Jawa 634 GT
#1

Et kõik ausalt ära rääkida, siis aastal 2016 õnnestus kokku korjata mõned säilinud detailid ühest huvitavast Jawast.
Tänaseks päevaks on masin loomulikult juba ammu valmis aga lugu siiani rääkimata.
NB! "GT" pealkirjas on puhtalt väljamõeldis, antud mootorratas ei kandideeri tõenäoliselt kunagi mustale numbrile ja selle projekti eesmärk ei olnud kunagi taastada masin tehasekonditsiooni.

Tegemist oli siis minu isa jawaga, mis originaalkujul väljus tehasest aastal 1978 koos külgkorviga. Masin on siis alloleval pildil ühe onu taga, see korviga pill.
   

2016 aasta novembris korjasin pööningult kokku säilinud jupid mis nägid peale koostamist välja sellised
   
   

Peale osade koostamist oli selge, et lihtne ei saa see projekt olema. Masin oli võetud lahti üle 10 aasta varem "värvimiseks" aga plaanid muutusid, jupid jäid vedelema ning loomulikult kadusid osad jupid ära.
Eesmärk oli masin töökorda seada ulmelise 4 kuuga, et masinat saaks isale tutvustada 2017 aasta kevadel Tartu messil. Asja raskendas veel asjaolu, et isale pidi kõik jääma üllatuseks - midagi temalt küsida ei saanud.

Varsti jätkub lugu sellest, kuidas ma 4 kuud garaazis elasin.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#2

Peatükk 1: Milline neist paljudest Jawa modifikatsioonidest olemasolevatest juppidest taastada?

1978: Juba esimesel aastal kadus küljest külgkorv (mis on siiski säilinud) ning tsikkel põrutas esimesele pikemale retkele Kesk-Aasiasse, kus kaugeim külastatud riik oli Kõrgõstan:
   

1981: Lõuna-Osseetia (külgkorv ja muu liigne võeti kohapeal võistlustel osalemiseks küljest)
   

1982: kuskil karpaatides
   

1983: Taas kuskil Kesk-Aasias
   

Paar vahepealset versiooni 80-ndate esimesest poolest:
   
   

1989: Soome
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#3

Peale pikka kaalumist võttis konsiilium vastu otsuse, et masin peab saama koostatud umbes täpselt 1983.a piltide järgi, millele lisanduvad hiljem lisatud küljekastid, sest need olid säilinud.
Koostekvaliteet pidi saama uue tsikli vääriline.
Lõpptulemus pidi saama selline, nagu tsikkel võimaluste olemasolul OLEKS võinud olla, ilma ulmevaldkonda minemata. Ehk mitte tingimata TÄPSELT nagu pildil või nagu tõenäoliselt aastal 1983 oli.
Tsikkel pidi saama sõitev, kasutatav ning kindlasti mitte selline muuseumieksponaat, mida isegi käima ei juleta panna.

Algas juppide ostmise, otsimise ja taastamise protsess. Asja ei teinud lihtsamaks ka see, et üks sõber, olles kuulnud, mida ma tegema hakkasin, tuli välja sooviga ka oma isa ~73a jawa (632, 633, või 634) taastada. See oli siis see esimene "634" mudel, millel oli spidomeeter ja süütelukk esitule sees. Õnneks oli tema tsikliga kõik lihtne, sest tema tsikkel oli vaja AINULT selliseks nagu ta tehasest tuli (v.a. vape süüde). Siinkohal ilmselt kõik vanamootorratta taastajad naeravad ja imestavad.
Kuna oli soov mõlema tsikliga sõita, siis esimese asjana sai otsustatud, et originaalsüütesüsteemi ja akut me ei kasuta. Otsustasime kontaktivaba magneetosüüte (vape) kasuks, et vältida igasugu aku-kontakti-kondeka probleeme, kui kord-paar aastas tsiklit kasutada tahame. Välja see ilma paagi-istme alt lähedalt uurimata ei paista ja väliselt silma kuidagi ei riiva. Originaal-süütevigurid jäid riiulisse.

jätkub...

