05-09-2022, 22:32 PM
Võibolla väärib küsimus ka oma teemat, aga kirjutan siia. (Lõimevader võib ju ümber tõsta, kui vajalikus peab.)
Kas inimene peab õnnis naeratus näol taluma oma koduhoovis korda saadetud lollusi?
Taustalugu selline. Minu kinnistut läbib tee, mida ka "naabrimees" kasutab. 20+ aastat pole "naabrimees" tee kasutamiseks minuga mingit suulist ega kirjalikku kokkulepet sõlminud. Ja ega mul ei ole midagi nuriseda ka olnud. "Naabrimees" on teed oma kulul remontinud ja hooldanud. See, et teeääre niitmise käigus läks kaduma 2 teeäärset rida minu istutatud männikultuuri, on tühiasi, nagu Karlsson ütles
Ükskord aga ärkas "naabrimees" talveunest ja sõlmis minuga tee kasutamise lepingu. Kumbki osapool ei tohi lepingu detaile kolmandatele isikutele avaldada, aga mainin, et leping sarnaneb tonaalsuselt 1939 a. baaside lepinguga, kus üks osapool dikteerib tingimusi ja teisel jääb üle ainult nõustuda.
Aga ca pool aastat enne lepingu sõlmimist võttis minuga ühendust projekteerija ja teatas, et "naabrimees" tahab teed rekonstrueerida ja vaja on ka minu nõusolekut. Selles leppisime kokku, et mina ei taha oma kinnistul mingeid kraave näha. Projekteerija saatis ka joonise, ja paningi käpa alla.
Ja siis tehti selline vahva asi:
Küsisin töödejuhatajalt, et mis jama see on. Tema seletas, et maanteeameti nõue. Ikka minu ohutuse huvides, et ma kellelegi ette ei sõidaks... Teoreetiline võimalus muidugi on, välistada ei saa... Igaks juhuks mainin ka liiklustihedust antud teelõigul. Aastaringses arvestuses nii umbes 2 autot ööpäevas... Et seal 2 autot kokku oleks põrganud, pole viimase 27. aasta jooksul teadaolevalt juhtunud. Ainus tõsisem intsident oli see, et ükskord keerati Niva üle katuse. Põhjuseks jäised rööpad ja juhi liigne uljus.
Aga praktika näitas, et just see "ohutu" lahendus on ohtlik. Seal "munamäe" otsas tuli mulle teine auto vastu ja siis oli valida, kas põrgata kokku või sõita "kraavi".
Ootan ka kaasfoormumlaste arvamusi, kas selline lahendus (vana toimiv tee on muudetud kasutamiskõlbmatuks) on mõistlik, mõnus, loogiline, harmooniline? Muide, selle joonise peal, kuhu ma konksu alla viskasin, kopeeris see mahasõit ilusti vana olemasolevat teed.
Üldse tundub, et tegemist on mingi rahapõletamise projektiga. Antud teed on rasketehnika poolt karmilt eksmineeritud ja kõik nõrgad kohad on ammu välja ravitud. Viimati jäi raskeveok kinni 24 aastat tagasi ja seda põhjusel, et pidi enne liivast tõusu peatuma, hooga oleks ilusti läbi läinud. Seega sisuline vajadus rekonstrueerimise järele tegelikult puudus. Vähem kui 10 a. tagasi alles veeti "naabrimehe" kulul teele kruusa ja siis sai asi igati hea. Muide, tookord ei küsinud keegi minu nõusolekut...
Mõni asi ajab tegelikult naerma ka. Metsasügavusse topitakse metsloomadele imetlemiseks liiklusmärke... Aga üks märk võtab küll mõtlema. Nimelt on teeotsas maantee ääres keelumärk, mis ütleb, et üle 7-tonnised aparaadid võivad liigelda ainult "naabrimehe" loal. Iseasi muidugi, kes seda kontrollib. Sisuliselt tähendab see seda, et ka prügiauto jaoks peaks "naabrimehelt" luba nuruma, rääkimata juhtudest, kui veetakse palke, ehitusmaterjali jne. Ja mõnikord ei teagi ette, et rasketehnika külla tuleb. Näiteks on olnud, et kuller toob üsna väikse paki suure autoga (ju siis klappis logistiliselt)
Ma nüüd mõtlen et mida teha. Tuttav soovitas, et kui tee on ametlikult vastu võetud, võta traktor ja aja "munamägi" laiali. Pelgalt sellest ei piisa, mõned koormad oleks vaja täiteks juurde tuua. Aga miks oma kulu ja kirjadega?
Muidugi oleks mõistlik "naabrimehele" asjad südamelt ära rääkida. Aga kui vastuseks tuleb mingi bürokraatlik joru...?
Tänan pika postituse lugejaid!
Kas inimene peab õnnis naeratus näol taluma oma koduhoovis korda saadetud lollusi?
Taustalugu selline. Minu kinnistut läbib tee, mida ka "naabrimees" kasutab. 20+ aastat pole "naabrimees" tee kasutamiseks minuga mingit suulist ega kirjalikku kokkulepet sõlminud. Ja ega mul ei ole midagi nuriseda ka olnud. "Naabrimees" on teed oma kulul remontinud ja hooldanud. See, et teeääre niitmise käigus läks kaduma 2 teeäärset rida minu istutatud männikultuuri, on tühiasi, nagu Karlsson ütles
Ükskord aga ärkas "naabrimees" talveunest ja sõlmis minuga tee kasutamise lepingu. Kumbki osapool ei tohi lepingu detaile kolmandatele isikutele avaldada, aga mainin, et leping sarnaneb tonaalsuselt 1939 a. baaside lepinguga, kus üks osapool dikteerib tingimusi ja teisel jääb üle ainult nõustuda.
Aga ca pool aastat enne lepingu sõlmimist võttis minuga ühendust projekteerija ja teatas, et "naabrimees" tahab teed rekonstrueerida ja vaja on ka minu nõusolekut. Selles leppisime kokku, et mina ei taha oma kinnistul mingeid kraave näha. Projekteerija saatis ka joonise, ja paningi käpa alla.
Ja siis tehti selline vahva asi:
Küsisin töödejuhatajalt, et mis jama see on. Tema seletas, et maanteeameti nõue. Ikka minu ohutuse huvides, et ma kellelegi ette ei sõidaks... Teoreetiline võimalus muidugi on, välistada ei saa... Igaks juhuks mainin ka liiklustihedust antud teelõigul. Aastaringses arvestuses nii umbes 2 autot ööpäevas... Et seal 2 autot kokku oleks põrganud, pole viimase 27. aasta jooksul teadaolevalt juhtunud. Ainus tõsisem intsident oli see, et ükskord keerati Niva üle katuse. Põhjuseks jäised rööpad ja juhi liigne uljus.
Aga praktika näitas, et just see "ohutu" lahendus on ohtlik. Seal "munamäe" otsas tuli mulle teine auto vastu ja siis oli valida, kas põrgata kokku või sõita "kraavi".
Ootan ka kaasfoormumlaste arvamusi, kas selline lahendus (vana toimiv tee on muudetud kasutamiskõlbmatuks) on mõistlik, mõnus, loogiline, harmooniline? Muide, selle joonise peal, kuhu ma konksu alla viskasin, kopeeris see mahasõit ilusti vana olemasolevat teed.
Üldse tundub, et tegemist on mingi rahapõletamise projektiga. Antud teed on rasketehnika poolt karmilt eksmineeritud ja kõik nõrgad kohad on ammu välja ravitud. Viimati jäi raskeveok kinni 24 aastat tagasi ja seda põhjusel, et pidi enne liivast tõusu peatuma, hooga oleks ilusti läbi läinud. Seega sisuline vajadus rekonstrueerimise järele tegelikult puudus. Vähem kui 10 a. tagasi alles veeti "naabrimehe" kulul teele kruusa ja siis sai asi igati hea. Muide, tookord ei küsinud keegi minu nõusolekut...
Mõni asi ajab tegelikult naerma ka. Metsasügavusse topitakse metsloomadele imetlemiseks liiklusmärke... Aga üks märk võtab küll mõtlema. Nimelt on teeotsas maantee ääres keelumärk, mis ütleb, et üle 7-tonnised aparaadid võivad liigelda ainult "naabrimehe" loal. Iseasi muidugi, kes seda kontrollib. Sisuliselt tähendab see seda, et ka prügiauto jaoks peaks "naabrimehelt" luba nuruma, rääkimata juhtudest, kui veetakse palke, ehitusmaterjali jne. Ja mõnikord ei teagi ette, et rasketehnika külla tuleb. Näiteks on olnud, et kuller toob üsna väikse paki suure autoga (ju siis klappis logistiliselt)
Ma nüüd mõtlen et mida teha. Tuttav soovitas, et kui tee on ametlikult vastu võetud, võta traktor ja aja "munamägi" laiali. Pelgalt sellest ei piisa, mõned koormad oleks vaja täiteks juurde tuua. Aga miks oma kulu ja kirjadega?
Muidugi oleks mõistlik "naabrimehele" asjad südamelt ära rääkida. Aga kui vastuseks tuleb mingi bürokraatlik joru...?
Tänan pika postituse lugejaid!