[Mahno]

Lõpuks üks lahendus, mis tundub täiesti mõistuspärane ja toasoe ei tulegi tingimata tervise hinnaga. Ideaalne töölaud oleks veel rullikutega.

Mille kohta arvamust avaldaksin, on lüliti asukoht. Stopplüliti võiks olla sellises asukohas ja sellise kujuga, et seda saaks vajaduse korral puusa-kõhuga vajutada häda korral enam-vähem normaalsest tööasendist.

[PlyVal64]

Miinuseks see, et lõigatud pakud ummistavad ruttu ruumi maast kettani ja tuleb kas edasi jälle tõmmata või siis ära pilduda. Selle osa tahaks miskise trasportööriga lahendada. Või on kellegil miski muu hea lahendus kasutuses?

Ma pakun välja, et selle üliägeda riistapuu valmistaja mõtles loogiliselt: ära sae ette rohkem, kui jõuad samal päeval ära lõhkuda ja riita laduda??? Tundub loogiline? Ehk 3 tegelast teeb tööd või 1 kolme eest. Sa ju ei PEA seal sae taga olevat virna korraga ära tükeldama??? See pole ju rendist võetud halumasin, kus tund=kopikas  Saed selle saetaguse "ruumi" täis, lõhud ära, laod riita, katad isegi kinni ja ongi tehtud! Valmis! See kogus on lõpetatud! Siis teed järgmise jupi. Nii ei muutu asi ka nüridaks nühkimiseks... Reaalselt on ju kõik viis küttehalu tegemise faasi liigses mahus nüridad! Langetamine-laasimine, vedu, tükeldamine, lõhkumine ja riidastamine. Kui esimesed kaks on veel "tark" pingutada ja mahtu teha, siis kolm viimast on mõnus teha näiteks kuupmeetri elik ruumi-rummi kaupa. See kogus ei jõua "vastikuks" muutuda  Mul Proua kipub isegi saepuru ja lõhkumsie jäägid alati kokku riisuma! Ja mulle on hakanud see omalegi külge et iga kord alustad "puhtalt lehelt" ka puhtuse poolelt! Maja ehitasime, siis Tiina korjas õhtul ehitsuplatsi pealt ja ümbert KÕIK klotsid ja saepuru ka kokku! Teatud pikkus läks ootele, kolmnurgad ja muu pisike pudi kohe pliidialla mulle sööki keetma. Ja pagana mõnus on hommikul puhtalt kohalt alustada! 
Halupuude tegemisel on jälgunud ja "õppinud" naabrimehe ksf!Margus61 pealt: Ta ka ei tee omale ulmekuhjasid ette vaid täpselt niipalju, kui jõuab lõpuni ära töödelda! Oksad põletada, lõhkuda ja puudevahele riita laduda. Nüüd tegi Loodus meile ise kuhjad ette, ega mul polnud selline kuhi eesmärk vaid 1/3 metsa puhastamise paratamatu tulem. Sai 1,4 kõrge poolkera ehk jäme 5kuupi puid ja täitsa "murega" mõtlen nende kirvega lõhkumisele  5 korda kuup oleks "lihtsam", õnnesk Proua on ladumise fänn! Pea pool sellist kogust tuleb veel metsas ka klotsiks valmis teha... Reaalselt olekski mõistlikum kohapeale metsa pisikesed riidad teha aga ma olen ikka liiga "vanakool" ja liiga "usin". Lisaks lausPäikeses ja lagedal tuule käes kuivab kiiremini. Aga töö hulga mõistes mõtetu, oma füüsilise tervise heaks kasulik.

[IIIFFFAR]

Vägaväga nõus! Isegi teind nüüd memmele sedaviisi, et mõni kolm-neli koormat T-16 abil küüni juurde ning siis lõhkuma-laduma. Mis puruks löödud, see otsekohe kõrvale riita. Muul viisil toimetades läevad hunnikud liig suureks kätte ja tekib vägisi mõni teisaldamine lisaks, olgu siis notid lõhkumispakuni või halud riidani. Nüüd püsib protsess enam-vähem kompaktne ja närvidele ka ei käi.




Lisaks säärane abivahend lammutatava materjali paigalhoidmiseks. Pole vahet isegi kui vähe viltu lõigatud on või et minemal lendaks. Pliitapuudel kõrgem ühe rõngaga, ahjupuul madalam kahe rõngaga. Nõnda kõrgus ka optimaalne tugevamaks löögiks ega vaeva selga niiväga.

[Aare R.]

Krt see abivahend on järjekordne näide, et lihtsuses peitub geniaalsus- vanast ajast võib paljudel olla mingi 14-15" rehve alles, nüüd juba 17-19" ja saab kõik mõõdud kaetud ilusti

[huvi5]

Lisaks veel, et värskelt lõigatud lepp näiteks läheb plaks pooleks, aga kui otsad kuivavad ära siis peab juba vaeva hakkama nägema rohkem. Ehk mõistlik on lõigata palju lõhkuda jõuad kohe. Aga elu on ikka selline, et tuleb teha nii nagu vaja on.