Raf-977
#1

Liikmete autode sekka on siis lisaks kahele Nysale lisandunud ka üks Raf 977. Kas täpsemalt on tegu mudel E või D-ga, on veel lahtine, sest olemas on viiteid nii ühele kui teisele variandile. Teada pole ka täpne aastaarv, tõenäoliselt on tootmisaeg umbes 1968/1969.

Pärit on masin Harju-Ristilt. Esimest korda nähtud aasta tagasi, juunis 2003, kui ma naasesin ühelt kanuusõidult Pakri saartele. Tookord polnud aega seda aga uurima minna.

Esimene kord sai mainit sõiduvahendit lähemalt uuritud mai alguses, kui kaasfoorumlase \"algaja\" abiga käisin taas Harju-Ristis ära, eesmärgiga omanik ülesse leida. Kahjuks polnud kedagi kodus ja nii tuligi piirduda vaid pildistamisega.

Eelmisel nädalal olin ma aga Tallinnas oma punase Golfiga ja otsustasin siis uuesti minna õnne proovima. Perenaine oli kodus, samuti tema tütar, kes RAF-i omanikust vennale helistas ja tolle kohale kutsus. Omanikuga sain kiirelt jutule, selgus, et Raf on kunagi toodud Pirita purjespordikeskusest/jahtsadamast ja nii ta sinna seisma jäigi. Omanikul oli tast aga kaunis villand, sest jaanipäevaks ootas masinat juba Emex (kus ta juhtumisi ka ise töötab).

Tegin pakkumise ja sain auto omanikuks. Seejärel oli järgmine kõne tuttavale autovedajale, kes aeg-ajalt Viljandist Tallinnasse sõidab ja too lubas võimalusel RAF-i kaasa võtta. Reedel oli siis auto juba treileril ja Viljandis.

Esimesed muljed on üldiselt positiivsed. Olulised komponendid (sillad, mootor, käigukast) on olemas, puudu on küll kõik istmed ja lae ning kerekülgede katted seest. Põhi on väga heas korras, suurem osa roostet on katuses ja kaasasõitja jalgade all. Mootor käib ringi, käigud lülituvad. Käimapanemiseks tuleks leida radiaator ning uus bensiinipaak, sest vaba meenutab rohkem sõela kui paaki. Kummid on mustrilt head, aga seismise tagajärjel pragunenud. Uute originaalkummide leidmine mõõdus 7.00-15 võib osutuda problemaatiliseks.

Taustainfoks veel niipalju, et sama variandi Raf-e pole minu teada Eestis rohkem säilinud, puudub ka info säilinud isendite kohta Venemaal. On mõned uuemad, aga mitte nii vanu.

Täna läks ka kiri Läti automuuseumisse, loodetavasti oskavad nad mind aidata täpse mudeli tuvastamise ja aastaarvu kindlakstegemisega. Ehk saab nende kaudu juurde ka asjakohasele kirjandusele.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Lisasin mõned pildid, mis said tehtud nädalavahetusel.

http://www.pilt.ee/view/109618/

Kui kellelgi on mõni tuttav, kes oli seotud purjespordikeskuse/jahtsadama käes olnud sõiduvahendite korrashoiuga või omab pilte sõidust mõne vana Raf-ga, siis paluks sellest kindlasti märku anda.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#3

Minu 1972.aasta spravotšnik väidab,et 977D on baas-ja 977E turismivariant.Aga mis vahe neil on-kas vaid sisustuses või ka miskit välimuses vms muudes nüanssides?
Vasta
#4

Täitsa OT aga nostalgia ja emotsioonid... Sihukse kolhoosi bussiga tassiti mindki kunagi lasteaedaSmile

loll on loll olla.
Vasta
#5

ETV väljastas kunagi iidsete lauluvideote kassetid, seal peal sõidab üks ansambel sellise lahtisega puhkama. Ei tule mul see ansambel ega laul hetkel meelde, küll aga see, et see kassett on mul riiulis.
Asi siis neid seinapolstreid teha, rull dermantiini, palju pappi ja mitu purki liimi, ning valmis ta ongi. Istme raamidega muidugi võib raskusi tekkida.
Algselt see vaevalt TOP-ist pärit on, ju ikka taksopargi marsruuttaksode brigaadist ja pruugituna Piritale jõudnud. Lihtsalt selline tunne on?!?! Või vähemalt marsruuttaksona oleks see päris nostalgiline taastada. Kiirabi oleks ka muidugi huvitav ja veel juhul kui istmeid pole niikuinii säilinud.
Ise olen sellises marsruuttaksos reisinud kunagi ja oodanud Tallinnas Viru hotelli kõrval marsruuttaksodroomil dispetšeri lubavat foorituld, et sõita 10 kopsi eest Pääskülla. Pileteid müüs juht rullist rebides ja väljudes tuli pilet silmapilgutuse saatel mootorikatte peale tagasi panna. Peatuse nõude korral tuli mitu ristmikku ette öelda, sest pidurdamine võttis aega. Marsa ise oli hall ja rohelise triibuga ning liininumbrid olid pihustatud valge pleksiklaasi peale ja neid tõstis juht koguaeg valgustatud aluse peal ümber, nagu dispetšer käskis.
Põhimõtteliselt on ju tegu Gaz 21-ga, ainult kere on teine. Igastahes tore liikur!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#6

To Mrali: Erinevus on neil minu teada istmetes ja selles, et E-l on suur katuseluuk. Minu omal on needitud sama koha peale suur plekitahvel, mis justkui kataks E katuseluugi koha. Samas pole jälle jälgegi katusservades olnud akendest. Nii et nuputamist on.

