14-05-2022, 14:21 PM
Omajuurse võrsega on see oht nagu eespool just mainiti, et sa ei tea kunagi mis alusele see puu poogitud on. Maa seest tulev võrse võib vabalt olla pookealuse uinunud pung mis ei pruugi mitte soovitud tulemust anda.
Kuna pirni pookealustena kasutatakse sageli seemnest kasvatatud pirnipuid siis on see oht ka lisaks, et seemnest aretatud puu ei anna kunagi sama tulemust kui oli puul millelt seeme võeti. Seeme ei anna pärilikul teel edasi oma eelkäija omadusi. Võib kasvada täiesti metsik või ka täiesti ideaalsete maitseomadustega puu.
Samuti kasutatakse pirni pookealusena sageli küdooniat või erinevaid ploomilisi.
Küdooniale poogitud pirn muideks jääb madalakasvuliseks ja külmaõrnaks. Pookealus mõjutab väga palju puu edasist käekäiku.
Ohtlik on jätta uut võrset vanale kännule kuna juur on juba oma aja ära elanud ja pikemas perspektiivis saame ainult kiratseva viljatu puu.
Kui tahta praegu pookida siis peab olema alus ja pookeoks samas seisus. Pungad puhkemas või just puhkenud. Kevadel võetud pookeoksaga pookimine on väga kiire tegevus mis tavaliselt jääb oma aja sobivuselt umbes nädala pooleteise sisse.
Puhkeasendis võetud pookeoksa võib pookida tunduvalt pikema aja jooksul. Kuni mahlad aktiivselt liiguvad.
Kui on pookealuseid hulgim võib ju praegu ka huvipärast proovida. Kui aga on soov välja minna kindla peale siis on mõistlik võtta sügisel mõned pookeoksad ja need konserveerida. Pookeoksi võib säilitada kilekotiga jahedas keldris või ka külmkapis. Või pannakse turbamulla sisse ja kilekotiga kaevatakse maasse.
Minul on kõik külmkapis talve üle elanud. Kergelt niiske salvrätikuga kilekotis.
Kui nüüd veel ajast ääkida siis poogituna hakkab puu kandma 3-4 aastaga aga seemnest või omajuursest võrsest kasvatatuna 8-12 aastat. Ja poogituna saame me täpse tulemuse. Täpselt sellised omadused nagu oli pookeoksa kandnud puul on ka poogitud puul.
Ku on ruumi ja materjali võib ju teha ka perepuu kus poogitakse ainult üks oks teisele puule ja nii võib kujundada väga huvitava tulemuse kus ühel puul on mitu erinevat sorti.
Selle konkreetse pildil oleva juurevõrse mina laseks selle suve kasvada ja sügisel võtaks pookeoksa või pookeoksi kui ta annab suvel võrseid ja sportlikust huvist poogiks kuhugi. Ei või iial teda millega loodus üllatab.
Kuna pirni pookealustena kasutatakse sageli seemnest kasvatatud pirnipuid siis on see oht ka lisaks, et seemnest aretatud puu ei anna kunagi sama tulemust kui oli puul millelt seeme võeti. Seeme ei anna pärilikul teel edasi oma eelkäija omadusi. Võib kasvada täiesti metsik või ka täiesti ideaalsete maitseomadustega puu.
Samuti kasutatakse pirni pookealusena sageli küdooniat või erinevaid ploomilisi.
Küdooniale poogitud pirn muideks jääb madalakasvuliseks ja külmaõrnaks. Pookealus mõjutab väga palju puu edasist käekäiku.
Ohtlik on jätta uut võrset vanale kännule kuna juur on juba oma aja ära elanud ja pikemas perspektiivis saame ainult kiratseva viljatu puu.
Kui tahta praegu pookida siis peab olema alus ja pookeoks samas seisus. Pungad puhkemas või just puhkenud. Kevadel võetud pookeoksaga pookimine on väga kiire tegevus mis tavaliselt jääb oma aja sobivuselt umbes nädala pooleteise sisse.
Puhkeasendis võetud pookeoksa võib pookida tunduvalt pikema aja jooksul. Kuni mahlad aktiivselt liiguvad.
Kui on pookealuseid hulgim võib ju praegu ka huvipärast proovida. Kui aga on soov välja minna kindla peale siis on mõistlik võtta sügisel mõned pookeoksad ja need konserveerida. Pookeoksi võib säilitada kilekotiga jahedas keldris või ka külmkapis. Või pannakse turbamulla sisse ja kilekotiga kaevatakse maasse.
Minul on kõik külmkapis talve üle elanud. Kergelt niiske salvrätikuga kilekotis.
Kui nüüd veel ajast ääkida siis poogituna hakkab puu kandma 3-4 aastaga aga seemnest või omajuursest võrsest kasvatatuna 8-12 aastat. Ja poogituna saame me täpse tulemuse. Täpselt sellised omadused nagu oli pookeoksa kandnud puul on ka poogitud puul.
Ku on ruumi ja materjali võib ju teha ka perepuu kus poogitakse ainult üks oks teisele puule ja nii võib kujundada väga huvitava tulemuse kus ühel puul on mitu erinevat sorti.
Selle konkreetse pildil oleva juurevõrse mina laseks selle suve kasvada ja sügisel võtaks pookeoksa või pookeoksi kui ta annab suvel võrseid ja sportlikust huvist poogiks kuhugi. Ei või iial teda millega loodus üllatab.
Aquila captas non muscas.