07-01-2021, 15:43 PM
Vene tehnikale juppe veel leiab. Aga tulevik on järjest tumedam.
Rusikareegel on ikka sama: osta nii kallis, kui rahakott vähegi kannatab. Sest paljudest väikestest praavitamistest kasvab kiiresti rasvane remondikulu. Kui remont pole just eesmärk sellisena aja viitmiseks või "isiklikuks arenguks".
Olen ostnud palju utiili, aga iga kord selge teadmisega, kuidas riketega edasi elada või neid kõrvaldada. Siin see võtmekoht ongi: odavat asja saab endale lubada vaid see, kes teab. Kes ei tea ja õppida ka ei viitsi, peab ostma teenust sisse tunnihinnaga, mis järjest tõuseb. Kusjuures turul on palju jutumehi, kes oskavad küll hinda küsida, kuid kellel tunde kulub küsitud tunnihinna kohta palju. Õnneks on internet.
Mis on kodumehaanikule keerulised asjad: hüdraulika ja elektroonika. Hüdraulika puhul on kodumehaanikule murekohaks defekteerimiseks vajaliku rõhu ohutu tagamine mõõdetaval viisil. Kuna vajalikke drosseleid, manomeetreid ja üleminekuid pahatihti ei ole, siis kõhutunde pealt seal kaugele ei purjeta. Aga ilma õli vasakulemineku kohta võimalikult täpselt tuvastamata läheb remont ehku peale asju vahetades väga kalliks. Eriti vene tehnika korral, kus kindel saab olla vaid töötavana maha võetud nõukaaegse varuosa peale. Poekaup on täna puhas loto. Õnneks fifti-siksti võiduvõimalusega
Elektroonika on aga raskesti mõistetav, sest madalapingelist elektrit inimene ei näe ega tunne. Eriti vahelduvvooluga käivates skeemides, kus pelga oomi seadusega kaugele ei jõua. "Sajajalgsete" hingeelu ma ei tunne ja seega ei saa endale lubada midagi keerulisemat, kui katkenud juhtmed. Kadestan inimesi, kes on viitsinud kindakirja lugemise endale selgeks teha...
Konkreetsed soovitused konkreetse masina kohta on juba hulga pikem teema. Russi ja põksinäksi kohta on sisukad teemad olemas, need tulekski kodutööks läbi lugeda. Mõttega. Kui seda ei viitsi/jaksa, siis on vara vana tehnikaga rinda pista. Jumpstükkide kohta on ka kiiduväärselt lugemist.
Kindlasti tuleb kasuks hangitava tehnika emakeele valdamine: nõukatehnikal vene keele, Valmeti puhul soome keele, Lanzi puhul saksa keele jne. Mitte kunagi ei hakka olema maakeelset infot kõigi nende pisikeste, kuid pahatihti eluliselt oluliste nüansside kohta. Aga masina kodumaalt kaevates ikka leiab
Igasugused kodukootud remondid tuleb mitmekordselt üle vaadata: paksu keevituse all võib olla endiselt pragu, teibitud juhtmestik võib rõõmsalt kärsata. Iga säärane mäda vajab lähemat uurimist.
Värskelt värviga üle pestud kraam on kahtlane - ajalugu ei paista välja ja haruharva liigub hästi tehtud kaupa. Enamasti on võetud pooltõbine ront, pestud kiiskava värviga üle (plägades tihti selle juures ära nii tihendid, klaasid kui kleebised) ja müüakse seda "kapitaalselt remondituna". Aga traktoril lõugab käigukast või autol paistab põrandamati alt asfalt...
Rusikareegel on ikka sama: osta nii kallis, kui rahakott vähegi kannatab. Sest paljudest väikestest praavitamistest kasvab kiiresti rasvane remondikulu. Kui remont pole just eesmärk sellisena aja viitmiseks või "isiklikuks arenguks".
Olen ostnud palju utiili, aga iga kord selge teadmisega, kuidas riketega edasi elada või neid kõrvaldada. Siin see võtmekoht ongi: odavat asja saab endale lubada vaid see, kes teab. Kes ei tea ja õppida ka ei viitsi, peab ostma teenust sisse tunnihinnaga, mis järjest tõuseb. Kusjuures turul on palju jutumehi, kes oskavad küll hinda küsida, kuid kellel tunde kulub küsitud tunnihinna kohta palju. Õnneks on internet.
Mis on kodumehaanikule keerulised asjad: hüdraulika ja elektroonika. Hüdraulika puhul on kodumehaanikule murekohaks defekteerimiseks vajaliku rõhu ohutu tagamine mõõdetaval viisil. Kuna vajalikke drosseleid, manomeetreid ja üleminekuid pahatihti ei ole, siis kõhutunde pealt seal kaugele ei purjeta. Aga ilma õli vasakulemineku kohta võimalikult täpselt tuvastamata läheb remont ehku peale asju vahetades väga kalliks. Eriti vene tehnika korral, kus kindel saab olla vaid töötavana maha võetud nõukaaegse varuosa peale. Poekaup on täna puhas loto. Õnneks fifti-siksti võiduvõimalusega
Elektroonika on aga raskesti mõistetav, sest madalapingelist elektrit inimene ei näe ega tunne. Eriti vahelduvvooluga käivates skeemides, kus pelga oomi seadusega kaugele ei jõua. "Sajajalgsete" hingeelu ma ei tunne ja seega ei saa endale lubada midagi keerulisemat, kui katkenud juhtmed. Kadestan inimesi, kes on viitsinud kindakirja lugemise endale selgeks teha...
Konkreetsed soovitused konkreetse masina kohta on juba hulga pikem teema. Russi ja põksinäksi kohta on sisukad teemad olemas, need tulekski kodutööks läbi lugeda. Mõttega. Kui seda ei viitsi/jaksa, siis on vara vana tehnikaga rinda pista. Jumpstükkide kohta on ka kiiduväärselt lugemist.
Kindlasti tuleb kasuks hangitava tehnika emakeele valdamine: nõukatehnikal vene keele, Valmeti puhul soome keele, Lanzi puhul saksa keele jne. Mitte kunagi ei hakka olema maakeelset infot kõigi nende pisikeste, kuid pahatihti eluliselt oluliste nüansside kohta. Aga masina kodumaalt kaevates ikka leiab
Igasugused kodukootud remondid tuleb mitmekordselt üle vaadata: paksu keevituse all võib olla endiselt pragu, teibitud juhtmestik võib rõõmsalt kärsata. Iga säärane mäda vajab lähemat uurimist.
Värskelt värviga üle pestud kraam on kahtlane - ajalugu ei paista välja ja haruharva liigub hästi tehtud kaupa. Enamasti on võetud pooltõbine ront, pestud kiiskava värviga üle (plägades tihti selle juures ära nii tihendid, klaasid kui kleebised) ja müüakse seda "kapitaalselt remondituna". Aga traktoril lõugab käigukast või autol paistab põrandamati alt asfalt...