Tõnu: võimalik, et see on kunagi ka kuulunud taksopargile. Eelmine omanik sai ta igatahes Piritalt. Seega jääb see osa ajaloost tõenäoliselt teadmata.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#7

TOPis oli vend nimega Jürka. Minuteada selle ehitamisest saadik, töökohustusteks pudida sealseid liikurvahendeid. Kui see RAF tõepoolest Piritalt pärit on, peaks ta seda teadma.
Ma see nädal vaevalt sinnakanti satun, aga sama hästi võid ise jahisadamast läbi astuda, vähemasti eelmise suve lõpul nägin teda seal, ametiks \"kõigetegija\", nagu ta ise ütles. Praegu töised ajad arvatavalt- paatide vettelaskmine jm- küllap ta üsna hõlpsalt leitav on, vist ainult paar meest seal ongi.
Nii umbes 60 aastane, lühikest kasvu ja ladna olemisega.
Vasta
#8

Nii kuis Pärnusse satud on mul kätte juhatada vähemalt 3-me vana Rafi asukohad, mis ka juba kaua seisnud kuid komplektsed, 2 neist küll kaubikud ja vist isegi üks on Eraz, kuid kindel pole, sinuomast üks uuem suurte akendega on ka ning see vist eelmise sajandi lõpus ka takso olnud.
Vasta
#9

Paar kiiret meili Riia vanaautomuuseumi on taas mind natuke edasi aidanud. Eeldatavalt on mu aparaat valmistatud 1966.aastal, kuid täpsema dateeringu otsimine praegu käib. Lätlastel on ka endal üks vana Raf varus, mudel 977E, kuid nagu nad kirjutasid, ei ole selle hetkeolukord minu omast parem.

Veel on tõenäoline, et ninaplekk ja esiuksed on mu mudelil hilisemad, laenatud kas hiliselt Raf-977DM-lt või siis ERAZ-lt. Sellele näivad viitavat ka ninaplekki pressitud süvend ja ustesse pressitud ribad. Vale on ka 2140 armatuur, tegelikult peaks seal olema 412 oma.

Siin http://www.pilt.ee/view/109618/4/ näeb ka paari originaalpilti RAF-i tehasearhiivist, mis praegu on osaliselt muuseumi käes. Kopeerimise vältimiseks trükkisin ma sinna muuseumi nime peale. Visuaalse pildi masinatest siiski saab.

Asp


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#10

Kas sellel peab olema originaalis Vana Volga rool.
Vasta
#11

Jah, vana RAF kasutas Volga rooli. Ja nagu aastaid seisnud isendile kohane, on minu aparaadi valgest roolist alles vaid väga kauge (ja torkiv) mälestus.

Nädalavahetusel tekkis aga hull plaan RAF korraks käima panna. Kuna laupäeval oli vaja osale Motokoera Pööripäeval, siis piirdusime seekord karburaatori, bensiinipumba, starteri ja jagaja demonteerimisega. Elektriseadmed lähevad lihtsalt isa kätte kontrollimisele (hea, kui omad sellega 30 aastat tegelenud pereliiget), karburaator ja pump aga puhastamisele, kuna nende sisu oli täis kahtlast tahket ollust, mis sarnanes rohkem liivale kui mälestusele bensiinist. Õnneks leidsime juba vanaisa põdravolga aegadest tagavaraks seisnud uue bensiinipumba, ka peaks veel kusagil seisma paar originaalkarburaatorit. Nii et järgmisel nädalavahetusel võib oodata teateid käivtamisest/käivitumisest.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

Tundub, et projekt \"esimene käitamine\" võtab tuure. Starter ja jagaja on kontrollitud ning kuulutatud töökorras olevateks, bensiinipump on tunnistatud surnuks ja asendatud tagavaras olnuga ning karburaator vedeleb nitrolahustis, mõeldes kinnijäänud kiirendusklapile. Monteeritud on ka mehaaniline manomeeter õlirõhu mõõtmiseks.

Stay tuned.

Asp


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#13

Ta elab!!!!

Täna juhtus siis ajalooline sündmus, kui RAF peale x-aastat seismist hääled sisse võttis. Loomulikult oli viimasel hetkel veel kõvasti nikerdamist (kahest karburaatorist üks ehitada, käivtamiseks vajalikud juhtmed, kummist väsinud bensiinitorudele asendajate leidmine jne), kuid mootor siiski käivitus.

Paukumist ja tagasilöömist loomulikult oli, aga mootori küljes olnud mehaaniline manomeeter näitas külma mootori kohta head õlirõhku (5-6) ja isegi tühikäik oli olemas (ebameeldivate kolinateta). Halvem uudis on see, et karteris oli mingi kogus vett ja seetõttu sai õlist emulsioon. Seega on järgmine töö õlivahetus.

Nii et vähemalt töötav Gaz-21 mootor on mul olemas. Nüüd tuleb sellele ka veel RAF ümber ehitada Wink.

Asp
rahul

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#14

Õnnitlused!!!! Ja jõudu edaspidiseks!!!

loll on loll olla.
Vasta
#15

Mina oskan ka ainult kiidusõnu jagada gaz-21 mootori kohta. Erazi peal siis mul selline ja peale kahe aastast õues seismist tuli ainult üks kord võtit anda ja kohe läks käima, nagu polekski seisnud.
Kahju ainult, et liiklusesse ei tohi sellega mina. Muidu sõidab, aga ülevaatuse jaoks korda tegemine ja registristrisse kandmine läheks vist kallimaks kui masin ise. Registris uuendamine jäi ära kuna puudus ülevaatus ja ülevaatusel pole see maisn juba vene ajalgi käinud (rooliloks veerand rooli pööret, helisignaal puudub, käsipidur ei funktsioneeri jne.)



Aga sellest rafist võib ikka päris ilus masin tulla, edu siis selle korrastamisel.
Vasta
#16

allah Kirjutas:...ja registristrisse kandmine läheks vist kallimaks kui masin ise. Registris uuendamine jäi ära kuna puudus ülevaatus ja ülevaatusel pole see maisn juba vene ajalgi käinud (rooliloks veerand rooli pööret, helisignaal puudub, käsipidur ei funktsioneeri jne.)

Rooliloksu saab karbist peale keerata. Kui ei saa, siis tuleb tigu ja/või ratas vahetada. 21 roolikarpe (= enamvähem Pobi roolikarpe) peaks ikka liikuma; ma usun, et mõnekraadise loksu peale (et TÜVis ettenähtud vanade masinate normi täidaks) saab asja ikka ajada. Nojah, 21-l tuleb selleks sammas maha võtta küll, sest see kastiga koos...

Helisignaale vedeleb igas romulas/kolikastis, hiljem (peale TÜVi) on aega asja originaali peale ajada. Üks juhe/nupp selle toitmiseks vedada ja akuga ühendada pole ka ju probleem.

Käsipidur oli 21-l minu teadmiste kohaselt tsentraalpidur. Nii et käimakasti taga olev trummel/klotsid korra üle vaadata ja miski kang külge aretada. Ajutiselt nt kasvõi 51 oma (mida minulgi mitu tükki vedelemas).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

Projekt Raf elas siis üle ka õlivahetuse, hetkel tagab määrimise ja roostekaitse vana hea autool (5 liitrit 58 krooni). Mootorist välja lastud õli meenutas oma välimuselt pigem kakaokreemi kui õli. Nii et õlikork võiks pikalt seisvalt projektil ikka mootoril olemas olla.

Uus õli andis ka kergeid emulsiooni tunnuseid, kuid et tema roll on pigem tagada roostekaitse mootoris, siis sellega pead rohkem praegu ei vaeva.

Suurem osa eilsest päevast läks aga värvi eemaldamisele kerelt ning paljastunud puhta metalli katmisele ajutiselt krundiga. Loomulikult paljastust roostet ja pahtlit, kuid optimism esialgu kestab Wink.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#18

Tere jõudu,

tublim töö sul ette võetud.
Mootorile tee aga ikkagi korralik loputus et emulsioonist lahti saada. Ei mootori sisepindadele tekkiva rooste vastu veesegu aita. Võid ju sellesama avtooligagi teha - lased mootori soojaks, siis jätad seisma ja kallad õlile pool liitrit puhast diislikütet juurde. Siis lased veel paar minutit käia - ilma koormuseta!- ja teed uuesti õlivahetuse. Väga hästi aitab.
Veel. Kuidas see vanavolga mootor ka sigulli õli kannatab? Peaks ikka kannatama ja sigulli õli on ikka juba klass parem kui avtool, samas hinnalt ei erine. kasutan enda rafikus eduga sigulli õli, mul küll uuema volga mootor.

Küsimus ka - mis vahet sellel 977-l jerassiga on?

karu

Vasta
#19

Jõudu ka minu poolt. Tallinnas seisab ka ühes parklas juba 4 aastat üks Jeraz( ma arvan), sellel taga aknaid pole, on plekk, muidu näeb veel hea välja, asukoht U2U.
Vasta
#20

Peamised erinevused Eraz-st:

Kere küljed on siledast plekist.
Aknad on kas nelinurksed nagu minu omal (vana versioon) või siis ristkülikud, kuid lahtikäivad.
Katus on siledast plekist (ERAZ ribidega).
Taga neli väikes tuld (ERAZ 6)
Radiaatorivõre alumiinium, sissepoole kumer

Suurematest erinevustest kõik.

Asp



Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne