[Necro]

Vanal heal Inglismaal töötades oli hekkide vahel kohalikel teedel kord väga hästi paigas: olid autoga, tagurdasid traktori puhul, olid traktoriga, tagurdasid rekka ees. Maapiirkonna sisuliselt üherealistel teedel sõitis kõik võimalik tehnika, pidi kõigeks valmis olema. Eriti kena oli see, et teeperv oli teinekord olematu ehk 10-20cm asfaldi servast algas vall ja siis hekk. Tolles piirkonnas olid ikka tõsised vankriteed, nii nagu hobune kunagi vingerdanud oli piltlikult öeldes. Samas leidus ka täiesti pikki sirgeid, aga need teed oli roomlaste ajast (kaardil oli see juurde märgitud). Kaldusin teemast kõrvale.
Metsavahe teedel pole probleemi olnud kodumaal, vahel on mõni isegi liiga viisakas ja tahab suisa kraavi sõita. Neliveoga liigeldes rasketes oludes ikka teed andnud ja teeperve kasutanud. Nahaalide puhul olen vähemalt korra nendega samale tasemele laskunud.

Sarnane teema Austraalias. Seal sai poolhaakega nühitud tihtipeale, lisaks muudele aparaatidele. Kaaskolleegid lasid nende mitmekäruliste vedukitega (road train). Alati oli see reegel, et suuremal eesõigus(Kui vilja vedasime, siis kellel koorem peal, sellel eesõigus. See muidugi eeldas teadmist, et kes mis suunas liikus ja kes vedas jne).
Kui nägid, et vana, beezikarva Cabover kenworth juba kaugelt paistab, siis tõmbasid hoo maha ja ootasid rahulikult. Teades muidugi, et see on kohalik mees. Tegelikult kehtis sama ka muude aparaatide puhul. Kui kõrvalt naaberfarmer tuli oma 8r-iga millel väetisevagun taga, siis kokutasid oma hiluxiga teeserva, lasid mehe mööda ning tervituseks üksteisele lefa-lefa. Ei tekkinud kunagi probleeme, et kitsa koha peal keegi ära ei mahuks. Inglismaa tight fitiga ei anna muidugi kõrvuti võrrelda. Inglismaal pole ise pidanud roolis olema kordagi. Iirimaal pidi kaaspiloot kiviaeda peaaegu sõitma, kui miskine subaru tikkus kurvis väga lähedale. Õnneks piirdus kiire rehviboksiga miskise kohaliku pubi parklas. Aga seal tekkis see kena tunneli effekt, kui kiviaiad vuhisesid mööda.