Kustutada
#21

Põnev jälgida. Väga põnev.
Ei hakka õpetama, hea on vaadata kuidas mõte töötab.  See ongi ehk olulisem mõnikord kui toode ise, st et tähtis pole mitte sihpunkt vaid teekond sinna. Vastasel juhul oleks võinud Donald tulla külla ja tegeleda natuke tööstusspionaasiga ning jälgida kuidas selline kivipurustaja päevaga valmis tehakse. 

Kellel huvi neid osta siis www.purustus.ee lehelt saate neid tellida igas mõõdus.  Lai valik ka muid seadmeid vastavalt Teie soovidele.  

Suurte tööstuslike güro purustajate huvi korral võib otse mulle kirjutada. 


Ksf donni ees sügav kummardus, väga kaasahaaravad projektid. Hea kohe vaadata, silm puhkab.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22

Ühes teises videos vaatasin kus voolis keermelõikurile hoidukut,et miks jämedaid keermeid teraga ei lase?Mis õliga seda treitavat pinda mökerdad?
Projektid muidu põnevad ja igast videost leiab midagi õppida.
Vasta
#23

Millised said siirderaadiused võllikaelte läbimõõtude üleminekutes ja kas niisama lihtsalt võll lähebki laagrisse?
Millest on võll tehtud, materjali margi mõttes?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#24

Vaatasin kuidas ekstsentrikvõlli tehakse ja olles ka mõne teinud soovitaks teise tsentri tekitamiseks täpsemat meetodit.
Esiteks ma töötlesin alati kahe tsentri vahel kaasavedajaga ja lasin teraga otspinnale ringjoone, kus teine tsenter olema peaks.
Siis tõmbasin teraga ka otstesse silinderpinna peale kriipsud võlli keeramata mille järgi saab mõlemad tsentrid samale joonele.
Tsentriaugu tegin ka väikse et nad mõlemad ära mahuks.
Väiksemad asjad, kuhu tsentriaugud ära ei mahu said lihtsalt kõvasulamtsentrite vahel tehtud ja nihutamine käis nõnda, et kõigepealt samuti tera nurgaga jooned mida mööda nihutada otspinda tõmmata ja siis tsentri ots sinna soonde ning suportiga limbi järgi lükkasin võlli tsentrist välja.
Kui võll paigas, sai kõvemini tsentripukiga surudes uued tsentrikohad võllile.
Pärast muidugi sai kellaga kontrollitud ka ja kui vaja kärniga korrigeeritud kerge koputusega vajalikus suunas.
Niimoodi sai aetud 5 sajandiku täpsusega üsna kiirelt 3,75mm võll tsentrist välja.

Võlli materjal tundub ka laastu järgi tavaline pehme konstruktsiooniteras olema, kuid võib ka tera teritus ära petta.
Ise oleks kindlasti kasutanud paremat karastuvat materjali juba seepärast et pinnasiledus oleks lihtsam saavutada.
Ehkki see masin vaevalt pidevalt töös on, laagrid võiks ikka võllile minna mingisugusegi pinguga.
Seda enam, et võlli pinnasiledus pole kuigi hea ja sinna tekib väga kiirelt kulumine.
Loodetavasti surutakse laagrid vähemalt vastu võlli otspinda kinni et pisutki võlli kulumist pidurdada.
Vasta
#25

seal kuskil 13.30 juures kui tuli pilti võlli otsavaade tundus, et võll käis laagri sees ringi.
vaatasin mitu korda ja iga kord sama pilt. k.a. aeglaselt vaadates.
arvan, et see pole mitte hea asi sellises kohas.
Vasta
#26

Koostamisel laagriliimi kasutamine peaks selle vastu aitama.
Vasta
#27

Ja-jah, muidugi, laagriliim on tänapäeva uus masinaehitusmaterjal.
Kuidas see uuskeelne nimetus oligi.... ah jaa, innovaatsija blja.

Meie Henkel, kes sa oled Saksamaal
Pühitsetud olgu sinu tooted, laagriliim tulgu
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka masinaehituses
Meie igapäevast laagriliimi anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie liimikasutus, nagu meiegi andeks anname liimi mittekasutajatele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja liim igavesti.

Aamen.

P.S.
Loodan, et keegi ei solvu.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#28

Ehk õigem rulliga üle lasta.Tõstab niipalju kui vaja.
Vasta
#29

Rulliga üle laskmine on puhtal kujul enesepettus sellises rakenduses.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#30

(04-08-2021, 19:30 PM)M.R. Kirjutas:  Rulliga üle laskmine on puhtal kujul enesepettus sellises rakenduses.
Liimimine veel suurem. Kui üldse seda lufti parandada.
Vasta
#31

Tekitab küsimusi üleni roostes ümarmaterjali margi kindlakstegemise viis postsovjetliku töökoja seina ääres samamoodi eranditult kõiketeadva tunkedes vasja abil. Keelega katsudes?


Selleks on käi.On olemas ka pildi materjali kuidas hinnata.Metalli kokkuostus saab täpsemalt määrata.
Vasta
#32

Lugupeetud ksf donn.
Esitasin küsimused postis 32

Millised said siirderaadiused võllikaelte läbimõõtude üleminekutes ja kas niisama lihtsalt võll lähebki laagrisse?
Millest on võll tehtud, materjali margi mõttes?


Mis oli avaldusviisis viga? Ei parasta ja ei ironiseeri, lihtsalt küsin

Prototüübid seadet aga mitte võlli ja laagripesasi.
Neid ei ole vaja prototüüpida, neile on juba ammu teada vajalikud tolerantsid/istud, siirderaadiused ja pinnasiledused. Suure tõenäosusega ka viidatud teostes.
Kui sa oled võtnud nõuks siia oma juutuubi kanalit transleerida siis ole ka valmis kriitikaks.

