KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

(14-09-2023, 23:28 PM)deus Kirjutas:  Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.
Pagana hää ahi peab ütlema, sedasi üle 30 a kestis mul ainult veneaegne "Terase" saunaahi. Tänapäevased, ehkki paksemast materjalist on paari aasta järel nõudnud juba keevitamist ja üle viie aasta ei kesta, mitmes läheb juba viimase paarikümne aasta jooksul. Terase omal tuli jah vesi ahju aga nendele tänapäevastel on kolde tagaosa külge keevitatud selline ca 25 cm läbimõõduga ja 5 cm kõrguse kausi laadne asi tollised väljavõtted küljes, kust vesi läbi käib ja soojaks läheb nii 1,5 tunniga ehk enam vähem selleks ajaks kui saab juba leili võtma hakaata ja 2,5-3 tunniga ehk pesemise ajaks keema. Küle peale ja taha neile ahjudele väga paaki ei riputa
http://ahjud24.ee/wp-content/uploads/201...10x280.jpg
Vasta

Minu oksendus pooleteist tolli pealt kolmveerandi peale. Paak on 100l lae all. Kui saun kuum, siis on ka paak kuum. Ei ole vaja jämedaid torusid. Cool
[Pilt: IMG_6037.JPG]
Vasta

Toimib nii kolmveerandi kui ka pooleteise tollise toruga see vee kuumutamine. Lihtsalt isetsirkuleeriva süsteemi puhul on poolteist tolli parem kuna vesi hakkab alguses kohe paremini liikuma vee soojenedes ja tsirkulatsioon on kiirem.  Lõppkokkuvõttes saame madalama temperatuuri juures rohkem sooja vett üles paaki saata. Ja sama on täisnurkadega. Mida rohkem täisnurki seda suuremat kuuma peab andma, et vesi tsirkuleeriks. Talve jooksul hoiab mõne sületäie puid kokku sirge ja jämedama toruga. 

Umbes sellise jutu lasi mulle tuttav katlamees kes mul on mõne torutöö teinud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kas lambomeestel oli mingi koosolek või kokkutulek kuskil? 19 tükki veeres just mu tarest mööda Jõmmipealinna suunas. Hunnik "odavaid" pargidžiipe, aga pooled olid siiski n.ö. pärislambod. Kass on siiani trepi all peidusSmile
Vasta

(16-09-2023, 08:04 AM)honkomees Kirjutas:  
(14-09-2023, 23:28 PM)deus Kirjutas:  Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.
Pagana hää ahi peab ütlema, sedasi üle 30 a kestis mul ainult veneaegne "Terase" saunaahi. Tänapäevased, ehkki paksemast materjalist on paari aasta järel nõudnud juba keevitamist ja üle viie aasta ei kesta, mitmes läheb juba viimase paarikümne aasta jooksul. Terase omal tuli jah vesi ahju aga nendele tänapäevastel on kolde tagaosa külge keevitatud selline ca 25 cm läbimõõduga ja 5 cm kõrguse kausi laadne asi tollised väljavõtted küljes, kust vesi läbi käib ja soojaks läheb nii 1,5 tunniga ehk enam vähem selleks ajaks kui saab juba leili võtma hakaata ja 2,5-3 tunniga ehk pesemise ajaks keema. Küle peale ja taha neile ahjudele väga paaki ei riputa
http://ahjud24.ee/wp-content/uploads/201...10x280.jpg
Papsi peas disainitud, vana oli tema keevitatud, uus sai koostöös tehtud, sest noh, vanus ja käed enam nii rasket metalli ei taha väga hoida aga suht vana koopia, natukene sai ülemist suitsukambrit modifitseeritud, et põlev ajaleht enam nii kergelt otse korstnasse ei lendaks ja heinaküüni põlema paneks. Kunagi maale lähen, ehk on meeles pilte teha. Plekk on tavaline külmvaltsplekk.
Vasta

Kui soovite kestvat kerist siis tehke roostevabast...Päälinnas punasel uulitsal pood mis müüb roostevaba keriseid(terase marki peast ei tea),aisi 409 on ka väga hea.Tehas spetsell ei tee roostevaba kuna tavalist tehes saab tehase kogu aeg töös hoida kuna põlevad läbi...
Vasta

Roostevaba põleb täpselt sama hästi, kui tavaline must teras, ei ole vaja siia miskeid linnalegende jälle kirjutama hakata.
Vasta

Ma pakun välja, et sõna roostevaba üksi ei päästa. Kindlasti peab olema tegu kindla markeeringuga terasega mis viitab tulekindlusele. 
Olid ju näiteks nõukaaja trummelkuivatite trumlid mingist eriterasest mis ei põlenud. Mida ei võtnud magnet ja värvilt meeenutas pigem roostevaba kui tavaterast.

Ma näiteks vahetasin enda Atmosel ukse keraamilisi plaate ja õgvendasin ühte ekraani mis ukse äärt otsese tule eest kaitseb.  Poldid tulid lahti nagu oleks eile kinni keeratud kuigi 19 aastat pole keegi neid puutunud. Ekraani mutrid samuti mis on otsese tule käes keerasid nagu ei olekski tuld näinud. 
Materjal nii poltidel mutritel ja ekraanil oli väga huvitavat värvi. Meenutas roostevaba materjali. Hästi hele hall. Nõge ka külge ei võtnud. Koputasin ekraani vastu alasit ja tahm kukkus ise suure latakana  maha jäi järele haljas sile metall nagu oleks just stantsi alt tulnud.. 
Selles mõttes tegu väga huvitava materjaliga.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Songin pisut kerisejutule vahele. Kas roostevaba köögipoti põhjast kannataks teha EGR-i pimestamise plaat ?  Big Grin
Vasta

Väljalaskekolde augu ette ta läheks jah. Ma siin juurdlengi, et kas supipoti roostevaba heitgaasi kannatab. Pisut karmim kui seljanka ja mannapuder... Big Grin
Vasta

Kunagi oli eskortil tolmuimeja toru all. Kestis kl.
Vasta

(17-09-2023, 20:16 PM)jaan mmc Kirjutas:  
(17-09-2023, 18:50 PM)silks Kirjutas:  Väljalaskekolde augu ette ta läheks jah. Ma siin juurdlengi, et kas supipoti roostevaba heitgaasi kannatab. Pisut karmim kui seljanka ja mannapuder... Big Grin
Nt. korstnaplekk võiks ka sinna ideaalne kuumakindel materjal olla, kas potti selleks lõhkuda... aga usun, et vastu peab see materjal kindlasti. Pigem paneks ajutiselt tavapleki vl. kollest kaugemale kuni selle killu kuumakindlat leiab.

Ei tea mis mobiilile seda pimedat treitakse aga enamus uuemaid/uhkemaid pille saab õhukulu lugeja näidu kaudu aru et klapp kinni ja mootor läheb avariireziimi. 
Esimese hooga lihtsalt tavaplekk vahele juhuks kui peaks selguma et see pime ajule vastuoksa on.
Vasta

Mobiiliks on 96 aasta transporter t4 reasviiese diisliga, kübemefiltreid jms ei ole, plokikaas on maas ja on saanud uued juhtpuksid, klapid ja sääretihendid, lihv ka. Kollektor ja kaane kanalid olivad pehmelt öeldes p...putru täis. Nüüd on nad puhtaks roogitud ja EGR-i teenustest ma ei ole enam huvitatud. Mr.Muscle lahustab seda saasta üsna hästi, kui keegi veel sellega vaevleb kuskil... Big Grin
Vasta

Küsimus suurele ringile...
Millega töödelda mis iganes pidurisüsteemi liigendeid trumli sees ja ka väljas, et need võimalikult kaua töövõime säilitaksid?
Antud juhul tegemist 2009 toodetud Nissan Pick Up-ga, mis ei sõida igapäevaselt.
Taas üks käsipiduri trossi liigend kinni ja mitu tundi nikerdamist, et asi tööle saada.
Tean, et naine, püss ja auto peavad olema kogu aeg kasutuses, aga ikkagi...?
Vasta

Keraamiline määre ntx. ja piduriosade jaoks on spets. määrdeid ka poodides.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Kuidas arvutada klassikalise veneaegse keskkütteradiaatori võimsust vs tänapäevased (alumiinium)radiaatorid? Justkui meeles, et üks ribi ruutmeetri kohta. Ühes elamises umbes 40 m2, aga radiaatorid 4+12+9 (köök, elutuba, magamistuba), mis ei vasta kirvemeetodile. Elamine sellise komplektiga isegi liiga soe, aga see tuleneb liigsest kütmisest arvatavasti. Sanitaartehnika poodi pole selle küsimusega veel külastanud.
Vasta

80W üks ribi, kui mälu nüüd alt ei vea.
Vasta

Mis temperatuuril ?
On ikka vaks vahet kas vesi on 40c või 60c või 80c
Vasta

(21-09-2023, 22:52 PM)speedsta Kirjutas:  Kuidas arvutada klassikalise veneaegse keskkütteradiaatori võimsust vs tänapäevased (alumiinium)radiaatorid? Justkui meeles, et üks ribi ruutmeetri kohta. Ühes elamises umbes 40 m2, aga radiaatorid 4+12+9 (köök, elutuba, magamistuba), mis ei vasta kirvemeetodile. Elamine sellise komplektiga isegi liiga soe, aga see tuleneb liigsest kütmisest arvatavasti. Sanitaartehnika poodi pole selle küsimusega veel külastanud.

nagu ksf. MeelisV juba ütles, sõltub see küttevee temperatuurist. Tüüpilises kortermajas võiks olla radiaatori ees ikka mingi reguleerimist võimaldav asi nagu termostaadiga regulaator või hädapärast kraan. Liigse soojuse korral võid näiteks magamistoa radika üldse kinni keerata, kui see on võimalik muidugi. Vanem põlvkond küsib tavaliselt selle soovituse peale, et kui ma radika kinni panen, mille eest ma siis maksan (ja teeb akna lahti)? Vastus väga lihtne - kortermajas maksad selle eest, et sul oleks soe. Mitte selle eest, kui kuum sul üks või teine radikas on.
Radikad on maja küttesüsteemi osa, mis on ühistu omand. Kooskõlastamata radikate väljavahetamine on raha raiskamine ja see võib maja keskküttesüsteemi tasakaalu rikkuda. Soovitan esmalt pöörduda KÜ poole selle küsimusega.
Mina soovitaksin alati reguleerida küttesüsteemis küttevee temperatuuri väiksemaks seni, kuni kortermajal on mõni lahtine aken.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

(22-09-2023, 08:29 AM)isandpauk Kirjutas:  
(21-09-2023, 22:52 PM)speedsta Kirjutas:  Kuidas arvutada klassikalise veneaegse keskkütteradiaatori võimsust vs tänapäevased (alumiinium)radiaatorid? Justkui meeles, et üks ribi ruutmeetri kohta. Ühes elamises umbes 40 m2, aga radiaatorid 4+12+9 (köök, elutuba, magamistuba), mis ei vasta kirvemeetodile. Elamine sellise komplektiga isegi liiga soe, aga see tuleneb liigsest kütmisest arvatavasti. Sanitaartehnika poodi pole selle küsimusega veel külastanud.

nagu ksf. MeelisV juba ütles, sõltub see küttevee temperatuurist. Tüüpilises kortermajas võiks olla radiaatori ees ikka mingi reguleerimist võimaldav asi nagu termostaadiga regulaator või hädapärast kraan. Liigse soojuse korral võid näiteks magamistoa radika üldse kinni keerata, kui see on võimalik muidugi. Vanem põlvkond küsib tavaliselt selle soovituse peale, et kui ma radika kinni panen, mille eest ma siis maksan (ja teeb akna lahti)? Vastus väga lihtne - kortermajas maksad selle eest, et sul oleks soe. Mitte selle eest, kui kuum sul üks või teine radikas on.
Radikad on maja küttesüsteemi osa, mis on ühistu omand. Kooskõlastamata radikate väljavahetamine on raha raiskamine ja see võib maja keskküttesüsteemi tasakaalu rikkuda. Soovitan esmalt pöörduda KÜ poole selle küsimusega.
Mina soovitaksin alati reguleerida küttesüsteemis küttevee temperatuuri väiksemaks seni, kuni kortermajal on mõni lahtine aken.

Täpsustuseks, et pole isetegevus vaid ühistu poolt tulnud pakkumine, mille käigus vanad radiaatorid välja lõigati. Enne talve oleks mõistlik midagi tagasi panna ja regulaator oh hea mõte, see saab kindlasti paigaldatud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne