[deus]

Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.

[entson]

Mul ei juhtunud veepaagiga midagi ,ahi põles läbi . Eespoololev kasutaja vist mõtleb siiski  lahtist veepaaki ahju küljes.

[deus]

Mul ei juhtunud veepaagiga midagi ,ahi põles läbi . Eespoololev kasutaja vist mõtleb siiski  lahtist veepaaki ahju küljes.

Ja vihjati sellele, et kui küttekolle on veesärgi sisse tehtud (saab ka teha tulekolde ümber veesärgi) siis pleki läbi põlemisel ongi vesi ahjus. Lahtine, kaanega, vahet pole, fakt on see, et ta on füüsiliselt ahju küljes ainult kinnituskonksudega ja mitte kuidagi muudmoodi ehk ei mingit torustikku ahju suunas jne, see oli kr8nik ja minu peamine argument.

[honkomees]

Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.

Pagana hää ahi peab ütlema, sedasi üle 30 a kestis mul ainult veneaegne "Terase" saunaahi. Tänapäevased, ehkki paksemast materjalist on paari aasta järel nõudnud juba keevitamist ja üle viie aasta ei kesta, mitmes läheb juba viimase paarikümne aasta jooksul. Terase omal tuli jah vesi ahju aga nendele tänapäevastel on kolde tagaosa külge keevitatud selline ca 25 cm läbimõõduga ja 5 cm kõrguse kausi laadne asi tollised väljavõtted küljes, kust vesi läbi käib ja soojaks läheb nii 1,5 tunniga ehk enam vähem selleks ajaks kui saab juba leili võtma hakaata ja 2,5-3 tunniga ehk pesemise ajaks keema. Küle peale ja taha neile ahjudele väga paaki ei riputa
http://ahjud24.ee/wp-content/uploads/201...10x280.jpg

[pannkook]

Minu oksendus pooleteist tolli pealt kolmveerandi peale. Paak on 100l lae all. Kui saun kuum, siis on ka paak kuum. Ei ole vaja jämedaid torusid.

[Daff]

Toimib nii kolmveerandi kui ka pooleteise tollise toruga see vee kuumutamine. Lihtsalt isetsirkuleeriva süsteemi puhul on poolteist tolli parem kuna vesi hakkab alguses kohe paremini liikuma vee soojenedes ja tsirkulatsioon on kiirem.  Lõppkokkuvõttes saame madalama temperatuuri juures rohkem sooja vett üles paaki saata. Ja sama on täisnurkadega. Mida rohkem täisnurki seda suuremat kuuma peab andma, et vesi tsirkuleeriks. Talve jooksul hoiab mõne sületäie puid kokku sirge ja jämedama toruga. 

Umbes sellise jutu lasi mulle tuttav katlamees kes mul on mõne torutöö teinud.

[jaan mmc]

Kas on nõu kõvaks muutunud kunstnahast istmekatetele. Valmistamis aasta 2001, materjal mulle täpsemalt teadmata, musta värvi. Mingit nn. naha pehmendus aerosooli proovisin aga see ei andnud mingit efekti.

[vant]

Kas lambomeestel oli mingi koosolek või kokkutulek kuskil? 19 tükki veeres just mu tarest mööda Jõmmipealinna suunas. Hunnik "odavaid" pargidžiipe, aga pooled olid siiski n.ö. pärislambod. Kass on siiani trepi all peidus

[deus]

Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.

Pagana hää ahi peab ütlema, sedasi üle 30 a kestis mul ainult veneaegne "Terase" saunaahi. Tänapäevased, ehkki paksemast materjalist on paari aasta järel nõudnud juba keevitamist ja üle viie aasta ei kesta, mitmes läheb juba viimase paarikümne aasta jooksul. Terase omal tuli jah vesi ahju aga nendele tänapäevastel on kolde tagaosa külge keevitatud selline ca 25 cm läbimõõduga ja 5 cm kõrguse kausi laadne asi tollised väljavõtted küljes, kust vesi läbi käib ja soojaks läheb nii 1,5 tunniga ehk enam vähem selleks ajaks kui saab juba leili võtma hakaata ja 2,5-3 tunniga ehk pesemise ajaks keema. Küle peale ja taha neile ahjudele väga paaki ei riputa
http://ahjud24.ee/wp-content/uploads/201...10x280.jpg

Papsi peas disainitud, vana oli tema keevitatud, uus sai koostöös tehtud, sest noh, vanus ja käed enam nii rasket metalli ei taha väga hoida aga suht vana koopia, natukene sai ülemist suitsukambrit modifitseeritud, et põlev ajaleht enam nii kergelt otse korstnasse ei lendaks ja heinaküüni põlema paneks. Kunagi maale lähen, ehk on meeles pilte teha. Plekk on tavaline külmvaltsplekk.

[muska71]

Kui soovite kestvat kerist siis tehke roostevabast...Päälinnas punasel uulitsal pood mis müüb roostevaba keriseid(terase marki peast ei tea),aisi 409 on ka väga hea.Tehas spetsell ei tee roostevaba kuna tavalist tehes saab tehase kogu aeg töös hoida kuna põlevad läbi...

[deus]

Roostevaba põleb täpselt sama hästi, kui tavaline must teras, ei ole vaja siia miskeid linnalegende jälle kirjutama hakata.

[Daff]

Ma pakun välja, et sõna roostevaba üksi ei päästa. Kindlasti peab olema tegu kindla markeeringuga terasega mis viitab tulekindlusele. 
Olid ju näiteks nõukaaja trummelkuivatite trumlid mingist eriterasest mis ei põlenud. Mida ei võtnud magnet ja värvilt meeenutas pigem roostevaba kui tavaterast.

Ma näiteks vahetasin enda Atmosel ukse keraamilisi plaate ja õgvendasin ühte ekraani mis ukse äärt otsese tule eest kaitseb.  Poldid tulid lahti nagu oleks eile kinni keeratud kuigi 19 aastat pole keegi neid puutunud. Ekraani mutrid samuti mis on otsese tule käes keerasid nagu ei olekski tuld näinud. 
Materjal nii poltidel mutritel ja ekraanil oli väga huvitavat värvi. Meenutas roostevaba materjali. Hästi hele hall. Nõge ka külge ei võtnud. Koputasin ekraani vastu alasit ja tahm kukkus ise suure latakana  maha jäi järele haljas sile metall nagu oleks just stantsi alt tulnud.. 
Selles mõttes tegu väga huvitava materjaliga.

[silks]

Songin pisut kerisejutule vahele. Kas roostevaba köögipoti põhjast kannataks teha EGR-i pimestamise plaat ? 

[jaan mmc]

Songin pisut kerisejutule vahele. Kas roostevaba köögipoti põhjast kannataks teha EGR-i pimestamise plaat ? 

Oleneb pimeda asukohast trassis, kui vahetult väljalaske kollektorile siis peaks igati piisama. Kui peale vahejahutit / jahutust siis sinna võib juba ka konservikarbi plekist teha kuigi tsingitud peaks loomulikult paremini vastu. Seal on gaasid juba jahtunud ja ainus mis plekki närib on oksiid. Kõige kindlam oleks panna vahetult väljalaske vastu ja tulekindlast roostevabast sest siis jääb kogu süsteem edasisest tahmumisest priiks, sh. klapp.

[silks]

Väljalaskekolde augu ette ta läheks jah. Ma siin juurdlengi, et kas supipoti roostevaba heitgaasi kannatab. Pisut karmim kui seljanka ja mannapuder...

[klemm]

Kunagi oli eskortil tolmuimeja toru all. Kestis kl.

[jaan mmc]

Väljalaskekolde augu ette ta läheks jah. Ma siin juurdlengi, et kas supipoti roostevaba heitgaasi kannatab. Pisut karmim kui seljanka ja mannapuder...

Nt. korstnaplekk võiks ka sinna ideaalne kuumakindel materjal olla, kas potti selleks lõhkuda... aga usun, et vastu peab see materjal kindlasti. Pigem paneks ajutiselt tavapleki vl. kollest kaugemale kuni selle killu kuumakindlat leiab.

[CORRADOg60]

Väljalaskekolde augu ette ta läheks jah. Ma siin juurdlengi, et kas supipoti roostevaba heitgaasi kannatab. Pisut karmim kui seljanka ja mannapuder...

Nt. korstnaplekk võiks ka sinna ideaalne kuumakindel materjal olla, kas potti selleks lõhkuda... aga usun, et vastu peab see materjal kindlasti. Pigem paneks ajutiselt tavapleki vl. kollest kaugemale kuni selle killu kuumakindlat leiab.

Ei tea mis mobiilile seda pimedat treitakse aga enamus uuemaid/uhkemaid pille saab õhukulu lugeja näidu kaudu aru et klapp kinni ja mootor läheb avariireziimi. 
Esimese hooga lihtsalt tavaplekk vahele juhuks kui peaks selguma et see pime ajule vastuoksa on.

[silks]

Mobiiliks on 96 aasta transporter t4 reasviiese diisliga, kübemefiltreid jms ei ole, plokikaas on maas ja on saanud uued juhtpuksid, klapid ja sääretihendid, lihv ka. Kollektor ja kaane kanalid olivad pehmelt öeldes p...putru täis. Nüüd on nad puhtaks roogitud ja EGR-i teenustest ma ei ole enam huvitatud. Mr.Muscle lahustab seda saasta üsna hästi, kui keegi veel sellega vaevleb kuskil...

[envi]

Küsimus suurele ringile...
Millega töödelda mis iganes pidurisüsteemi liigendeid trumli sees ja ka väljas, et need võimalikult kaua töövõime säilitaksid?
Antud juhul tegemist 2009 toodetud Nissan Pick Up-ga, mis ei sõida igapäevaselt.
Taas üks käsipiduri trossi liigend kinni ja mitu tundi nikerdamist, et asi tööle saada.
Tean, et naine, püss ja auto peavad olema kogu aeg kasutuses, aga ikkagi...?