KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

(29-01-2023, 16:50 PM)muska71 Kirjutas:  Hommikul süttis põlema täiesti lambist paraban pikendusjuhe,pistik oli seinas ja vool sees,aga ühtegi tarbijat taga polnud ja isegi ühegi tarbija pistikut ei olnud pikendusega ühendatud.Pikendusest alles kärsanud kaablipundar ja toruraam millel paraban kinnitub.Kohe kõrval oli akulaadija plekist korpusega,selle ühel küljel oli ka värv maha koorunud ja toitejuhtmest alles vaid traadikiud...Ka laadija sees mähise termo kaitsmest dioodsilla termokaitsmesse mineval juhtmel isolatsioon kuumusest sulanud ja plastikust korpuse osad sulanud.Seisis see kupatus katuse all küüni akna laual sademete eest varjul.Millest võis alguse saada süttimine?

ämblikuvõrk/tolm+niiskus=lühis

Do'nt panic
Vasta

Kunagi ammu kärsatasin keevitades pooli maha. Nüüd targem ,pool tuleb lahti rullida. Sinu puhul põhjuseks ehk metallsüdamik ,tekib nn.trahvo effekt.
Vasta

(29-01-2023, 16:50 PM)muska71 Kirjutas:  Hommikul süttis põlema täiesti lambist paraban pikendusjuhe,pistik oli seinas ja vool sees,aga ühtegi tarbijat taga polnud ja isegi ühegi tarbija pistikut ei olnud pikendusega ühendatud.Pikendusest alles kärsanud kaablipundar ja toruraam millel paraban kinnitub.Kohe kõrval oli akulaadija plekist korpusega,selle ühel küljel oli ka värv maha koorunud ja toitejuhtmest alles vaid traadikiud...Ka laadija sees mähise termo kaitsmest dioodsilla termokaitsmesse mineval juhtmel isolatsioon kuumusest sulanud ja plastikust korpuse osad sulanud.Seisis see kupatus katuse all küüni akna laual sademete eest varjul.Millest võis alguse saada süttimine?
Kas kool koos füüsika tunniga jäid vahele
Vasta

(29-01-2023, 19:33 PM)ahtos Kirjutas:  
(29-01-2023, 16:50 PM)muska71 Kirjutas:  Hommikul süttis põlema täiesti lambist paraban pikendusjuhe,pistik oli seinas ja vool sees,aga ühtegi tarbijat taga polnud ja isegi ühegi tarbija pistikut ei olnud pikendusega ühendatud.Pikendusest alles kärsanud kaablipundar ja toruraam millel paraban kinnitub.Kohe kõrval oli akulaadija plekist korpusega,selle ühel küljel oli ka värv maha koorunud ja toitejuhtmest alles vaid traadikiud...Ka laadija sees mähise termo kaitsmest dioodsilla termokaitsmesse mineval juhtmel isolatsioon kuumusest sulanud ja plastikust korpuse osad sulanud.Seisis see kupatus katuse all küüni akna laual sademete eest varjul.Millest võis alguse saada süttimine?
Kas kool koos füüsika tunniga jäid vahele
Füüsika oli raske ja keeruline ja hea,et üldse kooli lõpetatud sai...täna seevastu füüsika ülipõnev...Seda muidugi tean,et kui paned ikka koormuse taha siis tuleb lahti kerida sest kui ei keri sulab see kupatus känkraks kokku ja kunagi olen ks sulatanud...
Vasta

(29-01-2023, 16:50 PM)muska71 Kirjutas:  Hommikul süttis põlema täiesti lambist paraban pikendusjuhe,pistik oli seinas ja vool sees,aga ühtegi tarbijat taga polnud ja isegi ühegi tarbija pistikut ei olnud pikendusega ühendatud.Pikendusest alles kärsanud kaablipundar ja toruraam millel paraban kinnitub.Kohe kõrval oli akulaadija plekist korpusega,selle ühel küljel oli ka värv maha koorunud ja toitejuhtmest alles vaid traadikiud...Ka laadija sees mähise termo kaitsmest dioodsilla termokaitsmesse mineval juhtmel isolatsioon kuumusest sulanud ja plastikust korpuse osad sulanud.Seisis see kupatus katuse all küüni akna laual sademete eest varjul.Millest võis alguse saada süttimine?
 Ülelöök kusagil isolatsioonis, sugulasel läks toas nö tavalise valge pikendusjuhtme korpus kärssama ilma mingi koormuseta. Õnneks pääses õigel ajal jaole. Niiet tasub igaks juhuks mittevajalikud asjad välja lülitada/tõmmata.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(29-01-2023, 16:50 PM)muska71 Kirjutas:  Hommikul süttis põlema täiesti lambist paraban pikendusjuhe,pistik oli seinas ja vool sees,aga ühtegi tarbijat taga polnud ja isegi ühegi tarbija pistikut ei olnud pikendusega ühendatud.Pikendusest alles kärsanud kaablipundar ja toruraam millel paraban kinnitub.Kohe kõrval oli akulaadija plekist korpusega,selle ühel küljel oli ka värv maha koorunud ja toitejuhtmest alles vaid traadikiud...Ka laadija sees mähise termo kaitsmest dioodsilla termokaitsmesse mineval juhtmel isolatsioon kuumusest sulanud ja plastikust korpuse osad sulanud.Seisis see kupatus katuse all küüni akna laual sademete eest varjul.Millest võis alguse saada süttimine?
Igasugu küünides ja kuurides tuleb alati arvestada närilistega. Ja neile, raiskadele, isolatsioon millegipärast maitseb. Mul ka seisis sedasi üks pikendusjuhe  ühes sarnases kohas mõnda aega, tõsi küll, vooluvõrku ühendamata. Ükskord, kui juhet jälle vaja oli ja selle lahti kerisin, siis avastasin, et mitmest kohast oli päris mõnuga näritud, isolatsioon traatideni ära söödud. Oleks voolu all olnud, läinuks arvatavasti kärssama küll.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Mis materjalist on elektri boileri sisu, kui pealmise pleki ning soojustus ära võtta? Kui teras siis kui paks see on umbes? Kui paks soojustus kiht üldiselt on?
Vasta

Läbimädanenud Atlanticul oli 3 cm vahtu ja sisekest umbes millimeetrisest mustast, seest emailitud plekist. Ilmselt on erinevatel tootjatel erinevalt.

Tahtsin teha õue tulekollet, aga põlgasin õhukeseks.
Vasta

Tavaline plekk jah, ca 1 mm. Grillina peab mõned aastad vastu, kui vihma käes ei ole
Vasta

(30-01-2023, 17:07 PM)oliveer Kirjutas:  Mis materjalist on elektri boileri sisu, kui pealmise pleki ning soojustus ära võtta? Kui teras siis kui paks see on umbes? Kui paks soojustus kiht üldiselt on?
Luxi boiler on terasest ja email paak.Kevadel ühel kiskusin paar kolm senti peal oleva soojustuse maha,värvisin mustaks ja väliköögi sooja vett soendama.väljas oli mingi õhuke plekk.
Vasta

Vaja merekonteiner oma krundini saada. Üle ebatasase põllu, vaja teha ka kaks 90 kraadist pööret. Veokaga ligi ei saa. Kas on kellelgi laenata rattaid sinna alla, nagu selliseid : https://www.youtube.com/watch?v=JcwhMGJuoaw ? Või muu hea idee välja pakkuda. Saab veel ehk talve ära kasutada ja uue lume ja külmaga töö ära teha. Võib pakkuda ka algmaterjali rataste ehituseks.
Vasta

Kahte traktorit kahvlite/harkidega ei leia? Tühi konteiner oma paari-kolmetonnise massiga on paras kahe vahele võtta. Esimene juhib, tagumine tõukab ja juhib. Eeldab juhte, kes tunnevad masinaid ja omavad silmamõõtu.

Siduge siis konteiner samuti kinni, nagu videos, et libisema ei pääseks.

Suuremad teleskooplaadurid suudavad ka sellele kastile tuule alla teha. Traktorilaaduril võib ülalt rihmadega tõstmiseks ulatust väheks jääda ja alt nii laia libedat asja ilma fikseeriva raamita tõsta ei ole hea mõte.

Koormaga konteinerit nii muidugi ei transpordi...
Vasta

Vintsiga üle ümarpalkide veeretada?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Palkide variant minul toimis, tõstsime tungrauaga üles, panime palgid alla, siis nissan patrol ette, ja hakkasime sikutama.
Alguses arvasime, et saab ainult vintsiga, aga kui liikuma hakkab, siis tuleb sõites ka, tõstsime palke tagant järjest uuesti ette alla.
Pinnaseks oli heinamaa, ja konteiner oli kõige suurem, vist 12m pikk, ja kõrge variant, vahepeal oli veidi pusimist, et palke alla saada, (lükkab eest ära).
Vahepeal kippus ka palkide peal libisema, mitte veerema, suurema kaarega sai kurvi ka võtta.
Vasta

(30-01-2023, 23:27 PM)PSV Kirjutas:  Vaja merekonteiner oma krundini saada. Üle ebatasase põllu, vaja teha ka kaks 90 kraadist pööret. Veokaga ligi ei saa. Kas on kellelgi laenata rattaid sinna alla, nagu selliseid : https://www.youtube.com/watch?v=JcwhMGJuoaw ? Või muu hea idee välja pakkuda. Saab veel ehk talve ära kasutada ja uue lume ja külmaga töö ära teha. Võib pakkuda ka algmaterjali rataste ehituseks.
Mina olen merekoneinerit ca 50+m lohistanud.T-25 ja jvv otsas 66 vints ja konteineri alla ümar torud või palgid ja tuleb ka ülesmäge...Põka panin loomulikult aisast ankrusse ja jõupuudust polnud.Pööramisaks keskele palk risti alla ja siis ühest otsast lükkadd ja teiisest tõmbad...ka veoka koormarihm ajab asja ära.Mul oli meeskonnas vaal suur 2,5T tõstejõuga hallitungraud ja hi lift ja lõpus egin ka 90 kraadi pöörde...
Teoreetiliselt kui trossi jagub siis trossi üks ots kuhugi ankrusse ja teine konteineri külge ja plokk keskele ja ploki külge mingi vedur ja peaks ka olematu vaevaga liikuma...Füüsika tuleb enda kasuks panna tööle...
Vasta

Olen oma Belarusiga pika konteineri ära vedanud ja veel üle maantee.
Tagaotsale läks 6mm plekk alla millel ots üles keeratud.
Esiotsa ja traktori vahele aga meetrine tross mis kergitas tõmmates esiotsa üles.
Vähe kartsin küll et kui plekk asfaldi peal ja traktor kruusale jõuab jääb kinni aga polnud probleemi.
Samaks asjaks sobiks 2 palki ka millel ots suusa moodi ära lõigata.
Vasta

Sry, jäi kirjutamata, et teekond mööda põlde ca 700 meetrit, siis tõus kruusateele, 90 kraadi pööre ja sealt veel koos kurviga 300 meetrit majani. Seal manööverdamine kohale. Palkidele mõtlesin, kuid jätaks hetkel tagumiseks variandiks. Hetkel otsin mõnda vana traktori kärusilda, mille lõikaks pooleks ja paneks jupi tala vahele ja selle suraks 1/3 tagumisse otsa. Siis saaks teist otsa kergitada-üles kaaluda ja vaikselt lükata-tõmmata. Kuna konteinereid plaanis tuua mitu, siis tasuks see sild ennast ära. Vedamiseks on 82 ja 40 olemas.
Vasta

Rummule midagi otsa lisada ja pistad tõstekahvli auku, peaks toimima nagu pilt näitab
[Pilt: 5fbacf554a7eee1b7f479312d472b3a5--motorc...m-show.jpg]
Vasta

Kui laiupidi liikuma mahub ja asukoht ei ole just kuskil Väga Maal siis mina pikalt ei mõtleks ja vilistaks kahvlipikendustega upitaja kohale. 

Võsa viidatud kahest otsast kahvlisse võtmine toimib ainult siledal pinnal. Heinamaal kui kummagi otsa vedur eri suunas küljele kaldub, saab korralik murdmine toimuma. Samamoodi üles-alla kallakutel tuleb liikuda aegluubis ja kahvlite "tilti" pidevalt timmida
Vasta

Kui oleksid Virumaal, siis annaksin sulle 2 Fjordi tagumist rattalaagrit mille saaksid sinna külge poltidega keerata ja rattad alla panna.

[Pilt: thumb?id=10523715&m=0&n=0&lng=ee&ccf=94077835]

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne