Kerghaagise küsimus
#61

Pakun 40-45 cm.

See tundub ulme:
[Pilt: 2053421.jpg]
Vasta
#62

(30-05-2021, 18:01 PM)Veiko Varik Kirjutas:  Tere.

Kas kellegil on võimalik ära mõõta vene haagise veopea kõrgus maast kui käru on horisontaalis.
Veiko
oma piisonipojal võin homme ära mõõta, ta mul küll puukoormaga talv läbi seisnud ja võib-olla väheke maakera keskme poole liikunud aga seisab horisontaalasendis oma vahepuksiga lisavedrudel (st et tühjalt ja pooletonnise koormaga näeb ühtemoodi välja).
Vasta
#63

Saarlaste seiklused lauakoormaga...kraavi, õkva!
Vasta
#64

Kas esiluugi äravõtmine ja laudade ladumine raskuskeskmega 10-15 cm sillast ettepoole oleks päästnud? Kas liiklusseadus lubaks nii teha? Hästi kinnitatud, lauad jäid koormasse.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#65

Kindlasti oleks päästnud. Inimesed nagu kardavad, et eest peab ikka seina vastas olema. Vaatama peab ainult et väga järsult ei keera, koorem hakkab tagatuledesse kinni. Normaalsel pidurdamisel laudade liikumahakkamine on vähetõenäone (ja kui seina sõidad, pole vahet kas luuk oli ees või mitte, koorem tuleb ikka selga.
Koorem käruteljest tagapool lõppeb ikka kraavis (kellel varem, kellel hiljem)
Vasta
#66

Ma mõõtsin oma munaka kõrguse ära ja see on 570 mm. Tänapäeva kärudel on kuni 390 mm. Minu arust oli ka vene kärudel munaka pesa kõrgemal.
Seega ootan veel numbreid.

Veiko

MTJ.EE
Vasta
#67

(31-05-2021, 21:46 PM)aavu Kirjutas:  Kas esiluugi äravõtmine ja laudade ladumine raskuskeskmega 10-15 cm sillast ettepoole oleks päästnud? Kas liiklusseadus lubaks nii teha? Hästi kinnitatud, lauad jäid koormasse.

Antud juhul pole kindel, kas oleks. See ei ole mingi ulmeraske koorem ja ka väga palju rippes pole. Selleks, et antud koorem auto niimoodi kraavi viiks, peab haagisevedamisse ikka väga üleolevalt suhtuma. Ja selline suhtumine viib ka normaalselt paigaldatud koorma varem või hiljem kraavi. Eest luuk lahti ja koorem kasvõi 20cm ettepoole oleks asja tublisti stabiilsemaks teinud, aga mitte lollikindlaks.

Võibolla muidugi teen liiga, äkki jooksis loom teele ja sundis äkilisele manöövrile.
Vasta
#68

(31-05-2021, 22:08 PM)Veiko Varik Kirjutas:  Ma mõõtsin oma munaka kõrguse ära ja see on 570 mm. Tänapäeva kärudel on kuni 390 mm. Minu arust oli ka vene kärudel munaka pesa kõrgemal.
Seega ootan veel numbreid.

Veiko
mõõtsin piisonipojal ära, umbes 47-48 cm, muidugi kui horisontaalis ta mu mäestikus on. Sama kõrgusega on ka Isuzu D-Maxil munakas, Mitsu L200 munakas on 52 cm kõrgusel mu mõõtmise järgi ja seda tühja autoga. Kui ikka oletada et kasti paned ka ca tonni kraami, siis vajub konks allapoole kõvasti. Olles vedanu küllaga ka tänapäeva kärusid oma kastikate taga ei ole täheldanud mingit ebanormaalset asendit.
Vasta
#69

(31-05-2021, 21:46 PM)aavu Kirjutas:  Kas esiluugi äravõtmine ja laudade ladumine raskuskeskmega 10-15 cm sillast ettepoole oleks päästnud? Kas liiklusseadus lubaks nii teha? Hästi kinnitatud, lauad jäid koormasse.
seadusest ei tea tuhkagi aga ise olen alati ilma luukideta pikka materjali vedanud, 70-80 cm materjal auto stangest ja pole olnud probleemi teedel keeramisega, kohapeal ladustamiseks manööverdamisel peab muidugi ette vaatama, et auto nurki ära ei rihi.
P.S. Hästi kinnitatud jah, ümberläinud veokatel on tavaliselt laud ilma pidi laiali.
Vasta
#70

(31-05-2021, 22:20 PM)zazik Kirjutas:  
(31-05-2021, 21:46 PM)aavu Kirjutas:  Kas esiluugi äravõtmine ja laudade ladumine raskuskeskmega 10-15 cm sillast ettepoole oleks päästnud? Kas liiklusseadus lubaks nii teha? Hästi kinnitatud, lauad jäid koormasse.

Antud juhul pole kindel, kas oleks. See ei ole mingi ulmeraske koorem ja ka väga palju rippes pole. Selleks, et antud koorem auto niimoodi kraavi viiks, peab haagisevedamisse ikka väga üleolevalt suhtuma. Ja selline suhtumine viib ka normaalselt paigaldatud koorma varem või hiljem kraavi. Eest luuk lahti ja koorem kasvõi 20cm ettepoole oleks asja tublisti stabiilsemaks teinud, aga mitte lollikindlaks.

Võibolla muidugi teen liiga, äkki jooksis loom teele ja sundis äkilisele manöövrile.
Mina olen enam kui kindel, et oleks. Lühike haagis, 2,5m kastis 3+ meetrine materjal, nibin-nabin haagise lubatud kandami piires, koormat 1,..tm ehk minimaalselt 5-600kg ja auto lubatud haake mass kindlalt lõhki. Pool meetrit sellist koormat ca 120-150kg/2, ehk piisavalt et autol p---e üles tõsta ja juhtimine üle võtta.


Vasta
#71

Ega siis lauakoorem pea haagisel kantis olema. Porte poolsed võivad tagant üle olla ja keskmised siis tiisli kohal raskusega eespool.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#72

(01-06-2021, 07:54 AM)hulgus Kirjutas:  . ... nibin-nabin haagise lubatud kandami piires, koormat 1,..tm ehk minimaalselt 5-600kg ja auto lubatud haake mass kindlalt lõhki. ...
piduritega lubatud mass on dusteril 1500, kerghaagisel 750, seega lõhki vaid kerghaagise puhul.
Vasta
#73

Kolmemeetrisega ei ole ju üldse muret - see ulatuks kummaltki poolt 25 cm üle, kui tasakaalu panna. Isegi tähistada pole vaja, keeramisel autoni ka ei ulatu.

Käru on 1,25x2,5 kastiga. Pildi järgi vast madala portega ehk 25 cm. Lugesin 22 lauda, seega virn on vähemalt 48 cm kõrge Seega kolmest lauda on sinna laotud 1,25*3*0,48=1,5 kanti. Ehk julgelt üle tihu, nagu juba öeldi isegi siis, kui laoti hõredalt. Arvestades, et piltidel on koorem ja käru veel kantis, siis ilmselt laoti tihedalt. Aga olgu, eeldame hõredamat koormat. Mis kaalub kindlasti rohkem, kui haagisele lubatud 528 kg. Ning kui sellest on märgatav osa tagapool silda ja veduriks on kerge päraga esivedune, siis on meil ebastabiilne rong valmis. Lisame siia veel praeguse aja juhtide kergemeelsuse ja vastutustundetuse ja saamegi kõhtu päevitava rongi. Hea, et süütuid kaasa ei võtnud.

Seega kraavi viis selle rongi juhikohale sattunud juhmi oskamatus laduda koormat füüsikaseaduste kohaselt ning eriti säärast ebastabiilset rongi ohjata. Hoogu on natuke ikka olnud, et säärane kena pööre sooritada.
Vasta
#74

Tegu Sandero, mitte Dusteriga. Ning kerghaagisega. Lubatud haagise mass 565 kg. Ning auto enda tühikaal 1151kg. See ikka päris kerge putukas. Haagise halb kaalujaotus avaldab kindlasti rohkem mõju kui sellistel masinatel, millega enamus siit harjunud haagist vedama.
Vasta
#75

(01-06-2021, 09:04 AM)olli Kirjutas:  Tegu Sandero, mitte Dusteriga. Ning kerghaagisega. ... Haagise halb kaalujaotus avaldab kindlasti rohkem mõju kui sellistel masinatel, millega enamus siit harjunud haagist vedama.
leht kirjutas dusterist ja piltidesse niivõrd ei süüvinud

P.S. kolmemeetrist puitmaterjali vean ise otse autokastis, 185 cm kast + lahtine porte = 2,4 m kandvat pinda ja siis 60-70 cm õhus sõltuvalt ladumise korralikkusest, 2,3 tonnisele masinale lubatud tonn juurde ja pole eriti tunda.
Vasta
#76

(01-06-2021, 08:50 AM)honkomees Kirjutas:  
(01-06-2021, 07:54 AM)hulgus Kirjutas:  . ... nibin-nabin haagise lubatud kandami piires, koormat 1,..tm ehk minimaalselt 5-600kg ja auto lubatud haake mass kindlalt lõhki. ...
piduritega lubatud mass on dusteril 1500, kerghaagisel 750, seega lõhki vaid kerghaagise puhul.

Ma mingiaeg korra kaalusin Dusteri ostu isegi, aga just nimelt haagise kohta küsides sain esindusest vastuseks, et alla 700 kg on kerghaagis Dusteril lubatud. Eriline käruvedaja ta seega ei ole just. Vist oli isegi eri mootoritega äkki natuke see haagisekaal veel erinev ka. S.t. esivedu ja tilluke mootor oli lubatud mass veel väiksem.
Vasta
#77

(01-06-2021, 09:03 AM)v6sa Kirjutas:  Seega kraavi viis selle rongi juhikohale sattunud juhmi oskamatus laduda koormat füüsikaseaduste kohaselt ning eriti säärast ebastabiilset rongi ohjata. Hoogu on natuke ikka olnud, et säärane kena pööre sooritada.
Täiesti päri! Kiirus on kõige aluseks. Omal kõige raskem juhtum olnud see, kus raske haagis ja kerge auto ees. See inertspidur seal vahel ei puhu palju pilli ja eks see oli ka selline...ning see 50kilo konksule ka väga ei päästa. Einbi-Seljaküla sai tehtud 40-60 km/h et 4.käik veaks. Kõik vanad teed on nii laines et täitsa tunda loopimist isegi kahesillalisel, ühesillalisest matkaputkast rääkiamta. Selles osas on uued euroteed küll head, ei saa salata. Sama ka näteks suurte tõstukitega, kus putuka sabas on ikka hirmus sest elab tagaotsal. Päris kole on neid Partnereid 22-meetrist Dinot vedamas näha...suure Sprinteri sappa aga sobib. Ütleks, et tonnise kandejõuga tagavedrustusele on need sobilikud - alates! Big Grin 

Kerghaagis on tegelikult palju ohtlikum ja seda tunned siis, kui on väga libe ja ees ülihea vedur! Tuliuus Ram ja sabas reaalses kaalus 700-720kg kaatrikombo ja pidurdamine lörtsisel Vabakal oli ikka paras piin! ABS on nii tundlik et läheb kui kelguga! Mul iga Meremess satub üks päev äraveol see kõige halvem võimalik üldse Big Grin Nii on 4-5 korda olnud ja iga aasta erinevate veduritega. Kõige PAREM oli sedasama kombot (pisiTiki+UMS 450CC) vedada aga hoopis lamellidel pre-facelift 740ga!!! Täpselt sama halb ilm ehk räige lörtsisadu ja sa oskasid ette oodata "kelgutamist". Ja ei saa salata, seegi kombo (O2 siiski) oli sõidetav isegi suverehvidega Big Grin  Jälle Meremess...  See on jah kummaine, kuidas üha uuemad autod muutuvad ka päriseluliselt üha halvemateks O1 veduriteks. Ja vastavalt on ju ka numbrid passides.
Ja teine pool asjast:täitsa saab mõista erinevates Riikides erinevaid kiiruspiiranguid haagistele. Seekord läks õnneks kraavi aga läinuks vastassuunda väikese koolibussiga kokku???
Vasta
#78

Pildi järgi ligikaudselt arvutades saan, et sel kärul on 150-200 kilo vastukaalu, See tähendab, et üks mees ei suuda koormatud käru konksu otsa panna, jalad kerkivad enne maast lahti. Auto teljekoormusi jagab selline koorem ringi mingi 1 koma iks korda, oleneb kärukonksu pikkusest ja telgede asukohast. Paar-kolmsada kilo kandes sellise putuka tagateljelt esimesele, muutuvad sõiduomadused olulisel määral. Tulemus on pildil.
Võib veel lisada igasuguste juhiabide mõju, mis viimase hetkeni läbi istme tulevat hoiatust elimineerivad, ja ongi selge, et juhil polnd lootustki.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#79

Ma piltide järgi arvasin et vana artikkel on lingitud, eelmisest suvest mäletan täpselt samasugust uudist. Ise eelistan 2,7 käruga kolmemeetrist vedades just esiporte ära võtta ja ettepoole üle panna. 
Kunagi Villisega vanarauda viies tekkis ka maanteel üllatus kui peeglisse vaadates käru paremale-vasakule tantsis. Lasin gaasi järgi ja tõmbas sirgeks tagasi. Kokkuostus oli üllatus kui väike kiht malmplaate käru põhjas üle tonni kaalus. Hullemast hoidis vist sama kogus plaate auto kastis  Smile
Vasta
#80

(01-06-2021, 12:01 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ...
Kunagi Villisega vanarauda viies tekkis ka maanteel üllatus kui peeglisse vaadates käru paremale-vasakule tantsis.
...
oli üllatus kui väike kiht malmplaate käru põhjas
...
Hullemast hoidis vist sama kogus plaate auto kastis  Smile

Tõenäoliselt pigem veduki tummine eluskaal ja koorma ühtlane kaalujaotus.

Edasine on küll teemaväline, kuivõrd käib O2 haagise kohta, aga põhimõttena siiski sama.

   

Võin kinnitada, et säärase koorma nihutamine 15 cm ettepoole võimaldas tõsta ohutu liikumiskiiruse 70 pealt 80 peale. Ja siis tahtis ikka teelainest uitama hakkama. Aga kuna valitud aeg ja teekond olid üksildased, siis me kedagi ei seganud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne