[hobiautod]

Saab ka nii.

[suvasass]

Sekka liiklusküsimus. Kuidas peaks (seaduse järgi) lahendama järgmise olukorra: tee on nii kitsas, et kaks vastutulevat sõidukit ei mahu üksteisest mööda.

Kui ise tagurdada ei soovi/ei taha, siis tuleb oodata kuni teine juht minema tagurdab või proovib mööda pressida. Kui möödapressimine ei õnnestu ja teisele paigalseisvale autole selle käigus pihta sõidab, siis jääb tema süüdi kuna võttis kaalutletud riski edasi sõita...

Kuna siin foorumis tuletatakse muidu tavaliselt ikka aeg-ajalt meelde, et tühi jutt ise ei maksa midagi, siis toome ka näite elust enesest. Sattusin ühel 2019. aasta lumevaaludega jaanuarikuu päeval Tartus Lembitu tänaval tunnistama sellist avariid. Kaks sõidukit, Subaru ja liinibuss said teepeal kokku ja tundus, et möödamahtumine on kahtlane. Subaru tõmbas võimalikult tee serva lumevalli lähedale täitsa seisma. Liinibussijuht, keda jutujärgi ennekõike graafik tagant sundis, võttis julguse kokku ning läks jõuga peale, et ennast mööda suruda. Kahjuks see ei õnnestunud ja avariis jäi bussijuht süüdi nagu ka tagantjärele lkf andmetest näha saab.

See on hea näide puudulikust linnaplaneerimisest. Elasin kunagi 10 aastat Tartus ja tolknesin tihti samas piirkonnas, ent kunagi ei saanud aru, miks peaks üldse olematu laiusega Lembitu tänaval buss sõitmagi, kui Puusepa ja Riia tänavatel on peatused olemas.

[v6sa]

...
Minu poolt silmas peetud situatsioon: tee laius 4,5m, tee kõrgus "kindlast maast" 40...50 cm, seega kuhugi kõrvale põigata ei ole või võib see väga pahasti lõppeda. Reka laius 2,5m, sõiduautol 1,7 järele jääb 30cm. 10 ühest teeservast, 10 teisest, 10 kahe auto vahele. Kas proovime?...

10 cm on ju maa ja ilm. Krusa ajab end paralleelseks teepervega nii, et veel ära ei vaju. Sinna on ilmselt 10 cm vaja jätta. Seejärel hiilib sõidukas mööda. Ei pea 10 cm jätma, piisab ka poolest. "Neli tolli" on Šotimaal nii suur vahe, et selle pärast ei hakata isegi kiirust vähendama. Tõsi, teed pole neil enamasti mitte pehmest kruusast mäed soode vahel, vaid asfaldist kausid kahe kiviaia vahel.

Põmmpeaga tõtt vahtinud, seejärel välja läinud veendumaks, et olen kohtunud enesekeskse idioodiga, kel LS õiguste osa kirjavigadeni peas ja seejärel peeglite järgi poolteist kilomeetrit tagasi esimese teetruubini olen paar korda pidanud  võtma.

[speedsta]

Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes. Samas leidus ka täiesti pikki sirgeid, aga need teed oli roomlaste ajast (kaardil oli see juurde märgitud). Kaldusin teemast kõrvale.
Metsavahe teedel pole probleemi olnud kodumaal, vahel on mõni isegi liiga viisakas ja tahab suisa kraavi sõita. Neliveoga liigeldes rasketes oludes ikka teed andnud ja teeperve kasutanud. Nahaalide puhul olen vähemalt korra nendega samale tasemele laskunud.

[entson]

Elan kah ühes väikeliinnas ja olukorrad on sarnased. Sõites tänaval millele mahub kõrvuti kolm autot (üks neist parkiv) ,arvab takistusega liikleja ,et ma peaksin tõmbama paremale riskides lõhkuda vastu äärekive oma veljed või ilukibid ja tuleb vastu nagu mees . Tulles vastu ,millel on ees seisev takistus (parkiv auto ) ,arvab ta   (30 km,h alas) ,et kui tema tuleb kiiremini ,siis on temal eesõigus. Midagi on liikluskultuuris viga või siis õppes.

[ivo86]

Elan kah ühes väikeliinnas ja olukorrad on sarnased. Sõites tänaval millele mahub kõrvuti kolm autot (üks neist parkiv) ,arvab takistusega liikleja ,et ma peaksin tõmbama paremale riskides lõhkuda vastu äärekive oma veljed või ilukibid ja tuleb vastu nagu mees . Tulles vastu ,millel on ees seisev takistus (parkiv auto ) ,arvab ta   (30 km,h alas) ,et kui tema tuleb kiiremini ,siis on temal eesõigus. Midagi on liikluskultuuris viga või siis õppes.

Ma ei saa aru.
Kõrvuti mahub kolm autot. Aga raibe julgeb sulle vastu tulla. Aga just ise kirjutasid, et mahub 3 autot. Mis ta siis valesti teeb, kui kõik ära mahuvad?

Ja kui on takistus ees ja ei mahu kolm autot kõrvuti, siis on nii, et teed peab andma takistusega poole auto. Kui aga takistusega poole peal olev auto on juba hakanud möödasõitu takistusest tegema, pead laskma tal manöövri lõpetada siiski.

Jah, ta ei tohiks oma manöövrit nii alustada, et ta sulle teed anda ei saa. Aga tänav võib olla kurviga jne, "ta ei pannud tähele". Ja siis on juba kohustus ta läbi lasta siiski.

[Mahno]

Depressiivsed väikelinnad, kus kellelgi on kogu aeg vaja isiklikult võtta ja ego tõestada. Nagu teil seal pargiks need autod katkematus jorus ja vastu tuleks kilomeetrine kolonn. Mängi natukse selle parempoolse pedaaliga, saad kohtumise sellisesse kohta, kus rohkem ruumi on. Kuigi, kui sa ise kirjutad, et kolm autot mahub kõrvuti, siis milles üldse probleem on? Kui ei julge sõita, jää seisma ja lase teisel minna.

[hulgus]

Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes.
...

Illustratiivset materjali GB-st ka juurde.
Lahenduseks ca 1km tagurdamist, kuniks sobiv 45kraadise nukaga teeots tuli, kuhu see 16m ära mahtus.
Jamaks kiskus siis kui üritasin möödumisel paremale hoida, õigel hetkel meenus. Analoogseid juhtumeid ikka kord paar näalas, mida rohkem põhja poole, seda tihemini.
   

[Daff]

Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes.
...

Illustratiivset materjali GB-st ka juurde.
Lahenduseks ca 1km tagurdamist, kuniks sobiv 45kraadise nukaga teeots tuli, kuhu see 16m ära mahtus.
Jamaks kiskus siis kui üritasin möödumisel paremale hoida, õigel hetkel meenus. Analoogseid juhtumeid ikka kord paar näalas, mida rohkem põhja poole, seda tihemini.

See tundub suht vähekäidav tee olema.  Võsa on tee ääres päris võsa moodi.  Minuarust olid kõige hullemad teed  mereäärt mööda minnes kui keerasid kohe Doverist läände ja võtsid kursi Plymouthi ja Portsmouthi peale. Seal oli mets kõik neljakandiliseks sõidetud ja võsale oli peegli jaoks soon sisse kujundatud.   Selle pärast on inglastel peeglid kaetud ilusate roostevabast materjalist kaitsmetega.
Siis muidugi oli kõigele lisaks tee ääres veel kiviaed. ja kui tuli puu siis aed oli tehtud teepoole mitte põllu poole puud. Sõidad nagu ajamasinas kus on tunne, et oled sattunud 18. sajandisse.

[entson]

Väljendasin pisut halvasti. 3 autot mahub  tänavale kõrvuti  ,kuid ohutult sõitma mitte.

[Telc]

Küsimus selline - kui standartsed on vändatava aknatõstuki nuutvõllid?
Iveco Eurocargol käib juhiaken veidi raskelt ja ma ei ole päris hästi veel aru saanud, miks ja kuidas suudavad võõrad kutsarid plastväntadel sisenuudid maha keerata.

Aga väike mõte on, et otsiks mõne päris metallist vända, ehk kestab? On selliseid? Ilmselt küll mitte Iveco kataloogist leitavad, aga vt küsimus standardi kohta.
(võlli diameetrit ja nuutide arvu saan homme vaadata, aga küsimus ei lase täna magama minna)

[USSR V4]

Sõiduautodel on küll enamusel vända nuudid samad, veokate kohta ei oska öelda, kuigi Ivecole võiks minna Lada aknavänt, see on metallist.
Iveco ju Fiatiga sugulane, ja Lada omakorda Fiatilt maha kopeeritud.

[Necro]

Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes. Samas leidus ka täiesti pikki sirgeid, aga need teed oli roomlaste ajast (kaardil oli see juurde märgitud). Kaldusin teemast kõrvale.
Metsavahe teedel pole probleemi olnud kodumaal, vahel on mõni isegi liiga viisakas ja tahab suisa kraavi sõita. Neliveoga liigeldes rasketes oludes ikka teed andnud ja teeperve kasutanud. Nahaalide puhul olen vähemalt korra nendega samale tasemele laskunud.

Sarnane teema Austraalias. Seal sai poolhaakega nühitud tihtipeale, lisaks muudele aparaatidele. Kaaskolleegid lasid nende mitmekäruliste vedukitega (road train). Alati oli see reegel, et suuremal eesõigus(Kui vilja vedasime, siis kellel koorem peal, sellel eesõigus. See muidugi eeldas teadmist, et kes mis suunas liikus ja kes vedas jne).
Kui nägid, et vana, beezikarva Cabover kenworth juba kaugelt paistab, siis tõmbasid hoo maha ja ootasid rahulikult. Teades muidugi, et see on kohalik mees. Tegelikult kehtis sama ka muude aparaatide puhul. Kui kõrvalt naaberfarmer tuli oma 8r-iga millel väetisevagun taga, siis kokutasid oma hiluxiga teeserva, lasid mehe mööda ning tervituseks üksteisele lefa-lefa. Ei tekkinud kunagi probleeme, et kitsa koha peal keegi ära ei mahuks. Inglismaa tight fitiga ei anna muidugi kõrvuti võrrelda. Inglismaal pole ise pidanud roolis olema kordagi. Iirimaal pidi kaaspiloot kiviaeda peaaegu sõitma, kui miskine subaru tikkus kurvis väga lähedale. Õnneks piirdus kiire rehviboksiga miskise kohaliku pubi parklas. Aga seal tekkis see kena tunneli effekt, kui kiviaiad vuhisesid mööda.

[PlyVal64]

Eraldi teemat ei vääri aga paljud teadsid et Fendt on ka kunagi teinud RS'i ja T-16 laadset riistapuud? 
Klaravikus on üks müügil ja päris lahe asi tundub. Targem teatmik väidab neid ka 4WD verisoone olevat ja Hollandist viskas ühe müügil ka. . 
Igastahes jube äge apastraat oma mitme PTO, esiripu ja kõige muuga. Palju sedalaadseid "šassiisid" veel ilmas tehtud on, teab keegi? 



Fendt'ilt aastast 1956 video! Kuigi ei mäleta siis mõelgem tolleaegsete MTJtide peale.... Eestis esimesena läks kolhoosnikutele täielikult rahapalgale üle "Kaardiväelane" aastal 1975...me olime ikka nii kaugel maas. 


Ja siis sama masina imeilusad filmid veel aastast 1961, mida ka siinsetest vähesed üldse saavad reaalselt tehnikakontekstis mäletada, ja ka parimast 20.sajandi aastast 1970, mille mäletajaid on mõni rohkem. 
PÕNEV on aga nende ühemehesüsteem-šassiitraktorite ajalugu! Kuigi väidetavalt esitles Fendt 1953 oma süsteemi oli samal aastal osside IFAl juba RS08 valmis ja tootmises. Ka RS09 tuli enne kui Fendtil masstootmises F12 GT. Ja sellise traktori idee käis välja üldse Egon Scheuch nime all "Maulwurf" ehk mullamutt ja et Erfurt jäi kommudele, siis nii ongi. Igastahes vaatan nüüd ka RSi vähe teise pilguga  Ja tundub, et nee dkaks ongi ainsaks jäänud ühe pikitalaga ja taga/kabiinialuse mootoriga traktorite seas. T16 on lihtsalt... asi.

[Daff]

Saksamaal näeb neid väga tihti kui linnast kaugemale minna.  Huvitav on see masin veel selle pärast, et mootor on kabiini esiotsa all.

[meesmetsast]

Saksamaal näeb neid väga tihti kui linnast kaugemale minna.  Huvitav on see masin veel selle pärast, et mootor on kabiini esiotsa all.

Minu teada seal kasutusel Deutzi õhkjahutusega mootorid.

[PlyVal64]

Tegin täiendusi postitusele. Aga ise pole ka Saksamaal nendega kokku jooskunud, küll igasugu muud on teedel ette jäänud kolmetarttalistest ime"kõverikeni" aga GT pole ette jäänud. Kui nii võtta, siis kogu tootmise ajaloo peale nii vähe masinaid kogu maailma peale ehk siis 68137 traktorit,  ei saagi suvaline Eesti kutt neid kohata  Meile need ju ei jõudnud, pole äkki kasutatunagi jõudnud? 
Mis aga torkas algsetel isenditel silma, mis võiks Eesti ja siinsete DIY-trakatsiehitajatel teemaks olla - ülikerge esilaadur, mida saab üksi kokku tõsta! Gralledegi omad on ikka parajad kobakad. 
   

F 12 GT  (12 PS) 1052 Stück
    F 220 GT  (19 PS) 6925 Stück + 240 Stück
    F 225 GT  (25 PS) 8110 Stück
    F 230 GT  (30 PS) 6455 Stück
    F 231 GT  (32/35 PS) 14191 Stück + 4591 Stück +  195 Stück + 56 Stück
    F 250 GT (45 PS)  4237 Stück
    F 255 GT  (50/55 PS) 2262 Stück + GTF 668 Stück
    F 275 GT  (70 PS) 554 Stück + 2068 Stück +GTF 1362 Stück
    F 345 GT (45 PS) 1302 Stück + GTM 155 Stück
    F 350 GT (50 PS) 119 Stück
    F 360 GTA (60 PS) 1292 Stück + GTF 692 Stück +GTH 5 + 18
    F 365 GTA (65 PS) 1700 Stück
    F 370 GT (70 PS) 434 Stück+ GTA 241 Stück
    F 380 GT (80 PS) 455 Stück + GTF 244 Stück + GTA 5763 Stück + GTH 137 Stück + GHA 443 Stück
    F 390 GT (100 PS) 315 Stück
    F 395 GTA  (115 PS) 1323 Stück
    F 380 GTA Turbo (95 PS) 443 Stück

[v6sa]

Paar peaks siiski lõunas olema.

Konkurent Claas pakkus oma versiooni isegi kombainiks ristatuna:


Ära lõpetas need katsetused labane laiskus: põllumees tahtis rohkem saada mugavamalt ja odavamalt. Saskalised olid jäänuk ajast, kui taheti tööd teha.

Fendti viimane "šassii" oli GTA, mis käesoleva sajandini liinil ei püsinud:


Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:

[PlyVal64]

Sama ideloogia edasiarendus on tegelikult Claas Xerion, eriti selle Saddle-TRAC erim:

Tegelikult on nende tänased edasiarendused hoopis (keskliigend) raiderid ja 0-pöörajad  Tavaline tagapööramisega raider koos vahetatavate tööorganitega. Ja zero on roolita "sakslane" oma olemuselt. Aga see on kummaline ikkagi et neid enam ei tehta sest juurikakasvatus ei ole ju muutunud! Kuna tekkis huvi, siis eks neid verivärskeid videosid eelmsie sajandi masinatega igapäeva põllumajandustööst ju on palju! Tundub, et vajadus selliste järele on ikkagi Euroopas olemas sest neid ehitatakse suisa ümber moodsaks ja seda Šveitsis!!!  

Ja ise hakkasin mõtlema et mõiste "väiketraktor" peaks just selline olema! Mitte tavaline traktor, mootor ees ja midagi ei näe, vaid just šassiina, mootor tagasilla ees istumise all! Mis oli-on T-16 häda on liigne kõrgus kodumajapidamisse! Kast on liiga kõrgel, kliirents on liiga suur ja seetõttu läheb kummuli jne. OK, kabiiniga isendit sai tõstukina kasutada  aga see jäi väheseks, läks ikkagi realiseerimisele.  Sama asi kolmandik või suisa poole väiksemana? Portaalid küll aga väiketraktori mõõdus ratastega. See "sakslase" ühe-toru raamiga lahendus kõlab ikka ideena. Õhkjahutusega väikseid diisleid toodetakse, muu on inseneeria küsimus. Ja kodumasin ei pea üldse diisel oelma, V2 õhkjahutusega  bensukaid on 10-35Hj! Ja ikka see käsitsi kokkupandav esilaadur! Täna keevitatavad kiirühendused cat.1 igasse otsa (6tk), hüdro jaoks moodsad ühendused jms - see on ju tegelikult geniaalselt lihtne lahendus!  Tänaste materjalidega CroMo torud, CNC või laser/vesilõikusega tugevdusplaatide kergendamine tugevuses kaotamata jne. OK, CroMo on liialdus muidugi. 

Kas pole geniaalne? 4 silndri kinnistuspunkti erinevate kaalude ja kõrguste jaoks + lisapikendus!!!. Ahjah, SEE oleks nüüd konn-kopp Ferdinandile eeslaaduri ehituse ülesandeks   250 kilo tõsta 3,8 meetri kõrgusele ja seda käsitsi kokkutõstetava laaduriga...

[tõnn]

Eks jah, kui enda kliirents on väikse võitu siis jääb T16 liiga kõrgeks.
Mina oma 180cm kogupikkuse juures ei tunne küll, et midagi liiga kõrget oleks.

Pigem jääb tippkiirus liiga aeglaseks, kaugemale on kastiautoga mugavam sõita.

Muidu hea mugav traktor, kast ees ja käru taga, saab topelt koguse kuivikuid metsast välja vedada.