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#4

Peatükk 2: juppide komplekteerimine

Tuuleklaas ja gondel (no ei tule hetkel paremat nime) sai leitud osta.ee-st, kuna "originaali" ei olnud säilinud. See on vist üldse algselt pärit IZ repertuaarist.
Kinnitused said sobitatud Jawale. Roostevabast valmistatud klaasi kinnituse vits sai poleeritud ning kogu krempel kokku sobitatud samuti roostevabast, poleeritud peadega poltidega. Noh, et oleks ikka edevam, kui naabril - nii nagu tol ajal tehti. Gondel värviti hiljem valgeks ning sai punase triibu nagu mõnel vanal pildil näha. Tuuleklaas sai valmistatud polükarbonaat plastikust, kuna see on painduv ja ei lähe iga kõksu peale kildudeks.
Hiljem, kui masin kokku sai, selgus, et see gondel kurinahk on liialt tahapoole kaldu. Pikemat kasvu sellile on tuuleklaas hammasteni. Kuna suuremat sõiduplaani ei olnud, ja ajapuuduses ei jõudnud enam tsingitud-värvitud juppe ümber teha, siis jäi esialgu nii. Eks kunagi tuleb see vähe rohkem püsti upitada.

Pildil gondel peale liivapritsi.
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#5

Esitule kronsad.

Mõningatel piltidel on näha, et kasutati mingi teise mudeli kroomitud kronsasi, mille toru oli lühem ning seetõttu oli kõrguse väljaandmiseks pandud vahele torujupp ja kummitihend. Selline porr ei tohtinud mingil juhul uuesti külge minna.

Sobivat kronsat otsides selgus, et sobiva pikkusega varianti polegi. Lisaks sellele selgus, et jawa insenerid on teinud mudeliti erinevaid kronsasi - keevitades esitule kinnituskõrva kas üht või teistpidi külge:
   

Leidsin sobivad, uued kronsad, millelt sai värv maha ning seejärel kroomi selga.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#6

Peale pikemat otsimist leidsin üles ka esimesed kaitserauad, mille külge oli tehtud akupurkidest kastid. Tulid välja ka laibakate ees olevad õlipudelite kinnitused.
Akupurgid said puhastatud, nende kaaned olid valmistatud roostevabast terasest, mis olid nirus seisus. Kaaned käisid remondis ja poleerimises. Huvitaval kombel ei olnud neid kaasi kinni hoidmas midagi peale vahele kogunenud s**a ja friktsiooni või nagu mõnel vanal pildil näha oli - ekspanderkummi. See ei andnud rahu ja tegin ajastutruu lisa - Ziguli poest tõin peotäie aku/varuratta jms. kola kinnitamiseks kasutatavad kummilinte ja aretasin need akupurkidele külge, kaasi hoidma.
Pikema otsimise järel leidsin hiljem isegi autentsed õlipudelid hoidikutesse, millest ühe lõhkusin kohe ära, kuna oli muutunud lihtsalt liiga rabedaks.

Liivapritsis käinud plekid ja pudeli hoidikud.
   
   

Piltidel nähtavad märgitud augud osutusid üleliigseteks. Need said kinni kleebitud. Kuna minu pea ei võtnud, kuidas raudade alumised otsad kinnitatud olid, siis tegin alumised kinnitused uuesti (näha alumisel pildil). Porilapakaid kukkumisraudade alla otsustas komisjon mitte paigaldada. need lihtsalt rikkusid välimuse ära.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#7

Peeglid - õnnestus leida paar mis mõningase töötluse järel osutusid kasutatavaks. Kummiosad said puhastatud, alumiinium poleeritud ning varred uue tsingi.
   

Peeglid, lenks, heeblid, kukkumisrauad, gondel, esimesed suunatuled, paak - see kõik moodustas sellise koosluse,mis pidi päriselus ka töötama. Tükk tegemist oli nende asjade käimapanekuga nii, et üks detail vastu teist ei käiks. Lenksuga oli veel selline lugu, et see pidi olema ilmtingimata nö. enduurolenks, horisontaalse tugevdusega. Otsisin kokku kõik olemasolevad lenksud, lisaks veel paar jawa originaali ning ei leidnudki ühtegi sobivat - kas ei sobi heeblite kinnitused või käisid heeblid vastu gondlit või mingi muu jama. Asi päädis siis lõpuks sellega, et võtsin kõige sobivama lenksu, keevitasin sinna heeblite (ja peeglite) kronsad külge, hiljem lisandus horisontaalne toru ning läks kroomi. Teist nii kalliks läinud lenksu annab otsida.
Eesmiste suunatulede kronsa oli lootusetult kadunud aga Riia jawa poest (või oli siis mingist tsehhi netipoest) sain sobiva.
Tulelülitite katetega oli vist selline lugu, et need said kroomitud ja pärast uuesti vitsad külge miskite öösi-neetidega.

Üks pilt ka koos ajutise valge nipukaga:
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#8

Esiporilaud PIDI saama kroomitud variant. Vana ei olnud kahjuks säilinud - mul on selline tunne, et kunagi rottisime ise selle vennaga ära ja kruvisime oma minski külge, millega koos ta kõige kaduva teed läks. Kuna mõne värvitud porilaua kroomimine oleks läinud ülemõistuse kalliks, siis sai pööratud pilgud interneti suunas, kust siis lõpuks õnnestus leida kroomitud porilaud, küll mõningate defektidega, kuid kasutatav.
Esiamortide vedrukatted, küljekarbid, tagatule kronstein said uuesti kroomitud. Lisaks eeltoodutele taastati kroom ka amortisaatori pudelitel, amordi korkidel ja piduripedaalil.

Pilt porikast koos värskete amortide ja rattaga.
   

Ratastega sai tehtud nii, et viisin Riia jawa poodi kasutatud rummud ja sealt sain vastu NOS pöidade ja puhastatud-poleeritud rummuga värskelt koostatud rattad. Loomulikult läksid uued rehvid ka peale.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#9

Käimalöömisvänt/käiguhoob õnnestus leida peale mitut katset sobiv st. summutist varuga mööda käiv, samuti summutid (osadel vanadel piltidel nähtavate pannonia summutite asemel läksid ikkagi originaal 634 "hernepüssid"), uued leegitorud ning ka uued kroomitud leegitoru mutrid. Piduripedaalidega oli ka mingi jama, ei käinud generaatori kaanest mööda. Midagi õnnestus siiski leida, mis sai seejärel üle kroomida.
Unustasin mainida, et kuna aega oli napilt, Volta kvaliteet kõikus nagu praegu bitKoini kurss peale Elon Muski sõnavõtte, siis sai hangitud kodune tsinkimise ja vasetamise komplekt. Puhastasin kokku ära umbes paarkümmend kilo polte-mutreid, võlle ja muid tsingitud jublakaid, kuna kogus oli suur, siis tsinkisin ise ainult peenemat lähenemist nõudvad asjad, masstoodangu tegi Volta. Käisin seal ämbritega ning pärast valisin hunnikust sobivad/paremad jupid välja. Teist samapalju jäi muidugi üle.

Tsinginäide - keskel omatehtud:
   

Osade detailid vasetasin ka ise ning poleerisin - hankisin omale poleerimiskäia, mille ühes otsas oli puhastamiseks suur traatketas ning teises otsas kaltsuketas poleerimiseks. Odav riistamarketi masin tegi omatarbeks töö ära.

Mõni kroomiootel jublakas:
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#10

Kas need viimasel pildil olevad detailid, õigemini amordikorgid, olid ta rattal kroomitud omal ajal?


Igaljuhul väga huvitav lugemine! Veel huvitavamad ajaloolised fotod!
Vasta
#11

Kas esituli oli siis sõitmise tarbeks uuema oma pandud? Koos spido värgiga? Või oligi selline ehk siis juba mite päris esimene 634?
Vasta
#12

(23-05-2021, 23:31 PM)uko Kirjutas:  Kas esituli oli siis sõitmise tarbeks uuema oma pandud? Koos spido värgiga? Või oligi selline ehk siis juba mite päris esimene 634?

Loo peategelane väljus tehasest aastal 1978, juba eraldi spidomeetriga. Teine, sõbra isa masin, mida paralleelselt sai ehitama hakatud oli see "esimene 634", kus spido oli tule sees.

(23-05-2021, 22:46 PM)gruppen Kirjutas:  Kas need viimasel pildil olevad detailid, õigemini amordikorgid, olid ta rattal kroomitud omal ajal?

Tagantjärele võib öelda, et ei tea täpselt, "originaalid" ei olnud säilinud. Amordid koostasin mingist osade hunnikust ise ja tellisin amordikorgid mingist tsehhi e-poest. Nende keerme samm oli teine ja seetõttu oligi vaja kasutatud korkidel pind taastada.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#13

Selge see segane värk...väga hea et selline asi tehtud.Muidu kõik originaali tahavad  saavutada.
Vasta
#14

(24-05-2021, 10:10 AM)uko Kirjutas:  Selge see segane värk...väga hea et selline asi tehtud.Muidu kõik originaali tahavad  saavutada.

See on umbes sama teema nagu leegitoru mutrid - oli neid saada tsingitud ja kroomitud. Küsisin endalt, millised mul isa oleks kasutanud, kui tal oleks variant olnud? loomulikult panin kroomitud mutrid. Ajal, kui kõik saadaolevad asjad olid ühesugused, personaliseeriti kõike ja kõigega. Salvokelkudest tehti jawadele põlvekaitsmeid, WC loputuskastidest tehti küljekaste jne.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#15

Juhtmestik sai ise tehtud, kuna kõikvõimalike vapede, pakiraamide jms. tõttu olid osad juhtmed liialt lühikesed ja osad üle. Hankisin natukene rüüsi ja mõned eri värvi juhtmed ning panin kodus köögi põrandal kokku. Hiljem tsiklit koostades jäi istme alla muidugi suur pundar korrastamata juhtmeid - plaan oli istme alla kõik kokku vedada ja seal õigeks lõigata. Mõni aeg hiljem, kui tsikkel juba isa garaazis oli, tuli üks sõber külla ja tahtis käima panna. Ega see sõber teadnud, et magneetosüüde on peal ja on tehtud kõik, et mootori käivitamist mitte takistada. Kuna süütetuli võtit keerates põlema ei läinud, võttis istme maha, et kontrollida, kas aku ikka peal ning ehmatas ära suure juhtmepuntra peale.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#16

Minuarust selline nõukaaegne tuuning tekitab palju rohkem emotsioone kui "musta numbri" kandidaadid.
Tegemist on ainulaadse masinaga.


Edu!
Vasta
#17

Sadulaga läks nii nagu tavaliselt 634 sadulatega läheb - kõik olemasolevad põhjad olid mädad, pragusi täis. Pikema otsimise peale leidsime mõlemale jawale korralikud sadulapõhjad, mis said siis üle värvitud sama tooni nagu ka summutiklambrid ja tagumise ketiratta plekikosu.
Värvitooni saime ühe riiulist leitud, kasutamata ketiratta kosu siseküljelt. Mõõdeti toon ära ja kui värvi hakati kokku segama, siis tundus nagu oleks jawa insenerid selle hallikas-sinise tooni saamiseks kõik tehase jäägid kokku seganud - kokku tuli segada ~5-6 erinevat komponenti.
Pildil on näha ka tagumise jalaraua tuuning, mis oli vaja selleks, et tagaistujal oleks pakiraami ja kastide külgepaneku järel ka koht, kuhu oma tagasilda toetada. need said ka tehtud roostevabast plaadist ja natuke modifitseeritud (ergonoomilisema) kujuga.
Numbriga oli pikem lugu - oli teada, et sahtlis kuskil peab olema numbrimärk Hr. James Bond, anaonüümsetest alkohoolikutest. Aga läks hoopis nii, et number oli jalad alla kasvatanud ja leidnud uue kodu kellegi teise kollektsioonis. See ei saanud takistuseks - otsisin pilte numbrimärkidest, mis sisaldasid numbrit 7, andsin oma 002AA numbri näidiseks ja ksf. pleku voolis selle järgi äravahetamiseni sarnase toote. Hiljem õnnestus ka originaalnumber tagasi saada aga see on juba täitsa teine lugu.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#18

Paak, originaalis Dnepri paak, oli modifitseeritud Jawa kinnituste järgi. Selle paagi kasutamise põhjus oli selles, et Dnepri paak oli mõned liitrid suurem ning sellele oli paigaldatud ka teine kraan, teisele küljele. Nii sai kaugemale sõita ilma tankimata ning bensiini tuli peale ühtlasemalt. Kuna paagiga koos leidsin ühe paagikorgi, mis osutus M72 omaks, sai hangitud uus samasugune korraliku kroomkattega kork. Seda korki kasutati vist seetõttu, et see oli madalam, kui Dnepri originaal. Mäletan, et matkale minnes käis paagi peale kummiriba, milles oli korgi auk sees ja seal otsas paagikott.

Pakiraam ja kastid aitas korda teha üks hea sõber, kuna ta tahtis ka selles protsessis kaasa lüüa. Kastid käisid liivapritsist läbi ning seejärel värviti pulbriga (kogemata) tibukollaseks. Lisaks unustati kastid korralikult puhastada, mistõttu oli paljudes kohtades liiv värviga segatud.
Kastid läksid uuesti puhastusse ja siis tuli ikkagi tavaline ja VALGE värv ning seekord veidi paremini. Kastid ise oli kunagi tehtud või teha lastud ja kas juhuse tahtel või kogemata sellised, et täpselt kast klaaspudelis õlut mahtus tihedalt kasti põhja. Nii täpselt, et midagi katki ei loksunud. Kasti kaaned olid ilmselt tehtud roostevabast terasest, tõenäoliselt Muhu kalatööstuse materjalidest, kus üks pundis olnud mootorrattur töötas. Kaante pind said traatkettaga ühtlaselt töödeldud ja valmis nad olidki.

Mõned musta värvi detailid pidime üle värvima, ning musta värvi tooni saime ühelt hästisäilinud spidomeetri kinnituse alumiselt küljelt. Selgus, et värv raisk, polegi päris must. Segati jälle mingi kompott kokku.

Vahepeal sai mootor spetsialistide tasakaalustatud vända kõhtu, silindrid said puuritud ja liivapritsitud ning uued kolvid-rõngad ka loomulikult. Silindrite värvimiseks kasutasin tiikkurila ahjuvärvi. Oi krt kus see alles haises aga tulemus sai väga hea. Silindripead ja karter said puhastatud aga mingit värvi neile selga ei pandud. Musta numbri komisjonis saan kindlasti selle eest miinuspunkte aga kuna ma oma isa kordagi mootorit värvimas ei olnud näinud ja endalgi usk sellesse puudus, siis nii ta läks.

Õhupuhasti korpused sai koostatud olemasolevatest juppidest, õnneks mingi 5-6 kosu abil saime mõlemale masinale terved kosud kokku.

Punase värvitooni saime ühelt varudes olnud paagilt, mille külgmise "Jawa" sildi all oli originaaltoon kenasti säilinud. Jupid värviti ära ja nagu selgus - värviga oli koonerdatud. Paljudes kohtades paistis valge krunt välja, mis tegi kirsipunasest hoopis roosa. See oli muidugi litakas otse kahe silma vahele, kuna masinad pidid olema valmis nädala pärast. Tehti kõik uuesti ja seekord märksa paremini. Kusjuures pahtlit said ainult paak ja tagaporilaud. Kukkumisraudade vahele käivad plekid jätsin täpselt nii nagu nad olid - igast asendist kõverad ja mõlkis. Mõtlesin et kui mul isa neid sirgeks ei viitsinud peksta, siis järelikult lõppkiirusele ei mõju ja välja ei paista.

Üks hetk oligi kodus selline vaatepilt:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#19

unustasin eelpool mainida, et kuna ma ise Jawaga eriti kokku ei olnud puutunud ja mõlemad masinad jõudsid minuni molekulidena, oli nende kokkupanek ja erinevate sõlmede koostamine paras uurimustöö. Õnneks olid olemas ka mitmed eri aastate Jawa raamatud ja varuosakataloogid, mille järgi teha. Terve pundi pilte, millel tsikkel oli kujutatud, trükkisin ka värviliselt välja, et oleks garaazis võimalik kohe operatiivselt asju võrrelda.

Kuna kukalt oli vaja pidevalt kratsida ning teinekord sügeles selg ka pisut, siis tegin omale 250-sest naelast seljasügamis ja kuklakratsimisabinõud. Või noh, puhastasin ära ja tsinkisin üle. Võin öelda, et isegi peale aastatepikkust ekspluateerimist on need ikka täpselt sama kenad.

Kiire võrdlus enne ja pärast (pikkus tsinkimisel ei muutunud):


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta
#20

Peatükk 3 - koostamine:

Patsient nr. 1 - õllekasti hoidjast ratastele:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne