KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)
#61

Küsimus järgmine, kes kus müüb zaz 968 klaaside tihendeid?
Vasta
#62

Kas kuskilt on võimalik soetada remondimõõdus ZAZ kolbe? Üks UD2 mootor tahaks nokitsemist ning sinna pidavat sapaka kolvid sobima.
Vasta
#63

(27-03-2021, 13:25 PM)autojuht Kirjutas:  Küsimus järgmine, kes kus müüb zaz 968 klaaside tihendeid?
https://500amper.by/acats/0/6/117/117-7 
Äkki saadavad.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#64

Kuidas või kas mõjutab surve vee külmumistemperatuuri? (ajendatud vaidlusest kas surve keskkütte süsteemis alandab süsteemi külmumispiiri).
Guugel ei osanud esimesel paaril lehel midagi kosta, või ei osanud ma küsida.
Vesi ei ole ju kokkusurutav ja kui teda survestada, siis peaks nagu soojenema?'
õhu -auru surve tõstab küll oluliselt veekeemistemperatuuri, aga külmumist sama surve juures mitte.


Vasta
#65

(27-03-2021, 23:39 PM)hulgus Kirjutas:  Kuidas või kas mõjutab surve vee külmumistemperatuuri? (ajendatud vaidlusest kas surve keskkütte süsteemis alandab süsteemi külmumispiiri).
Guugel ei osanud esimesel paaril lehel midagi kosta, või ei osanud ma küsida.
Vesi ei ole ju kokkusurutav ja kui teda survestada, siis peaks nagu soojenema?'
õhu -auru surve tõstab küll oluliselt veekeemistemperatuuri, aga külmumist sama surve juures mitte.

Mõjutab küll, näiteks sügavkülmast võetud õlu läheb alles peale avamist jäässe Smile

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#66

https://www.engineeringtoolbox.com/water..._2005.html
Vasta
#67

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c..._water.svg
Vasta
#68

Üle on Partner PWT420 trimmerniiduk, selline https://www.google.com/search?q=partner+pwt+420&rlz=1C1NDCM_etEE811EE811&hl=et&sxsrf=ALeKk01u_kM_qFTuTw8drWkJ8JxmRSNOXA:1616885333411&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwiftMKfx9HvAhXD_CoKHaeVCHYQ_AUoAXoECAEQAw&biw=1920&bih=937
Kunagi sai rumala peaga ostetud. Aastaid seisnud, mõned tunnid üldse tööd teinud. Tekkis mõte, et äkki annaks tast sillutisekivi puhastamise masina teha. Kus saada misikit sellist harja? https://www.youtube.com/watch?v=nryk3jYz0SE&t=94s
Vasta
#69

Külmumisest siis. Omal ajal lennureisil stjuardess seletas: oleme 8000m kõrgusel, väljas on miinus 60 kraadi. Vaatan välja- mis ta jamab- tiival väreleb paar veeloiku! Kas saab lennukitiiva nii kuumaks kütta, et vesi vedelaks jääb. Või unustasid lendurionud jäätumisohu piiritusekraani  peale pilvedest läbisaamist  kinni keerata?
Vasta
#70

(28-03-2021, 04:31 AM)pen.skar Kirjutas:  Külmumisest siis. Omal ajal lennureisil stjuardess seletas: oleme 8000m kõrgusel, väljas on miinus 60 kraadi. Vaatan välja- mis ta jamab- tiival väreleb paar veeloiku! Kas saab lennukitiiva nii kuumaks kütta, et vesi vedelaks jääb. Või unustasid lendurionud jäätumisohu piiritusekraani  peale pilvedest läbisaamist  kinni keerata?
Teatud tingimustes, pidevas liikumises olevat (üli)puhast vett, on võimalik jahutada oluliselt alla külmumispunkti.
ERR artikkel

(27-03-2021, 23:49 PM)Laurts Kirjutas:  
(27-03-2021, 23:39 PM)hulgus Kirjutas:  Kuidas või kas mõjutab surve vee külmumistemperatuuri?
...

Mõjutab küll, näiteks sügavkülmast võetud õlu läheb alles peale avamist jäässe Smile
Õige, aga  põhjuseks CO2 ja alkoholi sisaldus. Isegi olen autosse unustatud mulliveepudelit kallutanud, kus hetk tagasi vesi loksus, aga peale džinni vallapäästmist hetkega kristalliks sai.


Vasta
#71

Sel juhul on kristaliseerumisest pzd karva jagu puudu ning päästikuks ongi gaaside vallandumine mis toob kaasa väikse temperatuuri alanemise.
Gaaside kokkusurumisel tekib kuumus, vallandumisel jahtub.
Samasugust asja näeme siis kui laseme lahti co2 kustuti.
Vasta
#72

Küsime vahele ühe rumala küsimuse.

Mõnda aega on ühes lõunamaa kraavis olnud prunt ees. Mida pukserid on üritanud korduvalt liikuma saada. Isegi Sultan isiklikult saatis oma gigapukseri kohale, mis pidada kogu Egiptuse vajadusel paigast tõmbama. Tuhkagi...

Vaatan satelliidipilte ja näen mõlemas kraaviotsas samas mõõtkavas paadikesi.

Miks nad ei pane inertsi tööle? Ons nende paatide pukseerimiskonstruktsioonid tõesti nii nigelad, et ei kannata pisukest "hooga vedrutamist" välja.

Iseküsimus muidugi, mihuke peaks olema "ots" säärase ürituse tarbeks. Ning mis jääb järele teises kaldas liivas olevast sõukruvist ja roolilehest. Aga vaevalt need 59 miljardit maksaks...

No praeguseks on vist juba liikuma saadud:
https://istheshipstillstuck.com/
Vasta
#73

Eks vees on see "vedrutamine" ka teistsugune kui maa peal- vaevalt nende puksiiride kiirendusvõime sarnane on kui näiteks skuutritel. See aga eeldaks üsna pikka maad- ja köit-, läbi mille see inerts sellisele kolakale mõjuma hakkaks, kui hakkaks üldse. Kohapeal nende puksiiridega lihtsalt pinges köiega tõmmata tundub täiesti mõttetu isegi üritada. Maa peal on asi lihtne- kui tõmbajal  on kõva/kõvem pinnas jalge all, piisab mõnest meetrist, et inertsi tekitada. Trossiga tõmbamist ei kujutaks maal/metsas enam isegi väga ette. See vahemaa on seal nii pikk ka, et see variant vist ka väga ei toimi, et diagonaalis üle kraavi üks meeskond tagumist otsa tirimas ja teine diagonaalis üle kraavi esiotsa kallal.

Kuidas üldse selline asi juhtuda sai? Pole ju mingi mootorpaat, mis roolipööramisega kohe ennast risti tõmbab. Mõningad arvamused on, et sihilik tegevus.
Vasta
#74

Sadade tuhandete tonnide nööri otsas kraavist välja tirimisel on ilmselt vähe teised reeglid kui ühe plastikautoga teist samasugust lumehangest välja aidata. Ei saa nii, et s***a kah, kui tõmbab stange eest ära, siis las tõmbab.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#75

Ma ei pidanud silmas küll plastikautot, vaid ikka vähemalt paarkümmend tonni kaaluvat asja, kuid loomulikult on mastaapide erinevus ning seetõttu ka sellise sikutamise protseduur tavainimese jaoks hoomamatu. Sõiduauto sikutamine on seevastu selline asi, millest pole isegi mõtet rääkida.
Vasta
#76

Siin on ikka inertsid väga teisest kaliibrist. 
Ainuüksi täislastis selle laeva paraadsammult nulli pidurdamine võtab 5km.
Peab ikka väga tõsine tegelane köie teises otsas olema , et sellist tegelast kõigutada.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#77

Mitu head inimest plaanivad hakata kodanikualgatuse korras ehitama kogukonnale ca 15m jalakäijatele mõeldud rippsilda üle jõe. Ilmselt pole tegemist selles vallas mingi uuendusliku ettevõtmisega.
Oskab keegi juhatada kus saaks mõnda sellist vaadata ja tehnilisi lahendusi uurida? Soodlast ühe leidsime kaardi järgi, aga see osutus talasillaks, kus gaasitoru kõrval.
Soovitavalt Harjumaal või Põlvamaal või nende vahel. Aitäh ette.
Vasta
#78

(29-03-2021, 17:42 PM)Aare R. Kirjutas:  Ma ei pidanud silmas küll plastikautot, vaid ikka vähemalt paarkümmend tonni kaaluvat asja, kuid loomulikult on mastaapide erinevus ning seetõttu ka sellise sikutamise protseduur tavainimese jaoks hoomamatu. Sõiduauto sikutamine on seevastu selline asi, millest pole isegi mõtet rääkida.
Loodan, et numbrid on õigesti meelde jäänud- väidetavalt on laeva lahti sikutamiseks vaja 200 000 tonnist tõmbejõudu ja maailma kõige võimsam pukser suudab sikutada 30 000 tonnise jõuga. Ehk siis päris sapika kraavist väljatõmbamisega tegu ei ole.
Vasta
#79

(29-03-2021, 17:51 PM)margus61 Kirjutas:  Mitu head inimest plaanivad hakata kodanikualgatuse korras ehitama kogukonnale ca 15m jalakäijatele mõeldud rippsilda üle jõe. Ilmselt pole tegemist selles vallas mingi uuendusliku ettevõtmisega.
Oskab keegi juhatada kus saaks mõnda sellist vaadata ja tehnilisi lahendusi uurida? Soodlast ühe leidsime kaardi järgi, aga see osutus talasillaks, kus gaasitoru kõrval.
Soovitavalt Harjumaal või Põlvamaal või nende vahel. Aitäh ette.
Keila Joa äkki aitab?
Vasta
#80

Ses silla asjus soovitan kindlasti aru pidada taoliste konstruktsioonide asjatundjatega, kes igapäevaselt neid kokku joonestavad ja vastavaid koormusnumbreid ka tunnevad. Muidu võib lugu kurvalt lõppeda.
Kaks kontakti, mida tean, on Trump Metall OÜ Tartus ja Lizmet OÜ Saaremaal. Julgen soovitada. Eriti viimast. Olen mõlemas tööl olnud. 
Ei pea selleks pikka reisi ette võtma, sest kogu suhtlus käib vabalt neti teel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne