KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

(05-11-2023, 11:17 AM)hulgus Kirjutas:  
(03-11-2023, 22:39 PM)speedsta Kirjutas:  Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes.
...
Illustratiivset materjali GB-st ka juurde.
Lahenduseks ca 1km tagurdamist, kuniks sobiv 45kraadise nukaga teeots tuli, kuhu see 16m ära mahtus.
Jamaks kiskus siis kui üritasin möödumisel paremale hoida, õigel hetkel meenus. Analoogseid juhtumeid ikka kord paar näalas, mida rohkem põhja poole, seda tihemini.


See tundub suht vähekäidav tee olema.  Võsa on tee ääres päris võsa moodi.  Minuarust olid kõige hullemad teed  mereäärt mööda minnes kui keerasid kohe Doverist läände ja võtsid kursi Plymouthi ja Portsmouthi peale. Seal oli mets kõik neljakandiliseks sõidetud ja võsale oli peegli jaoks soon sisse kujundatud.   Selle pärast on inglastel peeglid kaetud ilusate roostevabast materjalist kaitsmetega.
Siis muidugi oli kõigele lisaks tee ääres veel kiviaed. ja kui tuli puu siis aed oli tehtud teepoole mitte põllu poole puud. Sõidad nagu ajamasinas kus on tunne, et oled sattunud 18. sajandisse.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Väljendasin pisut halvasti. 3 autot mahub  tänavale kõrvuti  ,kuid ohutult sõitma mitte.
Vasta

Küsimus selline - kui standartsed on vändatava aknatõstuki nuutvõllid?
Iveco Eurocargol käib juhiaken veidi raskelt ja ma ei ole päris hästi veel aru saanud, miks ja kuidas suudavad võõrad kutsarid plastväntadel sisenuudid maha keerata.

Aga väike mõte on, et otsiks mõne päris metallist vända, ehk kestab? On selliseid? Ilmselt küll mitte Iveco kataloogist leitavad, aga vt küsimus standardi kohta.
(võlli diameetrit ja nuutide arvu saan homme vaadata, aga küsimus ei lase täna magama minna)
Vasta

Sõiduautodel on küll enamusel vända nuudid samad, veokate kohta ei oska öelda, kuigi Ivecole võiks minna Lada aknavänt, see on metallist.
Iveco ju Fiatiga sugulane, ja Lada omakorda Fiatilt maha kopeeritud.
Vasta

(03-11-2023, 22:39 PM)speedsta Kirjutas:  Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes. Samas leidus ka täiesti pikki sirgeid, aga need teed oli roomlaste ajast (kaardil oli see juurde märgitud). Kaldusin teemast kõrvale.
Metsavahe teedel pole probleemi olnud kodumaal, vahel on mõni isegi liiga viisakas ja tahab suisa kraavi sõita. Neliveoga liigeldes rasketes oludes ikka teed andnud ja teeperve kasutanud. Nahaalide puhul olen vähemalt korra nendega samale tasemele laskunud.

Sarnane teema Austraalias. Seal sai poolhaakega nühitud tihtipeale, lisaks muudele aparaatidele. Kaaskolleegid lasid nende mitmekäruliste vedukitega (road train). Alati oli see reegel, et suuremal eesõigus(Kui vilja vedasime, siis kellel koorem peal, sellel eesõigus. See muidugi eeldas teadmist, et kes mis suunas liikus ja kes vedas jne).
Kui nägid, et vana, beezikarva Cabover kenworth juba kaugelt paistab, siis tõmbasid hoo maha ja ootasid rahulikult. Teades muidugi, et see on kohalik mees. Tegelikult kehtis sama ka muude aparaatide puhul. Kui kõrvalt naaberfarmer tuli oma 8r-iga millel väetisevagun taga, siis kokutasid oma hiluxiga teeserva, lasid mehe mööda ning tervituseks üksteisele lefa-lefa. Ei tekkinud kunagi probleeme, et kitsa koha peal keegi ära ei mahuks. Inglismaa tight fitiga ei anna muidugi kõrvuti võrrelda. Inglismaal pole ise pidanud roolis olema kordagi. Iirimaal pidi kaaspiloot kiviaeda peaaegu sõitma, kui miskine subaru tikkus kurvis väga lähedale. Õnneks piirdus kiire rehviboksiga miskise kohaliku pubi parklas. Aga seal tekkis see kena tunneli effekt, kui kiviaiad vuhisesid mööda.

Almost Again
Vasta

Eraldi teemat ei vääri aga paljud teadsid et Fendt on ka kunagi teinud RS'i ja T-16 laadset riistapuud? 
Klaravikus on üks müügil ja päris lahe asi tundub. Targem teatmik väidab neid ka 4WD verisoone olevat ja Hollandist viskas ühe müügil ka. . 
Igastahes jube äge apastraat oma mitme PTO, esiripu ja kõige muuga. Palju sedalaadseid "šassiisid" veel ilmas tehtud on, teab keegi? 

[Pilt: extrabilder34405451_large.jpg?v=1699442211]

Fendt'ilt aastast 1956 video! Kuigi ei mäleta siis mõelgem tolleaegsete MTJtide peale.... Eestis esimesena läks kolhoosnikutele täielikult rahapalgale üle "Kaardiväelane" aastal 1975...me olime ikka nii kaugel maas. 


Ja siis sama masina imeilusad filmid veel aastast 1961, mida ka siinsetest vähesed üldse saavad reaalselt tehnikakontekstis mäletada, ja ka parimast 20.sajandi aastast 1970, mille mäletajaid on mõni rohkem. 
PÕNEV on aga nende ühemehesüsteem-šassiitraktorite ajalugu! Kuigi väidetavalt esitles Fendt 1953 oma süsteemi oli samal aastal osside IFAl juba RS08 valmis ja tootmises. Ka RS09 tuli enne kui Fendtil masstootmises F12 GT. Ja sellise traktori idee käis välja üldse Egon Scheuch nime all "Maulwurf" ehk mullamutt ja et Erfurt jäi kommudele, siis nii ongi. Igastahes vaatan nüüd ka RSi vähe teise pilguga Wink Ja tundub, et nee dkaks ongi ainsaks jäänud ühe pikitalaga ja taga/kabiinialuse mootoriga traktorite seas. T16 on lihtsalt... asi.
Vasta

Saksamaal näeb neid väga tihti kui linnast kaugemale minna.  Huvitav on see masin veel selle pärast, et mootor on kabiini esiotsa all.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(10-11-2023, 20:11 PM)Daff Kirjutas:  Saksamaal näeb neid väga tihti kui linnast kaugemale minna.  Huvitav on see masin veel selle pärast, et mootor on kabiini esiotsa all.
Minu teada seal kasutusel Deutzi õhkjahutusega mootorid.
Vasta

Tegin täiendusi postitusele. Aga ise pole ka Saksamaal nendega kokku jooskunud, küll igasugu muud on teedel ette jäänud kolmetarttalistest ime"kõverikeni" aga GT pole ette jäänud. Kui nii võtta, siis kogu tootmise ajaloo peale nii vähe masinaid kogu maailma peale ehk siis 68137 traktorit,  ei saagi suvaline Eesti kutt neid kohata Big Grin Meile need ju ei jõudnud, pole äkki kasutatunagi jõudnud? 
Mis aga torkas algsetel isenditel silma, mis võiks Eesti ja siinsete DIY-trakatsiehitajatel teemaks olla - ülikerge esilaadur, mida saab üksi kokku tõsta! Gralledegi omad on ikka parajad kobakad. 
   
Tsitaat:F 12 GT  (12 PS) 1052 Stück
    F 220 GT  (19 PS) 6925 Stück + 240 Stück
    F 225 GT  (25 PS) 8110 Stück
    F 230 GT  (30 PS) 6455 Stück
    F 231 GT  (32/35 PS) 14191 Stück + 4591 Stück +  195 Stück + 56 Stück
    F 250 GT (45 PS)  4237 Stück
    F 255 GT  (50/55 PS) 2262 Stück + GTF 668 Stück
    F 275 GT  (70 PS) 554 Stück + 2068 Stück +GTF 1362 Stück
    F 345 GT (45 PS) 1302 Stück + GTM 155 Stück
    F 350 GT (50 PS) 119 Stück
    F 360 GTA (60 PS) 1292 Stück + GTF 692 Stück +GTH 5 + 18
    F 365 GTA (65 PS) 1700 Stück
    F 370 GT (70 PS) 434 Stück+ GTA 241 Stück
    F 380 GT (80 PS) 455 Stück + GTF 244 Stück + GTA 5763 Stück + GTH 137 Stück + GHA 443 Stück
    F 390 GT (100 PS) 315 Stück
    F 395 GTA  (115 PS) 1323 Stück
    F 380 GTA Turbo (95 PS) 443 Stück
Vasta

Paar peaks siiski lõunas olema.

Konkurent Claas pakkus oma versiooni isegi kombainiks ristatuna:


Ära lõpetas need katsetused labane laiskus: põllumees tahtis rohkem saada mugavamalt ja odavamalt. Saskalised olid jäänuk ajast, kui taheti tööd teha.

Fendti viimane "šassii" oli GTA, mis käesoleva sajandini liinil ei püsinud:


Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:
Vasta

(10-11-2023, 22:12 PM)v6sa Kirjutas:  Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:
Tegelikult on nende tänased edasiarendused hoopis (keskliigend) raiderid ja 0-pöörajad Big Grin Tavaline tagapööramisega raider koos vahetatavate tööorganitega. Ja zero on roolita "sakslane" oma olemuselt. Aga see on kummaline ikkagi et neid enam ei tehta sest juurikakasvatus ei ole ju muutunud! Kuna tekkis huvi, siis eks neid verivärskeid videosid eelmsie sajandi masinatega igapäeva põllumajandustööst ju on palju! Tundub, et vajadus selliste järele on ikkagi Euroopas olemas sest neid ehitatakse suisa ümber moodsaks ja seda Šveitsis!!!  

Ja ise hakkasin mõtlema et mõiste "väiketraktor" peaks just selline olema! Mitte tavaline traktor, mootor ees ja midagi ei näe, vaid just šassiina, mootor tagasilla ees istumise all! Mis oli-on T-16 häda on liigne kõrgus kodumajapidamisse! Kast on liiga kõrgel, kliirents on liiga suur ja seetõttu läheb kummuli jne. OK, kabiiniga isendit sai tõstukina kasutada Big Grin aga see jäi väheseks, läks ikkagi realiseerimisele.  Sama asi kolmandik või suisa poole väiksemana? Portaalid küll aga väiketraktori mõõdus ratastega. See "sakslase" ühe-toru raamiga lahendus kõlab ikka ideena. Õhkjahutusega väikseid diisleid toodetakse, muu on inseneeria küsimus. Ja kodumasin ei pea üldse diisel oelma, V2 õhkjahutusega  bensukaid on 10-35Hj! Ja ikka see käsitsi kokkupandav esilaadur! Täna keevitatavad kiirühendused cat.1 igasse otsa (6tk), hüdro jaoks moodsad ühendused jms - see on ju tegelikult geniaalselt lihtne lahendus!  Tänaste materjalidega CroMo torud, CNC või laser/vesilõikusega tugevdusplaatide kergendamine tugevuses kaotamata jne. OK, CroMo on liialdus muidugi. 

Kas pole geniaalne? 4 silndri kinnistuspunkti erinevate kaalude ja kõrguste jaoks + lisapikendus!!!. Ahjah, SEE oleks nüüd konn-kopp Ferdinandile eeslaaduri ehituse ülesandeks Wink  250 kilo tõsta 3,8 meetri kõrgusele ja seda käsitsi kokkutõstetava laaduriga...
[Pilt: 25800-hubkr%C3%A4fte-frontlader-jpg]




Vasta

Eks jah, kui enda kliirents on väikse võitu siis jääb T16 liiga kõrgeks.
Mina oma 180cm kogupikkuse juures ei tunne küll, et midagi liiga kõrget oleks.

Pigem jääb tippkiirus liiga aeglaseks, kaugemale on kastiautoga mugavam sõita.

Muidu hea mugav traktor, kast ees ja käru taga, saab topelt koguse kuivikuid metsast välja vedada.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

RS09 kliirens on täitsa muudetav.
Vasta

(11-11-2023, 13:08 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(10-11-2023, 22:12 PM)v6sa Kirjutas:  Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:
Tegelikult on nende tänased edasiarendused hoopis (keskliigend) raiderid ja 0-pöörajad Big Grin ...

Palun lõpeta jama ajamine! Nüüd leidis võrdluse... Üks on gabariitsest metallist läbimõeldud inseneritöö ja teine plekist kokkukäkerdatud iluasi murumängudeks vabal ajal.

Kui sellisele traktorile oleks PÄRISELT ka ostjat, siis neid toodetaks. Aga ei ole... Jutumehi on lademes, ostetakse ikka klassikalist skeemi, et nelikvedu mingitki mõtet omaks.

Saska laaduri peamiseks hädaks on ikka konstruktsiooni nõtkus, mille tõttu ekstsentrilise ülekoormamise korral läheb täitsa ise kõweraks ära. Miks neid muidu nii vähe järel on...
Vasta

(11-11-2023, 15:45 PM)tõnn Kirjutas:  Eks jah, kui enda kliirents on väikse võitu siis jääb T16 liiga kõrgeks.
Mina oma 180cm kogupikkuse juures ei tunne küll, et midagi liiga kõrget oleks.

Pigem jääb tippkiirus liiga aeglaseks, kaugemale on kastiautoga mugavam sõita.

