Vurle nokitseb... JuMZ 6AK(L), T25A3... ehk midagi veel...
#1

Hääd foorumlased!

Alustan uustulnukale kohaselt - olles juba mitu aastat siin lugenud, kuidas vilgas töö ja elu käib, ei saa ka enda edevusest (või siis soovist endastki märgi mahajätmiseks postitamisest loobuda. Plaanid, mida teha, on suured  Toungue, eks laiskus teeb omad korrektiivid ja näha saab, palju neist teostub.

Aga natuke eellugu. Olid keevalised 90-te algused, maid ja vara anti kolhoosist tagasi ning vanemad arvasid, et endise asunikutalu pesamunast perepoeg, kes just EPAsse inseneriks õppima läks ja kelle toonane väljavalitugi maaelu edendamist oma südameasjaks pidas, oleks ikka vaja taasärkavat Eesti põllumajandust edendama panna. Eks pisike potipõllundus käis ju kolhoosiperes kogu aeg ja kaapekakk oli ka permanentselt rakkes - loomad majas, maa vaja harida, hein teha ja sada muud toimetust. Ja toona ei teadnud ju keegi midagi töökaitsest - juba kümneaastased nagad saadeti (või tühja neid nüüd väga käsutatigi, endalgi oli põnev) suviti kolhoosi heina tegema. Mis siis, et mõni heinapall, mida küünis tuli tassida, oli endast suurem-raskem, osakonna heina tegid küla lapsed ja paar põllutöölisest mammit (jätame siinkohal nimed nimetamata), kes peedipõldu kõblata ei tahtnud (oli oluliselt tasuvam ja füüsiliselt kergem töö, kui heinalakas mütata). Ja nii ta läks, et Vurle, sel ajal veel aus maapoiss, sebis endale kohe kui sai, st viieteistaastaselt, nn valged praktikandiload ja sai ka suveks kolhoosi traktori peale - esimene suvi tuli teha igasugu igavaid töid (kaarutajaga mööda põldu sõitmine seda oli  Big Grin), alatest järgmisest aga tegi Vurle isa, kes oli vanakooli traktorimees ja sõjast ka õigel poolel läbi käinud muidu tubli mees, abiga korda kolhoosi stahhanaovlase maha kantud K453 heinapressi. Kuni keskkooli lõpuni jäigi siis Vurle iga-suve-tööks. Vahemärkusena olgu mainitud, et see algselt utiiliks mõeldud masin jäi erakätes oma elu elama veel siiski, kui uus riigikord tuli.

Aga vanadus kisub heietama Big Grin, tuleme siis tagasi ree peale. Aasta oli 1992, lumetormine hilissügise öö, kui Vurle isa jõudis Tallinnast koju tutika JuMZiga. Eks muidugi oleks tahtnud Belarussi, aga no ei olnud ametlikult saada, ja Vurle vanemad susserdajad ei olnud. Ei olnud see meie majapidamises muidugi esimene masin - juba kolhoosi aegadest oli asjatamiseks DT-20, ebaseaduslik, aga tööloom. Kippus teine ainult jaotuse hammasrattaid lõhkuma, nii et ühel hetkel sai sellest niivõrd-kuivõrd T-25 - sai ta omale T-16 mootori ja 25-e vahejupi ning laadnamate aegade alguses sai see välja vahetatud õige T-25 vastu. Jäi see hübriidki esialgu perekonda ning Vurlele teadaolevalt alles mõne aasta eest leidis endale uue kodu, kus ta olla lubatud nooremaks teha.

Aga JuMZist. Mis valemiga ta lumetormisel ööl Tallinnast kahesaja kilomeetri kaugusele jõudis, on müstika - nagu ikka Suure Nõukogudemaa tehnikal, ei töötanud uuel masinal pooled asjad, kojamees ja tuled sealhulgas. Ja toimetama ta hakkas - Tartu EPT ader, lindi S-piidega kitsamaks tehtud kultivaator, soetatud ja üles ehitatud K442 kere. Abiks põka kartuliharimisel ja YLÖ kaarutiga. Kõik kokku ei olnudki paha, aga perepojal lõid elumere lained üle pea, EPA jäi sinnapaika ja veri hakkas kiskuma suurlinna tulede poole. Uus neidiski oli linnapreili ja maaelu jäi hobitegevuseks ja vanemate aitamiseks.

Aga nii nagu veri veab rähnipoisi puu otsa ja õllenina poe taha, ei pääsenud Vurlegi aastate takka oma saatusest. Mis siis, et ainukesteks loomadeks on sügisel nüüd juba tühjaks jäänud majja kippuvad hiired ja igaõhtust kohustuslikku hooviringi tegev küla kass Vilma (no oli ta kaameras Vilma näoga), on hakanud Vurletki tagasi maa poole vedama. On maaelamine veel ainult selline vahepeatus, aga vaja oleks ikkagi niita, mesitarusid liigutada, kartulivagusid ajada, talvel lund lükata, metsast puid tuua etc. nii saigi otsustatud, et masinad tuleb korralikult tööle saada, JuMZ ka teelegaalseks, sest metsani on paar kilomeetrit ja vahel võib traktorit linnaski vaja minna. Kuidas uus pass ja number saadi, vääriks võibolla omaette kirjatükki. Kardetavasti said mõnedki MNT ametnikud sellest hallid juuksed - igatahes tegi MNT Vurle kodus tasuta nn esmase ülevaatuse, lõi ROU-4-le uue raaminumbri ja vurle maksis ainult tehnopassi väljastamise ja uue numbriplaadi (et mitte vana murtud nurkadega panna) eest. Uus pass vahetati ka tasuta ümber, sest vaidlesime veel haagise massi üle.

Tuleb muidugi oma häbiks tunnistada, et egas Vurle ülevaatusele jõudnud ei ole - väga kiire ka ei ole olnud ning JVV siduri ketta vahetus on tänaseks veninud seitsmele aastale Smile. Vurle ei ole kunagi võrri mootoritega sõber olnud, nii sai kutsikas minema visatud ja starter asemele pandud. Praegu on jäänud kiireloomulistest töödest teha:
- elekter lõpetada
- sidurivõimendiga midagi välja mõelda
- kompressor tööle saada
- roolisüsteemiga (võimendiga) midagi välja mõelda.

Pildimaterjal tuleb... viivitusega Big Grin
Vasta
#2

Kaastunne nii kaugele arenenud epikriisi puhul. Jälgime kõrgendatud huviga edasist kulgu.

Millel see sidurivõimendi peal on? Jumpstükil?

Kui traktor peab olema legaalne, siis kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega remont elik hüdrorooli paigaldus langeb ära.
Vasta
#3

(10-02-2021, 21:32 PM)v6sa Kirjutas:  Kaastunne nii kaugele arenenud epikriisi puhul. Jälgime kõrgendatud huviga edasist kulgu.

Millel see sidurivõimendi peal on? Jumpstükil?

Kui traktor peab olema legaalne, siis kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega remont elik hüdrorooli paigaldus langeb ära.
Ma tean, et jälgite - hullud on alati ühiskonna tähelepanu saanud... Ja mitmedki neist on vana Kalevi hauakünkale välja roninud Big Grin

Sidur on antud isendil jah hüdrovõimendiga - tuleb õli nimelt pumbast roolivõimu ja siis sealt edasi sidurivõimendisse.     Tegu on iseenesest väga hää jublakaga - sidur on ülikerge... kui võimendi võtab vaevaks parajasti töötada. Aga oh äda ja viletsust - ta ei ütle kunagi ette, kunas ta töötab ja kunas mitte. Ja alati ilmneb mittetöötamine siis, kui proovid varbaga lahutada ja avastad, et tegelikult pead kogu kaheksapuudase massiga seekord pressima. Eriti paha üllatus on see metsas puude vahel manööverdades. On nimelt tehase kuliibinid arvanud, et imetore on panna võimendi silindrid tööle ülespoole, nii et kõik s***, vesi, tolm ja saast kolbide vahele saaks minna. Hetkel idee tasandil mõte selle asemel aretada URAL-i pneumovõimendi. Silinder (vaja küll taastada) olemas, klapp on ka kuskil (mitte mul kodus) olemas - peab peale lume sulamist otsima minema - kui üles leian, saan omale Big Grin

Aga rooli osas pole midagi kindlat... Ega olemasoleval võimendil midagi viga polegi - masin töötanud ju ainult mõnisada tundi ja ainuke suurem purunenud asi kohe alguses on olnud väntvõll, mis ESTREs ära vahetati. Aga sel isendil on originaalis roolikarbi võll ja rooliratas omavahel pea 90-kraadise nurga all ning kardaanide tööpõhimõtetest lähtuvalt on rooli vabakäik, kui rool süles on, pea pool ringi.      Kui saaks tavaliste ristide asemele aretada nt auto püsikiirusega liigendid, oleks elu lill Rolleyes Ja hüdrorooli kohta ütles ülevaataja paar aastat tagasi, et kui viisakalt tehtud on, siis teda ei huvita. Antud isend on nimelt sünniaastaga 1992 ning tegelikult on määruses märksõnaks "vanus rohkem kui 25a" Big Grin
Vasta
#4

Säärast ülevaatajat tuleb hoida.

Tihedad ristid ei saa roolilõtku tekitada. Küll tekitab ühekordne rist pöörlemise ebaühtlikkust, aga rooli korral pole see teemaks. Ja ilmselt on seal ikka kaks risti võllil. Ehk seal on mingi muu kamm, kui lõtk tekib. Näiteks loperdav nuut. Või labaselt liigse lõtkuga sektor.

Säärasest sidurivõimendist olen kuulnud ja lugendu, aga nüüd näen, et säärast nikastust on reaalselt ka peale pandud. Nikastust seetõttu, et ei saanud venelane lihstamatki asja käima....
Vasta
#5

(10-02-2021, 22:26 PM)v6sa Kirjutas:  Säärast ülevaatajat tuleb hoida.

Tihedad ristid ei saa roolilõtku tekitada. Küll tekitab ühekordne rist pöörlemise ebaühtlikkust, aga rooli korral pole see teemaks. Ja ilmselt on seal ikka kaks risti võllil. Ehk seal on mingi muu kamm, kui lõtk tekib. Näiteks loperdav nuut. Või labaselt liigse lõtkuga sektor.

Säärasest sidurivõimendist olen kuulnud ja lugendu, aga nüüd näen, et säärast nikastust on reaalselt ka peale pandud. Nikastust seetõttu, et ei saanud venelane lihstamatki asja käima....

Eks need nuudid tahavad ka üle loomulikult ülekäimist. Aga see sinusoidne ebaühtlikkus on kindlasti üks probleem, mida kaks risti ei päästa. Kaks risti oleks lahendus siis, kui sissetulev ja väljatulev võll jäävad vähemalt enamvähem ühele sirgele, kui aga mitte, siis ühel hetkel on nö väljamineva võlli kiirus praktiliselt null ja teisel hetkel samakordselt kiirem rooliratta keeramisest. Praegu ongi nii, et kui rool püsti panna, on vabakäik enam-vähem, aga kui rool sülle lasta, nagu mulle sõita meeldib, siis on ristid just sellise nurga all, et rooli tuleb ikka jupp maad keerata, enne kui liikumine roolimehhanismi jõuab. Üks võimaus muidugi oleks 90kraadi risti roolikarbi peal keerata - siis satuks kiirem faas rataste otseoleku kohta ning vabakäik tunduks väiksem. Aga tegelikult see sõitmisel ikka kuigivõrd segab.

Aga sidurivõimendi nikastuse osas saan ainult kaasa kiita - Hydroscandi härrasmees vaatas mind ikka väga pika pilguga, kui mansette otsima läksin Big Grin
Vasta
#6

DT75 oli ka sidurivõimendiga ja nikastus või mitte, aga nii palju kui mina mäletan töötas. Seisva mootoriga pidi kahe jala ja keharaskusega peal seisma, et alla vajutada. Kas tõesti on mõtet traktorile lisaks hüdrole veel ka pneumaatikat peale aretama hakata, eriti kui selleks urali laipa reanimeerida vaja on? Äkki oleks mõistlikum siis juba olemasolev võimendi ellu äratada?
Vasta
#7

(10-02-2021, 22:48 PM)Mahno Kirjutas:  DT75 oli ka sidurivõimendiga ja nikastus või mitte, aga nii palju kui mina mäletan töötas. Seisva mootoriga pidi kahe jala ja keharaskusega peal seisma, et alla vajutada. Kas tõesti on mõtet traktorile lisaks hüdrole veel ka pneumaatikat peale aretama hakata, eriti kui selleks urali laipa reanimeerida vaja on? Äkki oleks mõistlikum siis juba olemasolev võimendi ellu äratada?
Pneumaatika on Jumbul täiesti tehasekomplektsuses olemas ja huugab pidevalt plõksuda. Võiks ta ju siis töödki teha... Hiljem JVV-i ja difrilukkugi lülitada (kunagi ehk kindlasti). Ega Vurle mõtlegi, et siinkirjeldatud massinad tal just ratsionaalse tegevuse näidised on - katsetaks Smile Ratsionaalsust on asja juures ainult niipalju, et "nad on ju olemas, müüa ei tasu ja uut ja paremat osta ei raatsi". Mul ei saa tõenäoliselt kunagi olema nagu Isand Luigel, et soetatud asjad end tasa teenivad - selleks on Vurle liiga laisaks muutunud ja eelistab kaaskodanikelt raha väljameelitamiseks tindisolkimist. Olemasoleva elluäratamine ei ole aga usutav - nagu öeldud, siis "kõik tundlikud avad on taeva poole laiali" ning tolm ja vesi on oma töö teinud. Mõlema kolvi peegelpinnad on ussitanud ning hetkel said uued mansetid pandud ja varred poleeritud pigem petteks - varem või hiljem, pigem varem, hakkavad nad leemetama ja kuhu ma sellise käkiga siis sõidan... kordusülevaatusele ainult. Ja hea oleks jätta kogu pumbast tulev õli roolivõimule töötamiseks, aitaks seegi ühtlasele roolile kaasa. Sest kui sidurit ja rooli koos kasutada, siis annab see mõlemale tunda. DT75 võimendi oli mu mälu järgi horisontaalis - ehk siis tema essukoormus oli väiksem ja teist tarbijat pumbal koos sidurivõimendiga ei olnud. URAL-i jupid paneks peale põhimõttel "kas nii saama". Kui saama ja mõni aretatu on olemuselt ajahambast puretud, siis peaks leidma ka uusi asendusosi Smile
Vasta
#8

Et siis oleks ka ajalugu markeeritud
   
Ega tegelikult ju muud väga viga ei olnudki, miks jumbut lõhkuma tuli hakata, kui ainult see, et JVV siduriketta südamik otsustas kuulid eraldada ning kui sõnnikulaotajat oli vaja tühjendada, tuli põkats käima ajada.
   
Nagu mainitet', siis otsus oli traktor starterile ümber teha. Kui algselt oli mõte ise lõigata-keevitada (OK, tegelikult malm keevitada lasta), siis PMkaubamaja pakkus toona sidurikoda säändse hää hinnaga, et lihtsam oli uus tükk soetada. Minu hoorattal oli juba olemas starteri hammasvöö valts, seega ainult veidi näputööd ja hooratas sai endale teise hammasvöö lisaks - abiks köögi puupliit, mille peal uus võru paisus nagu pärmil. 
   
Vasta
#9

Et internet rutem täis saaks, siis täitkem teda sõnavahuga Big Grin

Ühesõnaga - taha minev kaablisukk sai valmis, nüüd oleks vaja leida ullike, kes armatuuri aluse korda teeb Big Grin Aga tuleb vist peeglisse vaadata.
   

Sai ühtlasi enne Suurt Sula, kui juba -8-le temp tõusis, katsetada starteri ja aku võimu.
Starteriks on MTZ-i SETART 3,2kW (väidetavalt Tšehhi Big Grin) starter, mille otsakaan veidi iluoperatsioone sai jumbule hakkamiseks ning aku pmkaubamaja gopart 125Ah ja 900A.
   
Kaablid said uued, kõige kitsam koht on tõenäoliselt originaal nõukaaegne masslüliti. Tuleb tõdeda, et ringi jõudis algul vedada, korsten eraldas sama valget nagu Hottabõši habe, tossu. Enne kui käima läks, tundus aku nõrgaks jäävat ja sai viieks minutiks laadija järgi pandud. Siis oli ainult uuesti starteri keeramine ja põrra-põrra kuuri all kostumas.
Ehk siis järeldus mu jaoks - kui tahta talvel käivitada, siis kollektoris soojendusküünal on soovituslik Smile 
Jamam on aga see, et kui ainult nädalavahetusel raua ligi saab, siis tuleb tahtmine masin keelega üle lakkuda Big Grin (igaüks mõtleb edasi oma rikutusest lähtudes) ning ploki edelanurk oli magus... Ehk siis tuleb tõdeda, et plokikaanetihend on jahutusvedeliku jaoks mittetihe ja tahab otsust, kas oodata, kuniks sodiuss praod kinni paneb, või siis ikka torkida töötavat asja ning kunagi tihend vahetada...
Siit küsimus asjaga igapäevasel tegelevatele härrastele-prouastele (arvatavasti ei ole foorum ainult maskuliinne) - kuna Vurle on veidi rohelise kalduvusega, siis kas G13+ oleks jumbu, kus jahutussüsteemis ühinevad rooste, malm, alumiinium ja vask, sobilik ollus?
Vasta
#10

Tänaste sõjauudiste valguses ning spekulatsioonidega Južnõi masinaehitustehase saavutuse üle (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sapsan_%..._system%29), küsiks teadjamate soovitusi JuMZi roolivõimendi reguleerimise kohta.

Taustaks, et Vurle on laisk ning kuigi midagi kajastanud ei ole, siis tegelikult on tehnika niivõrd-kuivõrd enese tarbeks liikumises. Tahtmine, et teeks lõpuni ja käiks ka ülevaatusel, on olemas, aga kuna väga vaja ei ole, siis on lohet lastud (loe - vaim on veel nõder).

Probleem, millest aga üle ei saa, on see, et rool käib nagu lambajalg ja tühja käiku on rohkem kui veerand pööret. Tegelikult on karp aga sisuliselt ju uus (seetõttu, aga et ka sidurivõimendi miskipärast tööle hakkas, ei ole hüdrorooli ehitama hakanud) ning võiks saada rooli korda. Nüüd küsimused.

Põhimõtteliselt on kolm reguleerimiskohta. Kui võtta netist skeem, siis roolisamba juures on piklik ava (joonisel 29 v 30), all on mutter (20) ning tahapoole jääb ka reguleerkapsel, mis võimendi silindri hammasvööd vastu poolkuud surub (need reguleerlehed selle vahel).

Keegi on reguleerinud ja oskab puusalt soovitada, mis järjekorras oleks mõistlik jumpstükile läheneda?


Manustatud failid
Vasta
#11

80-ndate lõpus oli paar aastat ka jumz mul.Teostasin seda reguleerinist jumzi paksu raamatu järgi ja õnnestus.Selle kupli-kaane asemele tuli treida flants ja siis mõõta ja keerata.Hea sai,aga raamat läks jumziga kaasa.
Vasta
#12

Kerkis probleem, mida võis karta, kuigi lootus väljavingerdamiseks oli...

Ühesõnaga. Kui jumsikut uuendatud sai, siis sai ka uus siduriketas sisse, arvatavasti ostsin PM-st. Ja juhtuski see, et ega ta hästi enam vedada taha. Aga ega muidu lähekski elu liigalihtsaks ja käed muutuksid tinditsural liiga siidiseks. Nüüd tekkis paar jumalavallatut mõtet.
a) senise jäiga ketta asemel orgunnin sisse vedruleevenditega ketta. 
b) kui esimene on enam-vähem selgeks mõeldud, siis teine ootaks kriitikat - aga kas keraamilised katted sobiksid? Ja kui jah, siis mitme labaga 45kW jaoks piisav oleks? Või kasutaks mingit nö tavalist lääne analoogi...

Tahaks keegi kaasa mõelda?
Vasta
#13

Vabandan kohatu märkuse eest juba ette, aga elu on näidanud järgmise modus operandi toimivust:
  • eemaldad sidurikettad ja kontrollid, et need oleks vigastusteta;
  • pesed suuremast sodist puhtaks;
  • viid (või saadad) Pidurimeistrisse  (www.pidurimeister.ee) ja maksad soovitud raha. "Tavaline lääne kate" maksab needituna jämedalt sada raha. Turskemad on vastavalt kallimad, nad oskavad täitsa soovitada;
  • paigaldad uute katetega kettad ja REGULEERID KORRALIKULT PAIKA;
  • naudid toimivat sidurit.
Väga soovitav on kasutada katete alla nõukaaegset korralikku elusat ketast, mitte praeguse aja lehmavaiarauda.

Ka Parim Tõmbevõistluse Unobtaaniumkatetega Sidur ei kesta, kui surveketastel on mingi jama, vedrud on peedid või käpad kannavad.
Vasta
#14

(22-05-2023, 13:26 PM)v6sa Kirjutas:  Vabandan kohatu märkuse eest juba ette, aga elu on näidanud järgmise modus operandi toimivust:

  • eemaldad sidurikettad ja kontrollid, et need oleks vigastusteta;
  • pesed suuremast sodist puhtaks;
  • viid (või saadad) Pidurimeistrisse  (www.pidurimeister.ee) ja maksad soovitud raha. "Tavaline lääne kate" maksab needituna jämedalt sada raha. Turskemad on vastavalt kallimad, nad oskavad täitsa soovitada;
  • paigaldad uute katetega kettad ja REGULEERID KORRALIKULT PAIKA;
  • naudid toimivat sidurit.

Väga soovitav on kasutada katete alla nõukaaegset korralikku elusat ketast, mitte praeguse aja lehmavaiarauda.

Ka Parim Tõmbevõistluse Unobtaaniumkatetega Sidur ei kesta, kui surveketastel on mingi jama, vedrud on peedid või käpad kannavad.

Ei vabanda - sest esiteks ei ole siin midagi vabandada - see oleks täiesti ratsionaalne lähenemine ning kohatut pole siin teiseks miskit 
 Big Grin

Lihtalt veidi triviaalne ja tahaks oma elu põnevamaks elada (kindlasti keegi nähvab - targemat pole miskit teha või on tööl liiga palju vaba aega? Võib vastata - mõlemat on  Cool ) Ratsionaalne lähenemine ei ole ka välistatud, kui miskit muud üle ei jää.

Aga hing tahaks nagu
 midagi muud... Selline sisemine põlemine...
Siduri reguleerimise olulisusele kirjutan kahe käega alla ja seda sai ka tehtud. Aga need katted olid veidi liiga hallid ja oleks pidanud juba kohe mõistuse häält kuulama. Mitte et ma alahindaks proffide tööd, aga igasugu ketaste neetimises pole ka just tuumateadmisi vaja (räägime siin siis 45kW-st ja ikka suht kesisest pöördemomendist), seega ma ikka vähemalt esialgu ja kollektiivi meelepahaks ei taha ratsionaalselt läheneda Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne