[Formika]

See mis pidi värvitud saama eelmise aasta lõpus, sai siis nüüd. Mis sellest edasi saab? Eks hakkan tasapisi kokku panema. Eks selle sõja ja sellega seonduvate muude jamadega mott ka tublisti vähenenud. Muidugi kaks tellitud autot ka, millega ei oska midagi peale hakata. Aga vahendid neile kulutatud. Eks tuleb konserveerida ja jäävad paremaid aegu ootama. Mõni pilt ka.
   
   

[isandpauk]

Kas Ukrainast autode osas uudiseid on? Kas pääsesid purukslaskmisest?

[Formika]

Kas Ukrainast autode osas uudiseid on? Kas pääsesid purukslaskmisest?

Venkud jõudsid 12 km kaugusele ja kuna seal selliste väikeste töökodade piirkond, siis suurt kala sealt püüda polnud. Ühtegi lasku sinna ei tehtud. Kõik alles, ainult enamus mehi läks sõtta, üks vanem mees kamandab aga see oli ka lihtsama töö tegija.

[Formika]

L-1 on paar kuud olnud varjusurmas, nüüd Juunis sai alustatud komplekteerimisega. Eks neid probleeme tuleb omajagu. Kuna mõningaid juppe on saanud topelt, siis tuleb teha valikuid. Külge minevad asjad tuleb puhastada, värvida ja üle kontrollida. Arvestades auto vanust (90 aastat) ja enamuse osade soetamist stiilis põrsas kotis, siis nikerdamist ja sobitamist küllalt. Tegemist ju omaaegse käsitööstusliku autoga, kus kvaliteeti ei anna võrrelda tänapäevaga aga soov on teha ikka nn ülerestaureeritud auto. Mõõdu erinevusi esineb kõikjal. Tegelikult arvestades, et auto ehitati ju puidust raamile, millele naelutati plekid, mis omakorda tasandati tinaga, siis tulemus igati hea. Töö paneb ajutiselt seisma asjaolu, et osa detaile on Ukrainas taastamisel või hoopiski uute osade tootmises. Asjad said küll Märtsi alguses valmis aga pole olnud võimalust neid sealt ära tuua. Tõenäoliselt saab see toimuma koos 4x4 Volga Eestisse transportimisel. Sain kokkuleppele polsterduse osas a/s Teipinguga aga nemad saavad selle auto ette võtta alles Okt/Nov, nii et aega veel on.
   
   
   
   

[Formika]

Tegin mõned paremad pildid. Praeguseks paigaldatud kütusepaak, torustik, komplekteeritud mootor ja transmissioon. Radikas värvimises.
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

L-1 komplekteerimine läheb vahelduva eduga. Kuna neid juppe on kogutud aastaid, siis suur väljakutse on need kõik üles leida, taastada, värvida ja paika sobitada. Ilma teise autota oleks see olnud mõeldamatu. Muidugi ilmneb ka möödapanemist. Mõnigi detail on saanud mõne väiksema venna oma. Buick 90 oli oma aja lipulaev aga väiksemad mudelid 50, 60, 80 olid pisemate mootoritega ja lühemate keredega. Tuleb välja, et ka muudes detailides on erinevusi. Kõige kurvem on see, et juppe sellele autole enam praktiliselt saada ei ole.
   
   

[Formika]

L-1 kallal nokitsemine jätkub ja koos sellega nimekiri igasugu puudu olevatest vidinatest. See saab muidugi eriline peavalu olema, sest saada sellele autole pole suurt midagi. Põhja plekid said mingite jäänuste järgi uued tehtud ja parempoolsel sai poolt olemasolevat kasutatud. Tolle aja autodel pagasnikuid polnud ja kasutati taga olevat resti, kuhu pandi siis kohvrid, mis rihmadega kinni tõmmati. See rest sai ka nüüd taastatud ja paigaldatud. Auto tankimiseks tuleb see rest üles tõsta pildil olevasse asendisse. Radikas on valmis aga ribid on veel taastamisel ja värvimisel. Neid ei saa enne järgmise nädala lõppu kätte. Siis saaks ka esiosa kokku laduda.
   
   
   

[stern100]

Kas mootor tehti ka siin? Ja kas selle sisemusest/kokkupanekust ka pildimaterjali on?

Edit: ok lugesin uuesti ja avastasin, et tuli USAst. Kuid kas neegrid tegemisest pilte ka pakkusid?

[Formika]

Kas mootor tehti ka siin? Ja kas selle sisemusest/kokkupanekust ka pildimaterjali on?

Edit: ok lugesin uuesti ja avastasin, et tuli USAst. Kuid kas neegrid tegemisest pilte ka pakkusid?

Mootori ostsin ühe vanema härrasmehe käest USA-st, kes neid ise ka renoveerib. Tal seal selline väike töökoda ja üks abiline. Pilte pole aga mootor pandi minu juuresolekul käima, töötas hästi, õli rõhk ilus. Ta ongi spetsialiseerunud enne II MS toodetud R6, R8 mootoritele.

[Formika]

Paar paremat pilti tagumisest otsast. See osa peaks ka enam-vähem valmis olema.
   
   

[Formika]

Toimub elektri juhtmestiku paigaldus. Aastaid tagasi sai USA-s ühe vanema härrasmehega kokku, kelle väike firma toodab ajastutruusid juhmestiku komplekte enne WW II toodetud autodele. Sai tema käest tellitud juhtmestik nii L-1-le (1932 Buick 90L), kui ka ZIS 110-le (Packard 180). Igatahes juhtmestik sobib hästi, hea töö.
   

[zazik]

Sai tema käest tellitud juhtmestik ZIS 110-le (Packard 180). Igatahes juhtmestik sobib hästi, hea töö.

Kuidas selle Packardi ja ZIS-i samasusega lood on? Kas on tõesti üks-ühele? Ma olen pädevatest või "pädevatest" allikatest aru saanud, et ZIS on küll Packardi järgi tehtud, aga siiski üsna erinev, kui palju seal reaalselt vahetatavaid detaile on? Wikipedias kirjutatu, et ZIS on Packardi stantsidega tehtud vist ikka tõele ei vasta?

[Formika]

Sai tema käest tellitud juhtmestik ZIS 110-le (Packard 180). Igatahes juhtmestik sobib hästi, hea töö.

Kuidas selle Packardi ja ZIS-i samasusega lood on? Kas on tõesti üks-ühele? Ma olen pädevatest või "pädevatest" allikatest aru saanud, et ZIS on küll Packardi järgi tehtud, aga siiski üsna erinev, kui palju seal reaalselt vahetatavaid detaile on? Wikipedias kirjutatu, et ZIS on Packardi stantsidega tehtud vist ikka tõele ei vasta?

Transmissioon ja mootor tehti Packardilt maha praktiliselt üks ühele. Ainult keermestik ja silindri mõõdud viidi üle meetermõõdustikku. Sellega seoses suurendati kolbide läbimõõtu ja seega mootori töömaht suurenes 5,8L - 6,0L-ni. Muus osas jäi kõik samaks. Näiteks tellisin USA-st oma ZIS-le klapi ajami keti, sobis. Stantse ameerikast ei saadud, vaid tehti ise ja küllalt viletsad. Näiteks ka siin Eestis taastatud ZIS esimeeste poritiibade pikkuse vahe on küündinud 2,5 cm ja on kokku keevitatud 3-4 eri jupist. Kuna autod valmistati käsitööna, siis kõigil ZIS autode keredetailid on märgistatud autode kere numbritega. St. kõigil keredetailidel on kuskile löödud kere nummer. See kergendas oluliselt autode kokkupanekut, sest mõõdud võisid erinevatel autodel suuresti kõikuda. Ehk lühidalt vastus ksf. Zazik küsimusele, Packardi keredetailid pole ZIS-i juures kasutatavad, küll saab kasutada arvestaval hulgal mootori ja transmissiooni detaile. Ka elektrijuhtmestikku.

[Formika]

L-1 rindel peaaegu muutusteta. Ees on suur väljakutse, kuidas panna paika nahk katus. Keegi pole seda siinkandis enne teinud ja kui kellelgi on informatsiooni kellestki, kellel on sellel alal kogemust, andke aga teada. Ei leia internetist ka mingit head õpetust. Võibolla keegi leiab? Esiotsa ka ei saa kokku panna kui iluvõre on kroomimisest tagasi. 
Valmis said ratta ilukilbid, õigemini küll kapslid. Nende tegemine toimus vanade fotode järgi. Neid sai siis arvutiga töödeldud ja tulemus siis pildil näha. Muidugi õnnestus eelnevalt soetada USA-st 1931 a. Buicki omad, mis küll olid väga närused aga andsid aluse uute tegemisele.
   

[Formika]

1932 a Buick 90 on võrreldes isegi palju hilisemate Vene autodega (Pobeda, Volga) palju keerulisem auto. Mõtlema paneb, kuidas venelased selle asjaga hakkama said 90 aastat tagasi. Tõenäoliselt pandi need autod USA-st saadud juppidest ise Peterburis kokku ja kisendati üle maa, näed kui tublid me olime. Ega selle aja jooksul pole sealmaal midagi muutunud. Hiljaaegu toimunud militaarmessil tõmmati ka Jaapani robotkoerale püksid jalga ja mask pähe ja esitleti oma toodangu pähe. L-1 järglane oli ZIS 101, mis on võrreldes eelkäiaga palju lihtsam masin. Miks ma sellest kirjutan, isegi prototüübi olemasolul oleme selle autoga püsti hädas. Igasugu vidinaid on nii palju puudu ja võtta pole kusagilt midagi.  Pidev võitlus tuuleveskiga. Alguses arvasin, et jupid 95% olemas aga muudkui tuleb halbu üllatusi. Hulga aega ja vaeva läks pidurisüsteemi tööle saamiseks. Kaua seisnud värk ja puha mehhaaniline - kõik tuli üle käia ja määrida ja reguleerida. Samuti sidur, reguleeritavad amordid ja palju muud. Elektri värk sai korda - tuled, viled töötavad ja näidikud näitavad. Ootan kroomist asju, et nina lõplikult kokku laduda. Vast saame paari nädala jooksul katuse ka peale ja klaasid ette, siis saab salongiga pihta hakata.
   
   

[hobiautod]

Kindlasti sai ka suurele juhtkonnale teatatud, et antud sõiduk ei oma kuskil analooge.

[Formika]

Selle auto ehitamisel ilmnevad auto ehituse ajaloo igasugused hälbed ja parema lahenduse otsingud. Näiteks puudub autol üldse soojendus. Selline limusiin ja soojendust pole. 
Tõeline hobukaless. Kuidas siis vältida esiklaasi tuhmumist hingeõhuga. GAZ M1 on selleks vändaga pööratavad õhutusaknad. Paljudel autodel on esiklaasid hingedel nagu GAZ A-l,
Buick/L-1 l on süsteem, mida pole enne kusagil näinud/ kohanud. Nimelt on sirmi sees väikesed reduktorid, mille abil saab esiklaasi natuke üles poole tõsta, et tuul läbi käiks. 
Selle süsteemi mõtekus küll uskumatult naiivne. Esiklaas ju muutub uduseks kõige rohkem vihmase ilmaga. Panen paar pilti sellest süsteemist. Esiklaasi kohal siis käepide, mida keerutades saab klaasi umbes tolli jagu tõsta.
   
   

[Formika]

Katus enam-vähem paigas. Jäänud veel liistud külge kruvida. Natuke ka tehnoloogiast. Kõigepealt sai nahk saunas kuumutatud ja siis koputasime raamile, seisis paar päeva ja uuest sauna. Pärast seda andis jälle paar senti venitada ja raamile seisma. Nüüd ajasime auto värvikambrisse ja kamber kuumaks, nahk peale ja klambritega kinni. Ilma värvikambrita oleks see töö mõeldamatu. Nüüd katus tip-top.
   

[Formika]

L-1 kallal nokitsemine on jõudnud lõpusirgele aga tõele au andes see sirge on pikk. Kuna auto on ehitatud puitraamile ja aja jooksul on üht-teist mädanenud ja kaotsi läinud, siis tuleb kõik jupid ühe kaupa sobitada. Eriti problemaatilised on akende ümbrused. Tehtud on need mingist väärispuidust ja täiskomplekti pole õnnestunud hankida. 2 raami on puudu ja nende tegemine on tõeline väljakutse. Puudu on ka igasugu pisiasju, millest mõned tuleb käte vahel valmis teha, on töömahukas ja kallis ettevõtmine.
   

[Formika]

L-1 komplekteerimine jätkub. Momendi seis selline, et puudu umbes 20 vidinat, millede tegemine võtab aega. Puhas käsitöö.
Enamus pisiasjad ja seotud keskmise istmereaga. Samuti puudu üks katuse sõrestiku hoidmise kronstein, milliseid sai küll muretsetud õige arv aga kõik on eri pikkustega ja üks on lihtsalt vales mõõdus. Tegemist kaarja detailiga ja ümbertegemine küllalt töömahukas. Samuti on keskmisel istmereal puudu kokku 8 pisidetaili, millest 6 kroomitud. Iseenesest ei midagi keerulist aga aeg. Mujalt ka nipet-näpet. Problemaatilisemateks on tagumiste akende puitraamid ja muidugi veljed, mis iseenesest juba habemega lugu. Poolteist aastat on juba lubatud, tulemus 0. Oleks pidanud ikkagi Ukrainasse viima, siis oleks juba unustatud. Kroomiminine Lätis on kujunenud ka täielikuks katastroofiks. ZIS-i jupid Narvas said palju rutemini valmis ja kvaliteet ka OK. Kroomdetailide taga seisab terve nina kokku ladumine. Detsembrist lubas Teping auto salongi tegemise ette võtta. Selleks ajaks peaks kõik valmis olema.