Muidu hea mugav traktor, kast ees ja käru taga, saab topelt koguse kuivikuid metsast välja vedada.
Ma 183 ja Sõber-Mõisahärra suisa 190 Smile Kõrge! Mõisapargis toimetamiseks liiga kipakas ja tavahaagise veoks mõttetu, sestap läks kaubaks. T-16 peaks olema täpselt POOLE madalam ja väiksem igas mõõdus. Kliirentsist pole kasu ka siia minekuks, sest olles neid omajagu elus ikkagi tarbinud, eriti "linnapoisi" kohta kõikmõeldavates oludes, siis  mulle piisas oma koogupuu toomisest ja peaaegu kummuli käimsiest et rohkem mitte tahta. Sügavad kraavid, kiviaiad ja kännud ei ole T-16 teema, tegu on porgandi vaheltharimise masinaga.
Ja see, et T-16 on tänases hobi-maaamajapidamistes kasutu, väljendub ka korralike regatud pillide hinnas! Ja KAHJUKS ei muuda midagi paremaks ka selle rohelise passis ilutsevad numbrid: Piduritega haagise lubatud mass 0 kg, Piduriteta haagise lubatud mass 0 kg! Kui regatus ja haagise vedu avalikul teel oleks muidu optsioon, langeb see ka ära. See kõik on "läbikäidud etapp" ja ei ole "kuusteist" konkurent japsi pisikestele.  Kui, siis "Ämmavihtleja" on mingil moel asi natuke pulli teha.
Jutt aga on masina ülesehitusest, mis üha rohkem loogiline tundub! Japsi pisikesed on ju puhtalt vaid ja ainult freesimsieks, muuks riisiikasvatuseks on teised masinad. Arenenud Maailma suvekodude-hobitalude jaosk on aga just see "seadmekandja" loogiline, lihtsalt väiksemas mõõdus. Suur Zero-Turn on juba peaagu kui niidukit saaks lihtsalt eemaldada ja muid seadmeid ka kinnitada. Nagu ikka, siis sinutoru näitab, et USAs on seegi tavaline! Nullpöörajate esilaadureid on igasuguseid ja üks kavalam kui teine. Talveks lumesahad jms on niigi. Ütleme nii et raam võiks olla natuke kõrgem et niiduki asemele saaks freesi ka panna, tõesti mignid mutid jms ka. 

Hüdroga:



Elektriline:




Ja siis asine töö, mida me enamasti ise ka tahame teha. Kusjurues kiirem ja efektiivsem kui samasuguse tõstejõuga väiektrakats! Küsitavus tuleb pehme ma ja olematute esiratastega ja ka metsas midagi teha tahes. Aga platform ideena on sama mis šassiidel! Olemas ju ka rooliga nullkeeraja. 


Vasta

Mis kuradi moodi te saska kummuli saate? Viiendaga sõidate kändu või? Või rallite ühe poole piduriga kannakaid teha suurel kiirusel? Ega loll murrab tilli ka ära arutult rapsides.

Sinu kiidetud nullpööraja on täiesti mannetu kohe, kui minna sillutiselt või kuivalt õuemurult vähegi maastikku meenutavale alale. Võta mõni oma iluvideoriist ja tule mulle metsakuiva ära tooma 600 m kauguselt. Metsaalune on kõva, Škoda Pick-Up kettidega sõidab vabalt. Kuutteist pole isegi käima panema hakanud veel selleks.

Sellega olen küll nõus, et saska, eriti T-16 ei ole jaapani väiketraktori konkurent: üks on rippsüsteemita raske ja ebainimlik arutu kopeerimise produkt, millest kannatab käepärasemat ehitada ja teine väikepõllunduse jaoks tarvitatav universaalne jõuajam, mille külge sobivad nii CAT I kui (mõningase modifitseerimisega) CAT II tööriistad.
Vasta

Tegelikult aktuaalne teema säästliku majandamise mõttes - üks masin ja hulk seadmeid ja agregaate erinevate tööde jaoks , tänapäeval toodetuna hind vast oleks päris traktoriga võrdne ja palju üldse väiketootjaid on , tootmine on kontsentreeritud ja seal on masinad teistes kategooriates .
 Silmaringi avardamise mõttes väga hea teema !
Vasta

(11-11-2023, 18:28 PM)v6sa Kirjutas:  Mis kuradi moodi te saska kummuli saate? Viiendaga sõidate kändu või? Või rallite ühe poole piduriga kannakaid teha suurel kiirusel? Ega loll murrab tilli ka ära arutult rapsides.

Sinu kiidetud nullpööraja on täiesti mannetu kohe, kui minna sillutiselt või kuivalt õuemurult vähegi maastikku meenutavale alale. Võta mõni oma iluvideoriist ja tule mulle metsakuiva ära tooma 600 m kauguselt. Metsaalune on kõva, Škoda Pick-Up kettidega sõidab vabalt. Kuutteist pole isegi käima panema hakanud veel selleks.

Sellega olen küll nõus, et saska, eriti T-16 ei ole jaapani väiketraktori konkurent: üks on rippsüsteemita raske ja ebainimlik arutu kopeerimise produkt, millest kannatab käepärasemat ehitada ja teine väikepõllunduse jaoks tarvitatav universaalne jõuajam, mille külge sobivad nii CAT I kui (mõningase modifitseerimisega) CAT II tööriistad.
Taavi, ma olen null-pööraja "vastane" kui rääkida sellises murutapu kontekstis. Kasutu ja tüütu võrreldes "tavalise" murutrakatsiga.
Küll on masin ISE oma ehituselt ehk mootor tagateljel, juht eespool ja nähtavus suurepärane, parim kui seda maastik ujaoks arendada.
Mis on ka nende japsi pisikeste häda, kui on laadur ees: arutu koormus esiotsale! Kitsad rehvid, pisemad laagrid, peenemad võllid jms. See on ju ebamõistlik Inseneeria seisukohalt! Et üle nina ei kukuks, pannakse taha rippesse veel raskust juurde ja koormus esisilla raudosale + olemtutele rehvidele muutub veel suuremaks. Risti vastupidi vanadele Rootsi Inseneridele Bolinder-Munktellist kes juba eelmise sajandi keskel laaduriks traktori teistpidi keerasid Big Grin 
Mis nüüd nende "tööriistakandjatega" on - kogu mootori raskus jms on edesillalt puudu! Sama tõstejõu juures on kogu komplekt KERGEM! Vasturaskuseid pole vaja, selleks on mootor. Sama on siis ka selle nullpöörajaga, kuhu on ette laadur ehitatud. Küsimus on nende rattapüstakute tugevuses. 

Aga sakslaste geniaalsusest veel pilt, kus on näha ka laaduri pikenduse kinnitsukohad. Puhas ferm, kus koormus jagatakse laiali, ülikerge ja ülitugev! See on siis originaalist järgmise 231GT oma ja tummsiem aga teoorias tugevam Mees saab selle tõstmisega ka hakkama. Siin on tunda sõjaaja materjalipuudulikkuses harjunud Inseneride kätetööd! See on minu jaosk geniaalne Inseneeria! Asi, millega ma purjetajana olen "harjunud" - kaalu kokkuhoid tugevuses järele andmata! Kusjurues ka Kolmanda Reichi Inseneeriaga sest 18-meetrine "Vanemuine" oli Aadu-Saksamaa töö aastast 1936 Wink 

[Pilt: 163439077_fendt-geraetetraeger-gt-231-fr...aufel-.jpg]

Ja siis iinlaste "moodne" monstrum Transkapitali lehelt, poolakate omad samasugused. Ja ega need originaalid on ka samasugused kolakad, kusjuures tõstevõime ei ole suurem. See on ju ulmeline koormus mis edesillale juurde tuleb. Milleks? Ja tõstekõrgust pole ollagi... Ega siis ülemisele võib ka hüdrot külge panna palju tahtmist on...
[Pilt: hiina-laadur-1.jpg?bwg=1673537118]
Vasta

Härrased, need T-16 ja GT-d on sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Nendega haritakse peeti ja kartulit. See, et nad klassifitseeruvad traktoriks ei tähenda, et nad on traktorid.  Enamus aga arvab, et kui passi on kirjutatud traktor siis võib temaga teha kõike mida traktoriga tehakse. EKSITE.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ma ei saa aru, mida siin veel mögiseda on. Kui Spetsialist Kõigil Elualadel ja veel paljuski muus on midagi öelnud, siis nii on. Kõik T-16-ed lähevad ümbe, kui kraav on 0,25 m sügav ja traktorist kilomeetri kaugusel, RS on natuke kindlam, võid kraavile lähemale sõita, nii 500 meetri peale. Kõikse paremad on 0-raadiuse niidukid, ei karda kraave, ei lähe ümber, ei jää metsas kännu otsas kinni ka.
Muide selline mõtteviis ja teistele oma jaburuse kuulutamine pidavat olema ealine iseärasus. See on nagu mersuniiduki ehitaja,kes ikka veel otsib soovis taga kõike mõeldavad träni niiduki ehitamiseks. Või ehk ongi? Moded teavad paremini, võiksid teisi ka valgustada.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: hulgus, indreksirk, olli, quauld2, 6 külali(st)ne