Vana mootori karteri keevitus
#1

Olen miski 10a. hobi korras keevitanud, miski proff ma pole. Seekord ühe 54a. vana Ford V4 mootori karteriga hädas (pagan teab, mis sulamist tehtud). Oli teine mõlkis ja korralikult roosteuurdeid täis. Mõtlesin siis Tig-iga (argoon gaas) vaske pinnale täiteks sulatada (olen varem ka väga õhukest plekki, õhupuhastaja korpus, suutnud nii taastada, kuhu keegi augud sisse puurinud jne.), enne pinnad ideaalselt puhtaks, uurded õrnalt liivapritsiga (liiv jääb metalli sisse, võib segada keevitust). Aga pagan tõmbas 2 kohta praod sisse. Lolli peaga lähenesin neile pragudele Tig + metallvarras (sest vasega ülekatmine ei aidanud) ja nüüd veelgi rohkem pragusid. Ette/järgi kuumutamine, ka keevitamise ajal pliidiraual nii, et pliidiraud punane, teeb asja vaid hullemaks, kenasti näha, kui selle koha metall pool-sulanud, siis kõik kena, nii kui jahtub, pragu sees. Kuis nüüd teha, seestpoolt miski pehmejoodisega või hoopis vaikselt Mig-iga niikaua, kui vedelikke pidama saan?

[Pilt: karter3.jpg]

[Pilt: karter2.jpg]
Vasta
#2

Proovi tinutada.
Vasta
#3

Vasega joota.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#4

Kas see erineb tavalisest Fordi V4 karteripõhjast? Mul peaks Saab 96 omasid olema.
Vasta
#5

(27-03-2021, 12:21 PM)janek555 Kirjutas:  Kas see erineb tavalisest Fordi V4 karteripõhjast? Mul peaks Saab 96 omasid olema.
Tänud Janek555 pakkumast, Saabi oma jah, mul nagu oleks miskit asemele panna, aga tahaks puht sportlikkust huvist ja oskuste omandamisest selle originaali taastada ja seni olen suutnud karteri kuju säilitada (seestpoolt keevitamisel hoidsin/kuumutasin ette liivavannis).

Walter: See, mis seni üritasin teha, ongi ju peaaegu "vasega jootmine", Tig-iga hapnikuvabas keskkonnas, jääb ära räbusti kasutamine, läheb veel kuskile uuretesse vm. ja tekitab jama tulevikus (teoretiseerin, pole kunagi vaske jootnud). Probleem on suur temperatuur ja vase korral endiselt 700+ kraadi. Kui muud üle ei jää, siis vist tulebki puhta tinaga (ilma pliita, et ei sulaks juba 200+ kraadi juures) joota.
Vasta
#6

Vanasti joodeti vasega igasuguseid paake ja anumaid. Hea vana tehnoloogia.  Peale seda, kui ilmusid süsihappekeevitus jne. sai ise ka katsetatud. Jah, suured augud võib ju kinni sörtsutada aga ükski paak bensiini ega naftat ei pidanud. Ainuke asi mis veel kõik ära parandas- tavaline tinaga jootmine. Saltseriga üle ja tina otsa. Olen näinud veel, et pannakse punasest vasest paik peale ja tinaga joodetakse kinni. Saab ka nii.
T.
Vasta
#7

Ma ei oska öelda, palju karteripõhja plekk aastate jooksul muutunud on, aga mul roostetas kunagi Navara karteripõhja auk. Erinevalt saksa über alles tehnikast japs ju õli välja ei aja ja nii ta lõpuks läbi roostetas. Ca 10 aastasel autol. Mina karteripõhja alt ära ei viitsinud võtta ja ja väikse vooluga sussutasin MIG-iga kinni. Esimene kord ei õnnestunud ja pidin ka teist korda õli välja laskma keevitamiseks, siis jäi pidama. Aga ilge kuremari sai ka sinna peale. Kui asi peab esteetiline välja nägema, siis soovitaks ikkagi väikse vooluga, käiamise ja täitmisega nikerdada.
Vasta
#8

Selle süsihappegaasi keevitusega saab ideaalselt paake keevitada nii, et peab pärast. Mis puudutab Fordi tehaste toodangut sellel ja veidi vanemal perioodil siis see materjal tõesti käitub nii nagu kirjeldatud. Oli võimalik lühikeste juppidena keevitades ja vahepeal jahtuda lastes. Mida rohkem see plekk kuumaks läks, seda vingemalt pragusid tõmbas. Ei tea mis zhitt see on.
Vasta
#9

Ma küll tinutamisest ja jootmisest midagi ei tea, aga kunagi sõitsin oma Toyota Carina karteripõhja vastu kivi katki. Üritasin remontida. Esimene kepp oli see, et lisaks poltidele oli see tehase poolt kinnitatud ka mingi punase tsemendi moodi liimiga ja selle liimi lahtisaamise käigus õnnestus karteripõhi korralikult kõveraks saada. Mingi sulam see oli, keevitusega idamaa sepad üritasid, aga pidama ei saanud.  Mitu korda sai maha võetud, keevitatud ja paigaldatud, ikka hakkas varsti tilkuma. Siis sai lõpuks tinutatud ja pidama ta jäi kuni talve saabumiseni. Talvel hakkas jälle tilkuma. Aga külma oli sellel talvel üle 20 kraadi. Väidetavalt tina pidi nii suure külmaga rabedaks minema ja praod sisse tõmbama. Ei tea, igatahes suurte külmadega oli õlirida jälle maas. Viimane remont oli mingi Loctite kahekomponendilise liimiga, kõvendit sai pandud vähem, kui nõutud, et jääks elastne. Aasta või natuke rohkem sõitsin peale seda liimimist, enam tilkuma ei hakanud. Siis müüsin auto maha ja edasisest saatusest ei tea.
Vasta
#10

Ekspeditsioon põhjapoolusele hukkus samuti tinutatud nõude pärast.
Vasta
#11

Inglistinaga tuleb tähtsamaid asju joota. Võtad kangi kätte ja murrad. Kui nagiseb, ongi inglistina.
Vasta
#12

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/s...ction/4994
Vasta
#13

(28-03-2021, 11:05 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Inglistinaga tuleb tähtsamaid asju joota. Võtad kangi kätte ja murrad. Kui nagiseb, ongi inglistina.
Ma olen selle nn Inglistinaga kokku puutunud küll, aga temaga joota pole proovinud.
Küll aga sai omal ajal kütusepaake parandatud tavalise jootetinaga. Ega ta üksi tinaga pidama ei jäänud. Vaja oli sinna mingi võrksuka laadne toode ka peale joota. Need vene autode bensupaagid olid stantsitud mingist erilisest materjalist või oli pinge plekile jäänud stantsimisest.
Igatahes keevitada ega vasega joota neid väga ei õnnestunud.
Vasta
#14

Inglistinaga saab ka roostevaba joota , harjumuspärase saltzeri asemel tuleb kasutada puhast soolhapet . Edu !
Vasta
#15

Lõpuks asi tehtud, kas ka pidama jääb, eks näitab aeg, kogemusi sai ka omajagu (ma juba 40+ aastat tina pannud, elektroonikas, aga seni plekki/terast pole jootnud). Õnneks uskumatul kombel leidsin Saksamaalt koha, kust 200+€ eest saab ka uue.

Sai siis praod niikaua ettevaatlikult keevitatud, kuni karteri pidama sain (bensiiniga kontrollisin), traatharjaga korralikult puhastatud, seestpoolt keevituse mõningaid uurdeid torgitud, et tina võtma hakkaks, siis soolhappega üle (see ehituspoodides müüdav lahja betoonipuhastus vm. vahend, tina nakkus nii spets pastaga paremini, kui ilma, aga haiseb rõvedalt). Spets pasta (kahjuks oli võtta pliitinaga) sissepoole ja puhta tinaga katmine (lootuses et kannatab kõrgemat temperatuuri, katku ei karda, pisut pliid sattus ka sisse nagunii), osaliselt panin peenikest vasktraati armatuuriks kah (võrk oleks parem, aga pole teist).

Siis väljastpoolt nn, tinapahteldus pliitinaga (pagan kui keeruline on siledat pinda saada, müstika, kuis vanasti nii pahteldati). Lõpuks taas korralik puhastus, kontroll, epokrunt ja värv selga (originaalis kah värviti neid).

[Pilt: KarterVarvitud.jpg]
Vasta
#16

Natuke kummaline minu jaoks, miks te nii kõvasti olete kinni saltseris ja soolhappes?    Parim tinaga jootmise vahend on ju ortofosfor hape, mida kasutatakse ka kõikides roostetõrje vahendites. Joodis jääb ühtlane ja valgub kõikidesse uuretesse, kui korralikult läbi kuumutada. Tall-Lasnakoskis veel täitsa saadaval.
  Parimat  h2rra.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne