#1

Kuna ksf. Taavi MM projekti raames tuli juba välja minu soov ka ühe Gaz A-ga maha saada. Põhjus üsna proosaline. Kuna mul on olemas või pere peale kõik Gaz-i mudelid või vähemalt nende haruldased erimid (Gaz M1V8, Gaz 11-73, Gaz 20g Pobeda, Gaz 12 ZIM, Gaz 12 ZIM Faeton, Gaz 21E automaat, Gaz 23B,Gaz 13 Chaika, Gaz 14 Chaika, Gaz 2424 ja Gaz 31013). Peale ZIM Faetoni on kõik teised mudelid Eestimaal ringi vuranud. Pärast Eesti iseseisvumist toodetud Gaz mudelid mind ei huvita, sest see pole enam meie ajalugu. Suure tõuke andis mulle, ei mäleta enam kust, loetud artikkel, kus olid kirjas Esimese Eesti Vabariigi aegses registris olnud sõidukid. Ja seal imede ime oli vist 1938 a. seisuga ka õige mitu Gaz A-d. No millest siis alustada. Tasahilju kuulasin maad ja juppe hakkas kogunema. Ksf. Sidorovi käest sain raami, mootori koos käigukastiga, esisilla täiskomplekse, koos vedru ja roolihoovastikuga, esi poritiivad ja külje pleki.
   
   
   
   
   
   
Viimasel kahel pildil olev mootor osutus siiski Emka mootoriks koos Emka käigukastiga. Aga sellel lool ka õnnelik lõpp. Ukraina metallimagnaat Igor kogub ka oma M1 restaureerimiseks juppe ja tal puudus just mootor ja käigukast. Aga tal oli originaalne kas siis Gaz A või AA juba remonditud mootor. Niisiis tegime vahetust. Tegelikult füüsiliselt vahetus pole veel toimunud, aga ta tuleb Veebruari keskel mulle külla ja siis võtab mootori kaasa ja viib minu oma remonti. Peale mootori lubas mulle veel jooksu GAZ A velgesid. Nüüd siis puudu veel Gaz A käigukast. Mis siis erinevust GAZ A /AA mootoril GAZ M1 mootorist. Kõige suurem erinevus on bensiinipumba ja selle avause puudumine GAZ A mootoril, kuna bents jookseb peale vaba vooluga. Üks okas ka muidu selle hea asja juures. Igori mootorile on paigaldatud Ameerikast tellitud ploki kaan. ksf. Taavi püüab mind selles asjas aidata. Ta teab kedagi, kellel on see olemas, aga nagu meie maal kombeks. Ennem ta mädanegu seal mullahunnikus, kus ta mingi kaltsu all vedelevat, kui ära annab. Tegelikult Peamine põhjus, miks see postitus sai üles pandud, et kaasfoorumlased saaks GAZ A pilte siia üles panna ja mitte risustada Taavi MM projekti käsitlust. Iga pilt, kust leiab mingigi detaili, aitab asjale kaasa. Aga algus oli selline. 
   
   
Pärast pausi kirjutan edasi, kardan et teen midagi valesti, siis on kõik läinud
Vasta
#2

Nii lähme siis jutuga edasi. Üks minule kaasatundja Austraaliast saatis mulle kataloogi, mis mind väga aidanud, eriti Mudel A tohutute erinevate tüüpide ja nende erinevuste vahel.
   
Selgus kurb tõsiasi. Nõukogulased võtsid oma auto eeskujuks Ford Model A Phaeton, kere koodiga 35B, mida toodeti, 1930 oktoober kuni 1931 oktoobrini ja selle aja jooksul ainult 4000 eksemplari. Pärast seda müüdi selle mudeli kere stampid ja muu värk Venemaale, aga Ford hakkas tootma uut mudelit B. Sellest 4000 autost pärast 87 aastat pole just palju järgi jäänud. Peale mitut kuud Ameerika klassikaliste autode müügikuulutuste jälgimist, leidsin ühe, hinnaga 40 000$. Kirjutasin, küsisin, mis oleks nii viimane kõige odavam hind, vastati, auto läheb Arizonas oksjonile ja see alg hind. Müüdi maha 61 000.-$ eest. Minu eesmärk ei ole tuua Ameerikast Ford ja esitleda seda GAZ A pähe, vaid teha auto võimalikult paljudest Gorkis toodetud algosadest. Nii-kui-nii kasutasid nõukogulased GAZ A juures suures koguses USA-st impordituid osasid. Eks sellest annab tunnistust ka algse tehase tabeli replika.
   
Kokkuvõttes tootsid Nõkogulased 1932-1936 c. 40 000 GAZ a-d, ehk 10 X rohkem kui Ameeriklased vastavat mudelit. Ent hoolimata sellest võib säilinud GAZ a-d kahe käe sõrmedel üles lugeda, samasid Forde on kindlasti rohkem. Peamine põhjus on kindlalt selles, et mitte ühtki GAZ A-d ei müüdud erekätesse, vaid need said ennem kõik otsa, kui 50-ndate alguses said lihtinimesed ka endale õiguse autosid soetada.
Vasta
#3

Vaatasin järele Ford A mudeleid toodeti 1928 - 1931. Mis siis seal nii erinevat oli. Mida siiis ei saa kasutada Gaz A taastamisel.
Vasta
#4

(03-02-2018, 17:10 PM)sfinks Kirjutas:  Vaatasin järele Ford A mudeleid toodeti 1928 - 1931. Mis siis seal nii erinevat oli. Mida siiis ei saa kasutada Gaz A taastamisel.
 Panen siia kaks pilti esimene on Faeton 1928 a ja teine Faeton pärast okt. 1930. Pärast seda kirjutan erinevustest
   
   
Lisaks panen siia pildi ühes Venemaa muuseumis redutavast Gaz A-st. Kui originaalne ta on, raske hinnata aga mingi pildi siiski annab.
   
Niisiis erinevused, Esiteks 28 a mudelil oli uksi võimalik avada ainult seest poolt. Väljast puudusid lingid. 28 a. veljed olid 21 tolli, hilisemad 19-st. Seoses sellega annab osade kataloog kõikide poritiibade, astmelaudade kapoti ja iluvõre koodid erinevad. Erinevad on ka kaitserauad. Venelased lasid käiku vanatüübilise tagavararatta kinnituse (paigaldus taga), kõigil 31a Ford Phaetonidel olen neid näinud küljel. Näidikute plokk on erinev ja muidugi ka näidikud. Peale selle Venelased ratsisid, jätsid ära radika ilu võre ja taga asetseva kirstu, või pagasniku. Samuti täiendavad tuled kapoti ülaosas.
Vasta
#5

28-29 ja 30-31 model A on suht erinevad pillid. Gaz tehti 30-31 pealt. Aga kuna ameerikas tuli suur depressioon siis tehti neid neil aastail vähe. Aga aga. Oli ka Gaz(Naz?) Mis oli 28-29 Fordi pealt. Ma leidsin metsast sellele torpeedo isegi. 30-31 omast erinev...

Edit: Formika jõudis ette...
Vasta
#6

Ah jaa jäi märkimatta. Käiguosa oli kõigil fordidel 1928 - 1931 sarnane ja samasugune ka Gaz A-l. Gaz võttis üle kogu Fordi dokumentatsiooni ja isegi markeeris oma detailid sama koodiga Axxxx.
Vasta
#7

Kusjuures GAZ-A kohta olen ma lugenud, et millalgi '30 aastate keskel (kui ilmus GAZ M-1) keelati nende kasutamine N. Liidu suuremates linnades (vähemasti Moskvas ja Leningradis) ära ja autoomanikud (ju siis ikka mõnedele eraisikutele müüdi?) pidid omale M-1 ostma. Seda selleks, et linnade tänavapilt vähegi kaasaegsem välja näeks.
 Aga GAZ-iliste kohta küsiks veel, et huvitav, kas kabriolett GAZ 21 ja 24 ka Eestis leidus? Kasutati neid väidetavalt väiksematel sõjaväeparaadidel. Kõige omapärasem GAZ-tüüpi sõiduriist on minu arvates aga "Osljonok", vist kunagi siitki foorumist läbi käinud. Lugu selle autoga oli niisugune, et omal ajal (millalgi kuuekümnendate alguses) oli sõjaväelisele nomenklatuurile täpselt ette nähtud, mis aukraadiga mees mis autoga sõitis. Kes Volgaga, kes ZIM-iga, kes juba Tšaikaga. Paljud ZIM-i mehed oleks ka kangesti Tšaikat tahtnud, aga polnud ette nähtud... No mida sa hädaga teed. Aga Vene inimene võib vahel vägagi leidlik olla ja nii sündisidki mingis nimetus sõjatehases autod, millel olid ZIM-i esi- ja taguots, aga GAZ 13 salongiosa. Ja oligi juriidiliselt kõik korrektne Big Grin. Kas mõnd sellist pole kusagil säilinud?

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#8

Praegu tegelen tasapisi osade hankimisega. Seni on õnnestunud leida Ukrainast tagasild, mis pole veel õnnestunud ära tuua ja sellega on veel ka aega. Kusagilt jäi näppu Gaz A gaasi pedaali hoovastik.
   
Originaalne Gaz embleem, mille saatsin juba Kiievi juveelitehasesse restaureerimisele.
   
Originaalne roolimehhanism. Sain Venemaalt.
   
Täiest korralik A paak.
   
Koos Ford A 1930 a karbussiga tõin Ameerikast ka kogu toitesüsteemi, sest need osad tarniti 100% Ameerikast.
   
Ja Spidokas, mis on kindlasti vanem, kui 1940, sest siis rakendati N-Liidus GOST ja seda hakati igale poole toppima
   
Minu Ameerikas käigu põhjus oli leida kere, mida ma aga ei leidnud selle lühikese ajaga. Kuigi käisin kahte kanditaati vaatamas, siis neist üks oli valest ajastust ja väga närune. Teine oli õige aga veel närusem. Alumine äär täiesti roostes ja puit osad kõdunenud.
Ford A keresid toodab ka üks firma Wescotts auto. Asub kuskil Seattle kõrval. Teevad täpselt 31 a mudeli, aga fiiberist ja hinda oskavad ka küsida. Muidugi transport sealt ka meeletu. Nende kaudu saaks ka muid juppe aga kõik fiiberist, nii et viskasin selle mõtte peast. Kuna mu isa vend sai kunagi Sinimägedes raskelt haavata ja viidi Saksamaale ravile, kus tal õnnestus Ameerika tsooni jääda. Astus USA armeesse ja läks pärast seda Marylandy elama. Ise ta juba mõned aastad manalamees aga ta poeg aastaid olnud automehhaanik. Nii et sain temaga kaubale. Hakkab mulle keret otsima, sest mitte millestki midagi ei ehita.
Vasta
#9

(03-02-2018, 17:50 PM)Mossemees Kirjutas:  Kusjuures GAZ-A kohta olen ma lugenud, et millalgi '30 aastate keskel (kui ilmus GAZ M-1) keelati nende kasutamine N. Liidu suuremates linnades (vähemasti Moskvas ja Leningradis) ära ja autoomanikud (ju siis ikka mõnedele eraisikutele müüdi?) pidid omale M-1 ostma. Seda selleks, et linnade tänavapilt vähegi kaasaegsem välja näeks.
 Aga GAZ-iliste kohta küsiks veel, et huvitav, kas kabriolett GAZ 21 ja 24 ka Eestis leidus? Kasutati neid väidetavalt väiksematel sõjaväeparaadidel. Kõige omapärasem GAZ-tüüpi sõiduriist on minu arvates aga "Osljonok", vist kunagi siitki foorumist läbi käinud. Lugu selle autoga oli niisugune, et omal ajal (millalgi kuuekümnendate alguses) oli sõjaväelisele nomenklatuurile täpselt ette nähtud, mis aukraadiga mees mis autoga sõitis. Kes Volgaga, kes ZIM-iga, kes juba Tšaikaga. Paljud ZIM-i mehed oleks ka kangesti Tšaikat tahtnud, aga polnud ette nähtud... No mida sa hädaga teed. Aga Vene inimene võib vahel vägagi leidlik olla ja nii sündisidki mingis nimetus sõjatehases autod, millel olid ZIM-i esi- ja taguots, aga GAZ 13 salongiosa. Ja oligi juriidiliselt kõik korrektne Big Grin. Kas mõnd sellist pole kusagil säilinud?
 Kuskil minu tarkades raamatutes pole kirjas, et Gorki autotehas oleks tootnud GAZ 21/24 baasil Faetone. kui seda tehti, siis kuskil sõjaväetehases nagu minu ZIM. Kuigi on mõned tänapäevased ümberehitused, kus on nimetatud autodel katused maha lõigatud. Minu ZIM Faetoni projektis on näha, kui töömahukas on sellise asja tegemine. Mis puudutab ZIM-i ja Chaika hübriidide ehitusse, siis see küll rohkem ulmeline teema. Gaz 12 ja Gaz 13 ei toodetud kunagi koos ja 13 oli suht marginaalne auto, et neid algaastatel kohe pooleks lõikama hakati. Tõenäoliselt on need rahvajutud tulnud sellest, et tehases ehitati paar ülemineku prototüüpi aga mis kunagi tootmisse ei läinud.
   
Vasta
#10

Aga kuidas eristada tankitõrje kahuri rattaid gaz-a omadest? Tollid erinevad? Mul on üks rummuga ratas aga järgi mõeldes see juba annabki vastuse - pidurimängu pole. Kunagi ligi satun siis vaatan üle, näbrastanud rehv on veel veljel peal. Õhulohvi pole enam ammu seal sees olnud, eks seepärast ka mäda.
Vasta
#11

(03-02-2018, 17:50 PM)Mossemees Kirjutas:  Kusjuures GAZ-A kohta olen ma lugenud, et millalgi '30 aastate keskel (kui ilmus GAZ M-1) keelati nende kasutamine N. Liidu suuremates linnades (vähemasti Moskvas ja Leningradis) ära ja autoomanikud (ju siis ikka mõnedele eraisikutele müüdi?) pidid omale M-1 ostma. Seda selleks, et linnade tänavapilt vähegi kaasaegsem välja näeks.
 Aga GAZ-iliste kohta küsiks veel, et huvitav, kas kabriolett GAZ 21 ja 24 ka Eestis leidus? Kasutati neid väidetavalt väiksematel sõjaväeparaadidel. Kõige omapärasem GAZ-tüüpi sõiduriist on minu arvates aga "Osljonok", vist kunagi siitki foorumist läbi käinud. Lugu selle autoga oli niisugune, et omal ajal (millalgi kuuekümnendate alguses) oli sõjaväelisele nomenklatuurile täpselt ette nähtud, mis aukraadiga mees mis autoga sõitis. Kes Volgaga, kes ZIM-iga, kes juba Tšaikaga. Paljud ZIM-i mehed oleks ka kangesti Tšaikat tahtnud, aga polnud ette nähtud... No mida sa hädaga teed. Aga Vene inimene võib vahel vägagi leidlik olla ja nii sündisidki mingis nimetus sõjatehases autod, millel olid ZIM-i esi- ja taguots, aga GAZ 13 salongiosa. Ja oligi juriidiliselt kõik korrektne Big Grin. Kas mõnd sellist pole kusagil säilinud?
Täienduseks veel sellest Gaz A keelustamisest suuremates linnades. Esiti keelustati taksod aga täielikult jõuti selleni alles 1940. Eraisikutel autosid polnud, need olid asutustel ja neile anti käsk oma A provintsi saata ja asemele M1 taotleda. Eraisikute suhtes, isegi tollases N.Liidus oleks vist võimatu sellist otsust vastu võtta. Kui oleks olnudki mõnel tegelinskil auto, siis see oli mingi tähtis nina või Lenini ordeni kavaler. Igatahes pole leidnud kusagilt sellest juttu tehtavat. Küll on mainitud, et esimesd autod mida nõukogude inimene osta sai olid mossed 400/401 ja natuke hiljem ka Pobedad. Aga see juba 50-ndate alguses.
Vasta
#12

(03-02-2018, 18:40 PM)Bennet Kirjutas:  Aga kuidas eristada tankitõrje kahuri rattaid gaz-a omadest? Tollid erinevad? Mul on üks rummuga ratas aga järgi mõeldes see juba annabki vastuse - pidurimängu pole. Kunagi ligi satun siis vaatan üle, näbrastanud rehv on veel veljel peal. Õhulohvi pole enam ammu seal sees olnud, eks seepärast ka mäda.
Tavaliselt kahuri rattad olid ilma õhukummita. Sisse topiti mingi vorst, kahjuks ei tea Eesti keelset terminit. Olen näinud pilti, kus need kodaratega rattad on väikekaliibriliste suurtükkide all.
Vasta
#13

Mina arvan, et see GAZ A projekt on ikka kergem teostada, kui Gaz M1V8 või Gaz M11-73. Oli ju Gaz A Ford Model A täpne koopia ja Ameerikas ikka juppe liigub. Muidugi ma saan aru, et kere on kõige suurem väljakutse. Vaatasin ebuy st ka. Keredetaile ikka pakutakse aga jah erinevad mudelid, erinevad aastad, faetonidele ei midagi. Vaatasin ka autosid, paljud ümber ehitatud, roolivõimud, teised amordid, sillad, 12 V elektrisüsteem, hüdraulilised pidurid, suunatuled, täiendavad kellad. Vaadates teema autori teisi projekte, siis arvan, et originaal ja ainult originaal tahetakse sellest teha.
Vasta
#14

No nagu kiuste ei leia selle Tšaika ja ZIM-i hübriidi pilti praegu kuidagi üles, äkki mõnel AKF!-l on parem mälu ja oskab aidata? Aga selgelt on meeles, et masinal olid ZIM-i kapott ja esitiivad, edasi tuli juba Tšaika esiklaas, -uksed ja -tagaklaas, lõpuks taas ZIM-i tagaluuk ja -tiivad. Juures oli veel jutt, et mingi sõjatehase toodang. Palju neid muidugi tehti, on iseasi. Ilmselt rohkem kui üks, aga kas toodetud eksemplaride arv ka kahekohalise numbrini ulatus, ei tea. Sadadesse kohe kindlasti mitte. Armee oli tol ajal n.ö. riik riigis ja kui armee ütles Gorki autotehasele, et neil on vaja, ütleme, 10 Tšaika kere (või siis ka täiesti komplektset autot), siis kes ja kuidas saanuks neile öelda, et ei saa, ei anna?

Kuna ma olen igasugust ajaloolist materjali aegade jooksul päris suurel hulgal läbi töötanud, ei oska taas vihjata, kust see info mulle meelde jäi, aga kolmekümnendatel aastatel olnud N. Liidus eraauto omamine siiski võimalik. Tõsi küll jah, auto soetamiseks tuli esitada "kõrgemale poole" avaldus  ja kui see siis lõpuks läbi vaadati ja transpordi(?)minister isiklikult (kui ma nüüd õigesti mäletan) oli oma "dobroo" andnud, no siis võis jah kas välismaalt masina tuua, "Emka" soetada või kui seltsimees oli võrdsete hulgas teistest eriti silmapaistvamalt võrdsem, siis võis koguni ZIS-101 saada. Selge see, et valitseval klassil ehk töölistel ja talupoegadel tol ajal autodega asja polnud. Üksikkorras autosoetamisloa võisid saada vaid nt. tippkirjanikud, -kunstnikud, -heliloojad, -teadlased jmt. seltskond. Kujutan ette, et tolleaegne Moskva võis liikluspildi poolest üsnagi tänase Pyongyangi moodi välja näha.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#15

(03-02-2018, 19:38 PM)Mossemees Kirjutas:  No nagu kiuste ei leia selle Tšaika ja ZIM-i hübriidi pilti praegu kuidagi üles, äkki mõnel AKF!-l on parem mälu ja oskab aidata? Aga selgelt on meeles, et masinal olid ZIM-i kapott ja esitiivad, edasi tuli juba Tšaika esiklaas, -uksed ja -tagaklaas, lõpuks taas ZIM-i tagaluuk ja -tiivad. Juures oli veel jutt, et mingi sõjatehase toodang. Palju neid muidugi tehti, on iseasi. Ilmselt rohkem kui üks, aga kas toodetud eksemplaride arv ka kahekohalise numbrini ulatus, ei tea. Sadadesse kohe kindlasti mitte. Armee oli tol ajal n.ö. riik riigis ja kui armee ütles Gorki autotehasele, et neil on vaja, ütleme, 10 Tšaika kere (või siis ka täiesti komplektset autot), siis kes ja kuidas saanuks neile öelda, et ei saa, ei anna?
 Oleks tore, kui selle pildi leiaksid, saaks ka targemaks. Mulle pole selline isend küll kunagi ette juhtunud.
Vasta
#16

Jess, üles leidsin!
[Pilt: i2132.jpg]
[Pilt: i2185.jpg]

ГАЗ-13/12 Чайка-ЗиМ 


изготовитель
артикул
номер
ICV
ICV023
004 / 250


Забавный вариант, представлявший собой объединенные части машин ГАЗ-13 и "ЗИМа", получивший в народе название "ослобык". Причины его появления заключались в том, у партийно-советской номенклатуры существовал строгий "табель о рангах". И если по должности чиновнику был положен ЗИМ, то ездить на "Чайке" было очень неосмотрительно. Но хотелось!

Выход нашли смекалистые военные - на одном из военных заводов по заказу генералитета была изготовлена партия "Чаек" с кузовным железом от ЗИМов. Машина совмещала комфорт и динамику представительской машины и внешний демократизм автомобиля руководителей среднего звена. Точное количество таких автомобилей неизвестно.

Et siis mitte "osljonok" vaid tegelikult "ослобык"... Toungue 

Pikemalt juttu igasugu Tšaika-RAF-idest jmt.: http://www.shov.ru/p5919.htm

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#17

http://www.veneraud.ee/romula/gaz/gaz-13-„tsaika“/
Meenutada võiks ka naljakat varianti, mis kujutas endast autode GAZ-13 ja ZiM osade kombinatsiooni ja sai rahvasuus nimeks „eeselhärg“. Selle variandi tekkepõhjus seisneb asjaolus, et Nõukogude parteinomenklatuuris peeti ranget „seisunditabelit“. Kui ametnikule oli tema ametiposti järgi ette nähtud ZiM, siis „Tšaikaga“ sõitmine oli väga kohatu. Aga väga oleks tahtnud! Siin leidsid väljapääsu nutikad sõjaväelased – ühes sõjaväetehases valmistati kindralstaabi tellimusel partii „Tšaikasid“, millele paigaldati ZiM-i kere. Selline sõiduk ühendas endas ühelt poolt esindusauto mugavuse ja sõiduomadused ning teiselt poolt keskastme juhile kohase demokraatliku välimuse. Selliste autode täpne kogus pole teada.”
Vasta
#18

Veel siis natuke GAZ A ja Ford Model A erinevustest. Kõige kummalisem on see, et Forde toodeti ilma õhupuhastajateta. Kas tõesti siis kuskil Ameerikas tolmuseid teid ei olnud. See pidi küll mootoritele paraja põntsu andma. Allpool pilt, kuidas tänapäeval on see probleem lahendatud. Aga ühe Fordi fanaatiku jutu järgi, kellega Ameerikas jutule sain, pidi see küllalt ohtlik lahendus olema. Nimelt kui karbussi nõel ei pea, pidi see filter nagu käsn olema ja väga palju autosid olla maha põlenud. Seepärast soovitas ta mul alati bentsukraani pärast sõitu kinni keerata. Ise ta laadal neid komplekte müüs ja tegi oma kaubale antireklaami. Muidugi hind oli ka naeruväärne 5$. Jätsin ostmata, kuna GAZ A-l selline vidin puudus. Ka polnud Ford A, ega ka tema lapsukesel Gaz A-l õlifiltrit. Alloleval pildil on kellelgi õnnestunud ka selline asi külge aretada.
   
Venelased olid natuke targamad, vist see Karakumi suursõit õpetas miskit ja nad varustasid oma autod õhufiltritega. Taavil on see olemas ja loodan, et see potsatab kunagi minu mootori külge.
   
Vasta
#19

Aga vahelduseks midagi teemakohast ka.

GAZ A Moskva-Karakum-Moskva (e. GAZ A kõrbeversioon):
[Pilt: 208830637.jpg]

GAZ A Sport
[Pilt: 211824261.jpg]

Pluss veel igasuguseid pilte: http://photo.qip.ru/users/strazm.photofi...ame&page=4

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#20

(03-02-2018, 20:26 PM)murgens Kirjutas:  http://www.veneraud.ee/romula/gaz/gaz-13-„tsaika“/
Meenutada võiks ka naljakat varianti, mis kujutas endast autode GAZ-13 ja ZiM osade kombinatsiooni ja sai rahvasuus nimeks „eeselhärg“. Selle variandi tekkepõhjus seisneb asjaolus, et Nõukogude parteinomenklatuuris peeti ranget „seisunditabelit“. Kui ametnikule oli tema ametiposti järgi ette nähtud ZiM, siis „Tšaikaga“ sõitmine oli väga kohatu. Aga väga oleks tahtnud! Siin leidsid väljapääsu nutikad sõjaväelased – ühes sõjaväetehases valmistati kindralstaabi tellimusel partii „Tšaikasid“, millele paigaldati ZiM-i kere. Selline sõiduk ühendas endas ühelt poolt esindusauto mugavuse ja sõiduomadused ning teiselt poolt keskastme juhile kohase demokraatliku välimuse. Selliste autode täpne kogus pole teada.”
No kurat, miks eeselhärg, kui ühel oli ees kajakas ja teisel hirv, siis ikka hirvkajakas Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne