[PlyVal64]

Mis kuradi moodi te saska kummuli saate? Viiendaga sõidate kändu või? Või rallite ühe poole piduriga kannakaid teha suurel kiirusel? Ega loll murrab tilli ka ära arutult rapsides.

Sinu kiidetud nullpööraja on täiesti mannetu kohe, kui minna sillutiselt või kuivalt õuemurult vähegi maastikku meenutavale alale. Võta mõni oma iluvideoriist ja tule mulle metsakuiva ära tooma 600 m kauguselt. Metsaalune on kõva, Škoda Pick-Up kettidega sõidab vabalt. Kuutteist pole isegi käima panema hakanud veel selleks.

Sellega olen küll nõus, et saska, eriti T-16 ei ole jaapani väiketraktori konkurent: üks on rippsüsteemita raske ja ebainimlik arutu kopeerimise produkt, millest kannatab käepärasemat ehitada ja teine väikepõllunduse jaoks tarvitatav universaalne jõuajam, mille külge sobivad nii CAT I kui (mõningase modifitseerimisega) CAT II tööriistad.

Taavi, ma olen null-pööraja "vastane" kui rääkida sellises murutapu kontekstis. Kasutu ja tüütu võrreldes "tavalise" murutrakatsiga.
Küll on masin ISE oma ehituselt ehk mootor tagateljel, juht eespool ja nähtavus suurepärane, parim kui seda maastik ujaoks arendada.
Mis on ka nende japsi pisikeste häda, kui on laadur ees: arutu koormus esiotsale! Kitsad rehvid, pisemad laagrid, peenemad võllid jms. See on ju ebamõistlik Inseneeria seisukohalt! Et üle nina ei kukuks, pannakse taha rippesse veel raskust juurde ja koormus esisilla raudosale + olemtutele rehvidele muutub veel suuremaks. Risti vastupidi vanadele Rootsi Inseneridele Bolinder-Munktellist kes juba eelmise sajandi keskel laaduriks traktori teistpidi keerasid  
Mis nüüd nende "tööriistakandjatega" on - kogu mootori raskus jms on edesillalt puudu! Sama tõstejõu juures on kogu komplekt KERGEM! Vasturaskuseid pole vaja, selleks on mootor. Sama on siis ka selle nullpöörajaga, kuhu on ette laadur ehitatud. Küsimus on nende rattapüstakute tugevuses. 

Aga sakslaste geniaalsusest veel pilt, kus on näha ka laaduri pikenduse kinnitsukohad. Puhas ferm, kus koormus jagatakse laiali, ülikerge ja ülitugev! See on siis originaalist järgmise 231GT oma ja tummsiem aga teoorias tugevam Mees saab selle tõstmisega ka hakkama. Siin on tunda sõjaaja materjalipuudulikkuses harjunud Inseneride kätetööd! See on minu jaosk geniaalne Inseneeria! Asi, millega ma purjetajana olen "harjunud" - kaalu kokkuhoid tugevuses järele andmata! Kusjurues ka Kolmanda Reichi Inseneeriaga sest 18-meetrine "Vanemuine" oli Aadu-Saksamaa töö aastast 1936  



Ja siis iinlaste "moodne" monstrum Transkapitali lehelt, poolakate omad samasugused. Ja ega need originaalid on ka samasugused kolakad, kusjuures tõstevõime ei ole suurem. See on ju ulmeline koormus mis edesillale juurde tuleb. Milleks? Ja tõstekõrgust pole ollagi... Ega siis ülemisele võib ka hüdrot külge panna palju tahtmist on...