Või oled lumehelbeke kes kriitikat ei talu?

Oma küsimusele vastuseid ei saanudki /ja ega ma enam ei ootagi/ aga solvumisnoot sinu viimases postis on tugev.
Minu metallitöötlusteadmised pole teab mis põhjalikud, ei ole seda asja kõrgkoolis tudeerinud, lihtsalt eneseharimise
teel saavutatud aga kindlasti on nad põhjalikumad kui sinul.
Ja ka praktiline kogemus asjast on arvestatav.

Näide
Ära murdunud mootori väljundvõll, võlli läbimõõt 80mm. Mootor 160kw. Paigaldusest kuni murruni oli vist nädal või kaks.
Eelmine mootor töötas 4 aastat.
Asja ajasin garantiisse, tõsi võttis natuke aega. Esialgu oli müüja suhtumine ka selline et mida sa siin õiendad, teil on seal kõik
valesti tehtud ja üleüldse on teil rihmad valesti pingutatud ja rihmaliin on valesti joondatud jne. jne....
Aga peale Tehnikaülikoolis tehtud ekspertiisi hakati liigutama.

                   

Ekspertiisi akt

   

Järeldustega saad ehk ise hakkama. Ja ära vaeva ennast vastusega minu kirjatükile

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#33

Las mees teeb kuidas oskab ja paremaks peab. Kriitikud ja tarkurid näidake enda tehtud projektid ette!
P.s. limpsitud puurpink pole projekt.
Vasta
#34

(07-08-2021, 12:59 PM)autojuht Kirjutas:  ...
P.s. limpsitud puurpink pole projekt.
nonoh, mu mitteprof silmale on ksf. MR tehtud (siin kajastatud) erinevad tööd tõsised PROFID TÖÖD, mitte amatöörlikud proektid.
Vasta
#35

Selles teemas ei ole ju HARITUS kõige olulisem.Pigem LOOMINGULISUS. Samas ikka vaks vahet ,kas taastada midagi või alustada 0 _ ist. Rolleyes
Vasta
#36

Kui võllilt sai mateeriat liiga palju maha treitud siis vast saaks sinna hülsi peale panna ning selle materjaliks võib olla kasvõi teise laagri võru.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#37

(08-08-2021, 00:14 AM)meli666 Kirjutas:  ...
Eelnev jutt ei ole kindlasti mõeldud sellena, et Ksf M.R ajab täpsemat tehnikajuttu rääkides jama. Väga põnev on vaadata ka tema teemasid, milline pühendumus.
Lihtsalt teinekord on lihtne ja kiire silma järgi miski asi kokku laduda kas või kümnekordse varu tugevusega seina ääres seisvast materjalist. Igasugu jooniste tegemine ja arvutuste tegemine võtab ka päris palju aega. Aga kui targemad juhivad tähelepanu siirderaadiuste või võlli materjali osas, siis võib ka selle ikkagi kõrva taha panna.
just!
Minusugune soss-sepp teeb kõike silma järgi ja vaatab vaimustusega ksf Donni tegemisi aga ei mõista, miks ta mingi üleoleku või ärritusega suhtub teiste soovitustesse, eriti selliste ülikorrektsete tehnikalahendustega foorumis esinenud ksf M.R. omadesse, kelle teemasid olen jälginud veel sügavama vaimustuse ja austusega.
Kui mul oleks midagi presenteerimisväärset, siis paneks küll kõigi soovitused kõrva taha ja tänaks ette ning taha sügavate kummardustega.

P.S. Jätkuvalt olen arvamisel, et foorumi formaat pole mitte monoloog oma tegemiste presenteerimiseks, vaid paljude osalejatega vestlus parimate lahenduste väljaselgitamiseks, nt mingi projekti plusside ja miinuste arutelu. Lihtsalt niisama väljapanemine ja teatamine, et vaadake ja ärge targutage ... no ma ei tea, ei ole soliidne.
Vasta
#38

Erinevad lähenemised. Tabelid, raamatud, joonised, õige materjal ja töötlus. Või mõõduriist, märkepulk, olemasolev materjal ja tööriistad.  Ei ole mõtet ju loota et keegi teine hakkab Sinu moodi tööle kuna sina töötad nii.
Vasta
#39

(06-08-2021, 09:23 AM)_rein_ Kirjutas:  Selleks on käi.On olemas ka pildi materjali kuidas hinnata.Metalli kokkuostus saab täpsemalt määrata.

Väljamaa keeles nimetatakse siis Spark testing. Kirjeldus ka: https://en.wikipedia.org/wiki/Spark_testing

Kokkuostus pole mina materjali määramist täpsemalt kui teras/malm näinud. Kas see on mingi teenus, mida peaks küsima?
Vasta
#40

(09-08-2021, 11:12 AM)Envir Kirjutas:  
(06-08-2021, 09:23 AM)_rein_ Kirjutas:  Selleks on käi.On olemas ka pildi materjali kuidas hinnata.Metalli kokkuostus saab täpsemalt määrata.

Väljamaa keeles nimetatakse siis Spark testing. Kirjeldus ka: https://en.wikipedia.org/wiki/Spark_testing

Kokkuostus pole mina materjali määramist täpsemalt kui teras/malm näinud. Kas see on mingi teenus, mida peaks küsima?
Küsida ikka tuleb,mingit honorari ka tahavad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne