas:  Piltidelt paistab, et mees on sinet kasutanud, see vast kõige õigem meetod üldse, mis olla saab.
Tinaplaatide süsteemist loeks üldhariduse mõttes suure huviga, oskad ehk viidata, kuskohas tundmatu tehnoloogia peidus on?
Vanemad autoehituse õpikud sellist asja mainivad (ka masinaehituse loeng 90-ndate alguses rauakoolis), sellega määrati hambumislõtku.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#27

(15-03-2023, 12:56 PM)Walter Kirjutas:  
(15-03-2023, 12:51 PM)Marko Kirjutas:  Piltidelt paistab, et mees on sinet kasutanud, see vast kõige õigem meetod üldse, mis olla saab.
Tinaplaatide süsteemist loeks üldhariduse mõttes suure huviga, oskad ehk viidata, kuskohas tundmatu tehnoloogia peidus on?
Vanemad autoehituse õpikud sellist asja mainivad (ka masinaehituse loeng 90-ndate alguses rauakoolis), sellega määrati hambumislõtku.

Lõtku mõõtmine tina abil on arusaadav, puutejälje nihutamisel sellest abi ei ole.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

(15-03-2023, 13:22 PM)Marko Kirjutas:  
(15-03-2023, 12:56 PM)Walter Kirjutas:  
(15-03-2023, 12:51 PM)Marko Kirjutas:  Piltidelt paistab, et mees on sinet kasutanud, see vast kõige õigem meetod üldse, mis olla saab.
Tinaplaatide süsteemist loeks üldhariduse mõttes suure huviga, oskad ehk viidata, kuskohas tundmatu tehnoloogia peidus on?
Vanemad autoehituse õpikud sellist asja mainivad (ka masinaehituse loeng 90-ndate alguses rauakoolis), sellega määrati hambumislõtku.

Lõtku mõõtmine tina abil on arusaadav, puutejälje nihutamisel sellest abi ei ole.

Kasutasin tõesti sinet puutejälje reguleerimisel. Kui sinet käepärast pole saab ka värviga hakkama. Hammaste vahelist lõtku mõõdetakse üldiselt indikaatorkellaga .Mõne auto käsiraamatus isegi lõtku suurus antud. Kui rohkem kogemusi võib ka vabalt tunde järgi panna. Üldine reegel on ,et pigem vähe suurem kui väike.
  Tundub ,et minu reguleerimine läks täkkesse. Esimene proovisõit tehtud ja tagasild vaikne!
Vasta
#29

Kui sai autol tehtud plekitöid valmistati ka tehasejoonise ja piltide järgi nimetatud plekk. Nägin küll ,et ei ole originaaliga päris sama aga ei tahtnud teemat üles võtta. Omad vitsad peksavad!! Kui eelmisel suvel autoga sõitsin ei tahtnud ja jalad kuidagi ära mahtuda. Nüüd juhuse tahtel sain originaali.
Vähe pleki remonti, sobitamist.

Originaali ja koopia

   


Plekk paigas

   

Nii lihtsalt ei pääse. Tegin ringi ka põhjamati.

Vana variand.

   


Uus ja palju saledam.

   
Vasta
#30

Kas auto on "vahepealses elus" mingit muud käigukasti kandnud? (mis originaal tunnelisse pole ära mahtunud?) Või toodetaksegi kuskil sellise kujuga "b-grupi" varuosasi? (väga korralik töö paistab olema võrreldes NIA-del kasutatud võtetega)  Big Grin
Vasta
#31

(01-04-2023, 11:50 AM)Sax Kirjutas:  Kas auto on "vahepealses elus" mingit muud käigukasti kandnud? (mis originaal tunnelisse pole ära mahtunud?) Või toodetaksegi kuskil sellise kujuga "b-grupi" varuosasi? (väga korralik töö paistab olema võrreldes NIA-del kasutatud võtetega)  Big Grin
Kahjuks minul pildid enam ei avane, kuid see vahetusse läinud käigukasti kattev plekk on valmistatud mitte NIA meetodil, vaid auto restaureerimise käigus. 

http://foorum.vanatehnika.ee/viewtopic.php?f=82&t=2836

Küll oleks hea, kui sellised reastaureerimistööd saaks teha ühe korraga õigesti. Paraku on meie teadmised ja võimalused piiratud ning seetõttu tuleb vahel olla loominguline. Põhimõtteliselt on kaks lähenemist. Teha alles siis, kui on täpselt näidis ees või teha parima oskuse järgi ning leppida sellega, et võib-olla tulemus ei ole "originaaliga äravahetamiseni sarnane". Esimese lahenduse miinuseks on see, et mingi detaili kohta info puudumine võib sisuliselt kogu töö seisma panna ning paljud projektid seetõttu edasi ei liigugi. Teise miinuseks on originaalist erinev tulemus. Minu ja Vahuri väike värkstuba on lähtunud põhimõttest, et kui mõistlikus lähitulevikus ei ole võimalik päris õiget lahendust leida, siis püüame olemasolevate teadmiste põhjal sellest olukorrast üle saada. Seda lihtsal põhjusel - näiteks see käigukasti kate ei takista sõitmist ning Eestimaal oli siiani vaid üks inimene, kes teadis, et see ei ole päris täpne koopia originaalist. Võib-olla ei teadnud isegi kogu maailmas keegi seda siiani. Küll aga jääb selline asi kergelt kripeldama ning kui mingi ainult endale teadaolev viga saab kõrvaldatud, siis on rahuldustunne suur. Näiteks meie pere 2011. aastal musta numbri saanud DKW on läbinud selliseid etappe tänaseks vähemalt 16 korda ning valmistada või korrastada tuli ligi 70 erinevat spetsiaalset detaili (lugemata on jäänud kõikvõimalikud kinnitusvahendid nagu poldid-mutrid, kruvid ja seibid). Kõrvaltvaataja ei pane võib-olla tähelegi. 

Väga tubli, Raimo. Nii jätkata. Ja julgus avalikult rääkida ning näidata on veel eraldi tunnustust väärt.
Vasta
#32

Infoks,

Vanatehnika.ee-s pildid jälle avanevad.

http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.php?f=94
Vasta
#33

Mingi aeg tagasi tegin postituse oma auto roolikarbi murest. Momendil minu auto roolikarbiga kõik hästi.
Nüüd pöördus minu poole sama murega üks lätlane ,et kas ma ei saaks teda aidata roolikarbi restaureerimisega , lõtkud üle mõistuse suured .Kuna minu enda auto roolikarbi taastamise võtted kuuluvad samuti suhteliselt kahtlaste võtete hulka siis lubasin lätlasele asja vähe uurida. Põhiliseks mureks oli valmistada uus keere ja sellele mutter mis oleksid koostul lõtku vabad. Meil Eestis ei olnud lootustki leida kohta kus sellist detaili valmistada. Euroopa on täis firmasid kes valmistavad selliseid detaile kuid keegi ei paku sellist täpsust. Üks parimaid vastuseid mis ma sain ühelt saksa firmalt. "Saaksime valmistada küll kuid meil ei oli litsentsi rooliosade valmistamiseks ",väga viisakas äraütlemine! Küllap neid ikka on lihtsalt ei leia üle ja paljud ei viitsi ühe kahe detaili ga jamama hakata.
Lõpuks leidsin siiski endisest sotsmaast firma kes võttis töö ette. Oli nõus tegema keerme ja mutri tooriku mis oli juba pool võitu. Hind küll kiskus viletsama žigulli hinna poole aga mis teha.

Vana trapets ja mutter

   

Uus keere ja mutri toorikud

   

Mutter töödeldud pealt vajalikku kujusse. Uus ja vana

   

Treisin korpusele pesa simmeringi paigalduseks ,sest originaalne vilttihend tilgub praktiliselt alati.

   

Roolikarp koostatud uute pukside, taastatud võllide ja laagritega.

   

Valmis autole paigaldamiseks. Eks paistab kuidas toimima hakkab. Ise arvan ,et ei tohiks probleemi, sest see firma toodab igapäevaselt erinevaid keermeid ja mutreid. Teavad millised materjalid kokku sobivad.

   
Vasta
#34

Niikaua kui roostevaba roostevabaga kokku ei keera pole viga midagi. Vaevalt sellele roolikarbile aastas tuhandeid kilomeetreid lisandub.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne