04-02-2018, 13:56 PM
Mulle on mingist vanast raamatust meelde jäänud, et ilma õlifiltrita mootoritel vahetatakse õli iga 700-800 km järel, väga tolmustes tingimustes aga iga 200 km tagant. Huvitav, mida GAZ A tehasemanuaal selle kohta ütleb?
Aga et mingi vana GAZ või ZIS mootoriga ilma kap. remondita mitusada tuh. km läbi sõita - no miks ka mitte, kui on korralik juht, kes esiteks kohe uuest peast mootori pulkadeks võtab, kolvigrupi, hooratta ja igasugu muud pudinad täpselt tasakaalu ajab ja kõik mutrid-poldid dünamomeetrilise võtmega keerab kinni täpselt nii nagu ette nähtud; teeb õigel ajal ennetavat remonti (mitte ei sõida seni kuniks juba kolin taga) - ehk ühesõnaga hoolitseb riigi masina eest nii nagu enamus inimesi ei viitsi isegi oma isikliku auto eest hoolitseda. Paneme siia veel juurde õigeaegsed õlivahetused, mootori korraliku soojendamise enne sõituminekut, auto ülekoormamise vältimise, rahuliku ja sujuva sõidustiili - miks ei peaks siis mootor kestma? Omaaegsete veomasinate ja busside mootorite lühiealisuse "saladus" peitubki üldjuhul sügavas pohhuismis - riigi käru ja tühja temaga. Lendab laiali, küll riik uue annab. Mäletan nt. üht GAZ 52, mis oli kohaliku sovhoosi seemendustehniku ametiauto. Ainus veos, mida sellega veeti, oli see va külmapütt ehk piimanõu suurune vedela lämmastiku anum pullispermaga, mida mees hoidis kabiinis põrandal. Kastiga vedas ainult kodu lähedaselt heinamaalt oma lehmadele suviti heina, vahel metsast küttepuid ka. Ja auto kestis probleemideta. Samas üks teine samasugune 52 oli ühes teises asutuses ehitajate käsutuses, tollega veeti igasugu kaevurõngaid jm. betoonkolakaid; et kast vastu peaks, oli see seest poolt suures osas pea poole cm paksuste raudplaatidega vooderdatud. Seega võib arvata, et ainuüksi juba tühi kast kaalus vast ligi 2x rohkem kui harilik GAZ 52-04 puitkast. Seega pidevalt mitu tonni ülekaalu seljas. Kindlat juhti ka autol polnud, ehitusbrigaad koosnes noortest nolkidest, üks hullem šuumahher kui teine. Sõitis see, kes parasjagu kõige kainem oli. Õli vahetati mootoris kap. remondi käigus, muul ajal hea, kui keegi õlirõhu tule süttides juurdegi viitsis valada. Pole siis ka ime, et mootor mitu korda aastas auto pealt maas käis.
Aga et mingi vana GAZ või ZIS mootoriga ilma kap. remondita mitusada tuh. km läbi sõita - no miks ka mitte, kui on korralik juht, kes esiteks kohe uuest peast mootori pulkadeks võtab, kolvigrupi, hooratta ja igasugu muud pudinad täpselt tasakaalu ajab ja kõik mutrid-poldid dünamomeetrilise võtmega keerab kinni täpselt nii nagu ette nähtud; teeb õigel ajal ennetavat remonti (mitte ei sõida seni kuniks juba kolin taga) - ehk ühesõnaga hoolitseb riigi masina eest nii nagu enamus inimesi ei viitsi isegi oma isikliku auto eest hoolitseda. Paneme siia veel juurde õigeaegsed õlivahetused, mootori korraliku soojendamise enne sõituminekut, auto ülekoormamise vältimise, rahuliku ja sujuva sõidustiili - miks ei peaks siis mootor kestma? Omaaegsete veomasinate ja busside mootorite lühiealisuse "saladus" peitubki üldjuhul sügavas pohhuismis - riigi käru ja tühja temaga. Lendab laiali, küll riik uue annab. Mäletan nt. üht GAZ 52, mis oli kohaliku sovhoosi seemendustehniku ametiauto. Ainus veos, mida sellega veeti, oli see va külmapütt ehk piimanõu suurune vedela lämmastiku anum pullispermaga, mida mees hoidis kabiinis põrandal. Kastiga vedas ainult kodu lähedaselt heinamaalt oma lehmadele suviti heina, vahel metsast küttepuid ka. Ja auto kestis probleemideta. Samas üks teine samasugune 52 oli ühes teises asutuses ehitajate käsutuses, tollega veeti igasugu kaevurõngaid jm. betoonkolakaid; et kast vastu peaks, oli see seest poolt suures osas pea poole cm paksuste raudplaatidega vooderdatud. Seega võib arvata, et ainuüksi juba tühi kast kaalus vast ligi 2x rohkem kui harilik GAZ 52-04 puitkast. Seega pidevalt mitu tonni ülekaalu seljas. Kindlat juhti ka autol polnud, ehitusbrigaad koosnes noortest nolkidest, üks hullem šuumahher kui teine. Sõitis see, kes parasjagu kõige kainem oli. Õli vahetati mootoris kap. remondi käigus, muul ajal hea, kui keegi õlirõhu tule süttides juurdegi viitsis valada. Pole siis ka ime, et mootor mitu korda aastas auto pealt maas käis.
Puruks ja pool pööret tagasi!