[PlyVal64]

Kas lailint- või trummellihvi masinal ei hakka hammas värvile peale? Neid teenusepakkujaid peaks leiduma küll.

Absoluutselt! Need on koos keemiaga ainsad mis üldse midagi teevad! Vana laudise puhul on enne höövlit omajagu vaja liivapaberi või rull-raspliga maha võtta sest tolm nürib terad kiirelt. See nürib isegi käsihöövlit.
Minu soovitus kas osta või rentida harilihvmasin ja sellega teha puhastus. Keemiaga või ilma, vahet pole. Väike lintlihvija ei ole samaefektiivne aga tal on muud head omadused teiste tööde jaoks. Kui on palju vana laudise puhastust, siis raudselt efektiivseim masin! Ja tarvikute valik on meeletu, igale materjalile ja töö jaoks on oma olemas. Sellega oled üle lasknud ja kõik metalli ka üles leidnud, võib rihtplatet-paksust kasutada.

Asjalik nõuanne, ise oled ilmselt mõned sajad ruudud vanu põrandaid taastanud! Kindlasti laske enne paksusmasinat jämedamat sorti lihvmaterjaliga, veel parem terasharjaga vanad paarikümne värvikihiga põrandalauad üle. Höövlit ei nüri niivõrd peenike tolm, kui värvi sisse jäänud liiv, peale lihvimist jääb sinna piisavalt lihvmaterjali jääke ja peale terasharja jäävad pisikesed terastraadi jäänused, mis kulutavad päris edukalt höövli terasid. Teine teema on lihvmaterjali kulu, vaevalt keegi teenuse osutaja tahab mõistliku hinna eest pusida, sest vana värv mätsib ikka korralikult täis.
Vanade põrandalaudade taaskasutamine on täiesti läbikäidud etapp. Lõpptulemus jääb suurepärane, aga vaeva ja lihvimistolmu on sitaks palju. Värvist saab lahti kas keemiaga või soojusega,mõlemal juhul kaasneb kaabitsemine. Keemia edukus sõltub ka laudade töötlusest: oksool ja kasutatud värvid. Vahel tuleb ka mõlemad võtted appi võtta, nii keemia kui kuumus. Kui tahad ilusa põranda saada, siis tuleb paigaldatud põrand ikka üle lihvida. Suure pinna lased suure masinaga, nurgad ja muud urkad pisikesega või lausa käsitsi. Suur masin eeldab ka natuke harjutamise ruumi ja tunnetust, igasugused lohud on lihtsad tulema. Edu ja ilusat tulemust.

On ette tulnud igasugust sitast saia tegemist nende aastakümnete jooksul, kus on tulnud ehitada. Reaalselt lisandub sinan sadu ruutmeetreid purjekate põhjasid, kust on ka vana värvi kõikmõeldavate vahenditega eemaldatud! Gelcoatiga koos laminaadini... Ehk ON seda tööd elus ikka tehtud omajagu  Ja ka omast lollusets asju peessegi keeratud, ei saa salata. Näiteks keemiaga liiga palju "ette tegemisega". 
Tegelikult olen loobunud sest aja ja energiakulu on arutu! Praegugi poolteist sajandit vanad põrandalauad Kopli uulitsalt ootavad majataga tükeldamist... Ma "väsisin ära" omaenda elutoa põrandaga, kus võtsin kuumaga kõi värvid maha, siis lihvisin ja tegin ja... siis viskas üle, läksin poodi, ostsin esimese meeldinud põneva laminaadi ja panin maha! Kuna kõik meie elamised on taaskasutus, "rämpsust" tehitamine, praak jne, siis on saanud oksendamiseni sellest! Ega ma muidugi teen seda siiani aga teises võtmes. Seda zitta muudkui koguneb, praegu on mingi 10 ühikut saja aasta vanuseid viilunguksi jms, lisaks üks tohutu lahe aken jne. See on praeguse Restorani Snoob ehk endise Rahumäe Leivapoe ainus säilunud originaalaken. Täiskomplekt, no oli mul "vaja" seda koju vedida...5 aastat kuuris kuivas ka, puhastatud ja puha.  Mingi hetk saab kõrini ja läheb kõik lõkkesse või lihtsalt piidialla! Selle sama asja pärast: töö ja materjali mahukas "koinimine". Suurusjärk 50 pluss/niinus on see koht, kus igal normaalsel tegelasel saab "zitast zepiku tegemisest kõht täis". Siis saab see nooruslik uljus ja pohhuism lihstalt otsa  Mul igastahes sai...

Ahjah, Sa ei pea traatharjaga peale keemiaga puhastust teps mitte tegutsema! Valikus on palju muid rulle ka... Traat on vanutamiseks.