#1

Nüüd oleks nõu vaja. 

Eile õhtul jõudis minuni uudis, et olen saanud mingi nipiga  1,5km tee omanikuks. 

Kõnealune tee on mul ühe kinnistu piiriks. Tee jookseb läbi metsa. Teiseltpoolt piirneb tee samuti metsaga mis jaguneb kaheks kinnistuks. Peale "minule kuuluvat lõiku" läheb tee üle RMK valduseks. 
Peale minu lõiku on üks maja kus alaliselt elatakse ja veel kaks suvilat. Paar korda kuus on märgata liikumist.

Kinnistu on minu nimel juba 15 aastat.

Elasime kõik õndsas teadmises, et see on valla tee.
Ja nüüd kui üks suvilaomanik tegi suvila tütre nimele selgus, et tee omanik olen mina. 

Pole praegu kodus ja ei saa asja otse torkida, et kuidas selline asi juhtus. Sellepärast uuriks enne vallaga suhtlemist siit auväärt konsiiliumi käest, et mida selline teelõik endaga kaasa toob? 
Kas on karta mingeid kohustusi?
Või olen ma ise midagi kahe silma vahele jätnud. 

Tundub, et teeomaniku staatusesse tõusin ma valdade ühinemise käigus.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#2

Too ju rohkem privileeg, kuivõrd kohustus. Milles see mure konkreetsemalt seisneb? Kui on vaja tagada ligipääs talvel, siis vald vast aitab? Meil vähemalt küll, iga majapidamiseni on teed lahti lükatud. Erateed, valla teed, servituudiga ja ilma jne. Noh, et nagu terve mõistusega lähenetakse asjale, siin vähemalt. Seda kohustust Sul kindlasti ei ole, et peaksid ise tagama teistele ligipääsu. Tahtlikult takistada ei tohi vist küll (kui tegu ainsa ligipääsuga).
Vasta
#3

Ega muud ole, kui oma maa piirile tuleb panna märgid, mis teavitavad eratee algusest, millel liiklemine toimub omal vastutusel. Muidu on oht, et mõni madallendur kriibib rehvi vastu liivatera ära ja siis tuleb hästimakstud juristidelt kahjunõue uue auto soetamise hüvitamiseks. Lolle ja omaksupüüdlikke meil juba jagub.

Kõike muud hakka ajama KOV-st. Mitte kõik ei ole nõus erateid ilma lepinguta lükkama. Aga põhimõtteliselt ei ole see Sinu vaikimisi kohustus, vaid taga olijate ja KOV vaheline suhtlus, millele Sina pead heakskiidu (või tingimused) andma. Sina ei tohi teha sihilikke takistusi nende juurdepääsu takistamiseks. Sihilikkuse astet kaaluvad meil uuriv ajakirjandus ja kohus.

Mõni KOV on sääraseid teelõike ka endale välja ostnud. Tasub uurida, kui säärane huvi on.
Vasta
#4

Edasine oleneb sellest, kas on juba tekkinud mingi probleem ja kui, siis milline. Vald võib seada tagumise kinnistu omanikule nt projekteerimistingimuste või ehitusloa andmise eelduseks juurdepääsude servituutidega vormistamise. Pank tõenäoliselt keeldub laenu andmast, kui juurdepääsud vormistamata. Seega tagumise kinnistu omanikul võib tekkida vajadus servituudi järele. Kui ainsa juurdepääsuga tegu, siis on pigem tõenäoline, et servituudi kokkuleppel seadmisest keeldumise või juurdepääsu takistamise korral saaks ta kohtu kaudu servituudi. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (asjaõigusseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019011#para156). 

Teine suund on suhted vallaga ja teehooldus - kas vald hooldab edasi, kes kannab kulud jne. Kui vald jätkab hooldamist, siis sellel suunal probleemi ei ole. Kui vald ei hoolda, siis on teeomaniku huvi kulud tagumise kinnistu omaniku kanda jätta ja selleks oleks tarvis kokkulepet (ehk servituudi seadmist).

Võibolla ei olegi praktiliselt midagi tarvis teha, vähemalt tee omanikul ei pruugi vajadust tekkida. Aga kui on tarvis koormata tee servituudiga, siis tuleks selle seadmisel kokku leppida servituudiala, milliste sõidukitega teed võib kasutada (nt kaalupiirang), milline on tee kasutamise tasu ja hoolduskulud, milline on tasumise kord jne. Kui oma soovid ja kokkulepped kirja panna, siis notaribüroo aitab selle servituudi seadmisel lepinguks vormistada.
Vasta
#5

Mul näiteks oli (Noarootsi) vald väga huvitatud, et minu kinnistut läbiv külatee saaks valla omaks. Igal juhul vald korraldas kõik kinnistu jagamisega seotud asjaajamise nii et mul muid kulusid polnud kui notaris käik. Tulusid ka mitte...
Vasta
#6

Küsimusi pani esitama üks seik paari aasta tagant.

Viimase  suvila juurde veeti ekskavaatorit. Treiler lõhkus ühe tõusu ära. Ikkagi Otepää kuppelmaastik.
Nüüd üks suvilaomanik kes rõõmsalt teatas tee kuuluvust esitas ka küsimuse, et kes selle mäe peab ära remontima. 
Jäi mulje nagu nüüd on see mägi minu mure.

Mina liigun seal nagunii üliharva.
Kes lõhub see remondib ja sõidab. 
Mina ei plaanigi seal mingeid teetöid organiseerida.

Kuna see suvilaomanik oligi servituudi pärast mures siis eespool anti hea vihje kuidas seda asja vormistada.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#7

Kulude osa saab servituudiga paika sättida jah. Mu juurde tuleb tee üle naaberkinnistu. Servituud on seatud kogu naaberkinnistul oleva tee ulatuses. Kusjuures tee korrashoidmise kohta on kirjas, et kuni naabermaja väravani on kulud meil temaga kahepeale. Naabermaja väravast edasi (endiselt naaberkinnistu, mitte minu oma), on kulud 100% minu kanda. Kõik koos jooniste, kaartirakenduse väjavõtetega jne. 
Muidugi, kui tee rikutakse mingi konkreetse aktsiooni käigus, siis selle kulu (või taastamise) saab endiselt tee lõhkujalt sisse nõuda. Aga selle protsessi laabumine on omaette teema juba.
Vasta
#8

Kas teemaks üks havi mahub mingi reegli alla? Eratee alla järveni u 200m. Seal ka kaevatud paadisadam. Paadihoidjatega isekaup. Aga tihti on kummipaadimehed eramaa silti nähes auto üles jätnud ja kogu varustuse (paadi ilma õhuta, aku, Munnikota) kahevahel alla tarinud ja pärast tagasi. Et mujal teedel olla ketid ees ja nad ei julge siingi ise. Tihti on mulle allatuleku lubamise eest ilust kala pakutud.
Vasta
#9

Harrastuspüügil saadud kala tohib ainult enda tarbeks pruukida. Kauplemiseks kasutada ei tohi.
Vasta
#10

Kuna minu krunt asub ka Otepää vallas ja oman samuti nö erateed -tee on koos saba ja sarvedega minu oma ja maksan selle eest rõõmsalt maamaksu. Vallal oli võimalus teevälja mõõta aga nad loobusid. Minu tee on antud kasutada lepinguga tegelikult omaaegsele Palupera vallale, mille õigused läksid Otepääle üle. Tegelikult ma ei kurda, et vald seda teed ei oma, kuid siis tänu lepingule vald lükkab lume, silub augud ja kui vaja siis ka parandab.  Samas kui on vaja st tee on pehme ja mingit RMK masinat ei kanna sõiduautost rääkimata, siis kõne valda ja 8T piirangu märk on teeotsas. Kunagi lammutas RMK mu teed hoolega oma metsaveoga ja siis tänu nö erateele sain ma ka nende sõrmed sahtlivahele suruda -nad tõid mõned koormad kruusa sinna.  Aga jah kui sul huvi puudub, et keegi krt üle su maa ekskavaatorit veab, siis kõne valda ja koormuspiirangu märk teeotsa.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta
#11

Kui on tupiktee, siis KOV selle omamisest huvitatud pole. Aga servituudiga saab kohustused ära jagada. Kui kõige mugavam on ikkagi nii, nagu Margus61 meite valla kohta kirjeldas: lased tee välja mõõta ning kõik mured kaovad. Ka maamaks servituuditult ja kuja-alalt kaob ju ära. 
Reaalselt olnuks see kohe tagastamiste/erastamiste ajal KOVide kohustus aga paljudes ei viitsitud sellega tegeleda. Minimaalselt servituudid määrata, olulisemate transiitteede puhul nende "välja lõikamine", mida tehti ju nõukaajal tekkinud riigimaanteedega! Võtad Xgisist Maanteeameti kaardirakenduse lahti ja "naudid", kuidas osades vanades valdades ei ole peaagu üldse lillat erateed ja osades pole peagu üldse  kollakaspruune vallateid. Talverallide tegemiste käigus olen neid asju olnud "sunnitud" ka jälgima, et võimalikke jamasid vältida. 

Eriti kasulik oleks tee KOVile andmine, kui nii tekiks mitu metsakinnistut Wink Igaüks 20 tm...ja vald katab mõõdistuse ja registrikulud, mis on siiski rahas mõõdetav. Ainus asi, et tupikteed nad vaevalt tahavad. Variant 2 on iseenda eratee vajajatele endile maha müüa aga jätta alguse jupike endale oma maale pääsemiseks ja sinan siis servituut seada. Vajalik kasvõi kunagi metsatöödel...  Servituut on suhteliselt kasutu asi maaomanikule. Kohustus on, kasu pole. 
Meil on Järvamaal ju servituuditud avalikule aga kaardirakenduse mõistes erateel lisaks ka kõrval samalai Jägala jõgi maatüki "sees" aga tegelikult "nui nafik" seda vaja on? Praegu on maamaks suhteliselt olematu summa, see servituuditud 1700 ruutu tee eest 100% vabastust või jõe eest maksmist ei muuda midagi. Aga tuleb oluline maksutõus???
Sama asi on ju ka mererannaga, mida täna enam eraomandisse otseselt ei anta. Mul on veel nii, et kehtivate kinnistusdokumentide kaardil on reeperitest tõmmatud mõttelised jooned merre ja nii on ka piirikirjeldus, uuematel on enamasti selge sirgjoon nende vahel ja mere randa jääb "eikellegi maa".  Sest kallasraja kohustus on igal juhul + kõik muud keelud, mis mere ja siseveekogu äärega seonduvad, ainus "kasu" on uhkem-suurem number kinnistu pindalana Big Grin Sama asi servituuditud avaliku teega. Elektriliinid on vähe teine teema, need võivad ajas ka kaduda. Ja kaovad ju ka ja mõni õnnelik saab piirangutest vabaks. Aga jõgi või kuhugi reaalselt viiv tee küll ajas ei kao...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne