[Andrias]

Kui kõrvale jätta asja mõttekuse siis minu arust on augu kõrvalt piisavalt terve, et saaks veel ära lappida.

Kui küljekarbi suutsid ära vahetada siis mis raskus neid põhja auke lappida?
Erinevalt küljekarbist ei pea põhi jääma ilus ja sirge.

Tere

Kahjuks pole sellel tagurpidi kabrioletil ainult põhi ära roostetanud (selle ma keevitaks kindlasti ära). Ära on roostetanud kõik, mis jääb allapoole ukse hingedest (jah seal ei ole ühtegi asja, millel ei oleks läbivat roostet), aga põhiprobleemiks on see, et sildasid ei oleks kuhugi kinnitada. Kõik kinnituskohad tuleks uued teha ja üldse kogu auto alumine osa tuleks uus teha, mis omakorda läheks väga kalliks ja ma ei saaks enda oskuste juures kindel olla, et see masin avarii olukorras (kui tõesti peaks nii halvasti minema) käituks nii nagu ta käituma peab ja ka muul ajal laiali ei laguneks. Ehk siis turvalisus ennekõike.

[siimik]

Aga sel juhul viska seest tühjaks ja põlluralli alaku. Kõik sillakinnitused ja muud asjad, mis lahti tulevad, "taastad" ja kinnitad uuesti. Mõne aja mõõdudes saad täitsa käppa, kuidas ja mismoodi "taastada".
Sellise laheduse puhul ei peagi ilus olema, peaasi, et uuesti tugevalt kinni saab.

Mu enda autokeevitamise ja plekitööde oskus kasvas nii. Saad proovida ka mootori ja kasti vahetust. Viimases lõpus kaalule viies, antakse limpsi ja sarvesaia rahagi.

[nustu826]

Tegelikult on asi nii, et sa vähemalt piltide järgi oskad piisavalt hästi keevitada. Teise asjana võin kindlalt väita seda, et töö mis sa teed ja keevitused on piisavalt turvalised. 

Endal oli alguses täpselt sama teema, et lanseronide jms. tugevustalade keevitustööd ette ei julgenud võtta, sest kartsin turvalisuse pärast avariis. Ühel hetkel õnnestus mul vaadelda kõrvalt kuidas elukutseline keevitaja vahetas mu enda esimesel maanteelegaalsel(muidu oli see vist 4s) autol parempoolse lonseroni(jalgade juurest alates koos sisetiivaga) kuni vasaku esimese lonseroni otsani ära doonori pealt. Ja näitas ja seletas ära kuhu ja miks panna ülekattega tugevdused(neid oli 2tk 2cmx4cm). 

Nina sai otse paljalt mõõdulindi ja punktimõõtjaga(pikk pulk millel liiguvad kaks teravikku millega diagonaale määrata((arthur tussik kasutab sama)). Sillastend näitas et sillad jooksevad otse. Sõitsin selle autoga 4 aastat, siis müüsin sõbrale kes veel 3 aastat sõitis. Siis müüs edasi.

Point oli igaljuhul selles, et mõni aeg peale lanseroni vahetust tegin iseseisvalt tagumise amordikanduri täieliku taastamise pakiruumi põhjast üles. Käisin tulemust näitamas ja mulle öeldi et sulaselge "OVERKILL". Eesti keeles oli jutt ja seletus vähe pikem. 

Ühesõnaga materjali valik(paksus) oli õige, aga liiga palju keevitust. Tegelikult seisab auto koos punktidest ja tegelikult ei ole neid punkte nii palju kui me arvame olevat. 

Kui on hirm et äkki ei jää konkreetne punkt pidama, siis kõige parema ja tugevama punktkeevituse õpimise ajal saad nii, et esimesel korral keevitad natuke vähem kui vaja ja natuke kinnitatava pleki ava serva poole. Siis liigud millimeetri jagu keskemale(kõrvale) ja kõrvetad sinna teise punkti otsa aga seekord jämedalt 2 sekundit pikemalt kui eelmine keevitus(tunde ja materjali paksuse asi) ja täidad terve augu. See sulatab kinni nii esimese kui ka teise keevituse korralikult ja kinnituspind jääb suurem. Lisaks on väiksem võimalus auk läbi põletada sest esimene keevitustäpp lisab sulatatavat materjali teisele juurde. Proovi esialgu suvaliste tükkide peal laual, siis on võimalik võrrelda materjali tagumiselt küljelt keevituse läbisulamist. 

Kui aga "mott" on lõppenud, siis puhka ja võta mõttes kogu teema läbi. Kuidas ja mismoodi. Sul on tegelikult piisavalt oskusi et projekt lõpuni viia. 

Mina ehitan 81 aasta Kapriisi, millest on hästi säilinud katuseplaat ja kapott(ei vaja keevitust). Iga muu detail tahab keevitustööd. Tiibadest ees+taga roostevaba osa umbes 20 - 25 cm ülevalt. Juhiuks kuni klaasini läbi, v.tagumine klaasist 20cm alla läbi, parempoolsed alt 25cm läbi, a piilarid klaasi juurest läbi, esitiivad välimised/sisemised läbi jne. Eelmine omanik oli õppinud hästi klaasriiet ja vaiku kasutama ja kõike seda varjama.

Peale lahti võtmist kadus mott mingil hetkel täielikult. Mõtlesin ka masina kahjudesse kandmisele. Seisis vist ligi 3 kuud garaazis külili ja ei läinud ligigi. Edasipidi mõtlesin plaanid endale sobivaks läbi ja hakkasin tasapisi peale. Alustasin lihtsamate keevitustöödega, et tulemust silmaga näha oleks ja tasapisi hakkas asi edenema. Lõpptulemus ei ole ja ei tule ka selline mida alguses soovinud oleks, aga minu eluea(30+) peab ta kindlasti vastu küll.....


Moti jaoks mõtle läbi kasvõi see - ma tegin sitast saia. Kui palju veel sinu tutvusringkonnast sama suudaks. Mina näiteks tean et oma 36 aastaga kogutud sõprusringkonna jooksul on sellist tööd(nagu sina teed) suutvate inimeste hulk suur ümmargune null. Ja see on kah üks suur edasiviiv jõud näidata kõigile et näed, mina tegin, aga sina ei suuda ja ei oska...


Kui aga lihtsalt rahakott pigistab kasvõi kereosade ostmisel, siis venib projekt pikemaks. Samas olen kindel et siitsamast foorumist saaksid kindlasti ka mõned-kümned sponsorid kes edasiminekul aitaksid.

Isegi võin sinusugust hakkajat mõnekümne euroga toetada, eeldusel et summad samale punasele autole kuluvad(arved näha). Noori andekaid huvilisi täna enam iga mätta alt ei leia. Foorumirahva peale võiks sa varuosade raha kokku saada küll 



Mina väga loodan et sa pooleli ei jäta. Puhka natuke, mõtle asjad iga nurga alt läbi ja siis uue hooga peale... Auto on ju ilus ja palju tööd on juba tehtud...


Toivo

[DevilDeVille]

+1 eelmise postituse võtmes

[Andrias]

Tere

Kordan veel kord üle, et asi ei ole motivatsioonis (see on olemas ja praegu tahaks ka autoga tegeleda). Asi on selles, et seal tuleks kõik kandvad asjad ja enamus põhjast välja vahetada (ja lisaks tahaks rahakott mind sellisel juhul mõrvata ?). Kindlasti sellega projekt pooleli ei jää. Tuleb paremas korras kerega auto leida (ilmselt juba varsti) ja üks idee on, et tulevikus, kui rahakott ja tingimused lubavad, siis tuleb punase Vectra replika (mis ideaalis saab isegi sama numbrimärgi ja on võimalikult sarnane sellele, milline oli punane tehasest välja sõites). Aga punasega ei taha jätkata, kuna ma ei taha teiste elusid ohtu panna (enda elu ohtu pannes olen ise süüdi, aga teiste omasid mitte mingil juhul ohtu panema ei hakka). Ja kui kellelgi on pakkuda väga hea hinnaga (sest see Vectra on raha ära söönud) Vectra B (eelistatult 2.0 74kw diisel ja  universaal kerega, aga vaatan kõik üle), siis võib pakkuda (sõel on juba olemas, aga pisiremonti võib vajada). Siin samas teemas kavatsen ka uue masina elu kajastada ja selle juures tehtavaid töid, sest tegu saab olema igapäeva sõidukist projektiautoga.

[Mahno]

Jõudu toimetajale!

Kui sa seda konkreetset taastada ei soovi, siis minu soovitus oleks leida teine väga heas korras opel ja ära osta ning sõita. See tuleb lõppkokkuvõttes odavam kui hübriide ehitama hakata. Kui olemasoleva punase rauaveskisse saadad, saad numbri endale jätta ja mõne teise auto külge panna (kui riiglõivusid raatsid maksta) täiesti legaalselt.

Järgmiseks korraks ja teistele lugejatele on ju hea õppetund - tuleb terviku seisukorda hinnata ja siis otsustada, mitte otsast hooga peale lennata ja poole pealt avastada, et asi on suht lootusetult mäda.

Palun ära võta seda kuidagi parastamisena.

Ja veel - enne kui lõplikult loobuda otsustad, lase nädal-paar ja mõned õlled asjal settida. Sa oled nii palju tööd teinud, sellest on natuke kahju.

[lauril]

Teemaalgatajaga täiesti nõus, kui emotsionaalsest sidemest on suudetud lahti lasta ja tegu pole lähiümbruses ainukese säilinud jäänukiga siis valida julgelt parem toorik. Kulutatud aeg ei ole maha visatud, see on puhas praktiline koolitus!
Olen ise kaks korda samasse pange astunud, esimene lubadus kindlasti just see auto taastada viis selleni et kere on siiamaani peale paarikümneaastast vahelduvat keevitusõpet garaažis, riiulitesse laotud agregaadid said õnneks kasutusele võetud muud moodi.
Teisele värskemale juhtumile, kus kere osutus algul arvatust jubedamas olukorras olevaks, otsustasin veel enne keevitusmaratoni alustamist teha järsu lõpu. Auto läks minu jaoks ebamõistlikult odavalt väärtuslikumale omasugusele doonoriks ja paar kuud hiljem avanes juhuslikult võimalus endale märksa paremas seisus eksemplar asemele soetada. Lõpp hea kõik hea  

L.

[Andrias]

Tere
Minnes ajutiselt Opeli teemast natukene kaugemale (kuigi ka seal on toimunud midagi aga sellest natukene hiljem) küsiks, et mis tootja ja mis kivikaitse mastiksit kasutatakse (ja kuidas toimib).

[spitfire]

Alla Dinitrol ML ja paar päeva hiljem peale Dinitrol Car. Tootja lubab pool tundi hiljem peale panna, aga las kuivab kauem. Kui teha ainult mastiksiga siis on ilus vaadata, aga pidu käib seal mastiksi all ikka edasi. ML peaks olukorra kontrolli all hoidma.

[Andrias]

Tere
Lisaks veel, et pind on eelnevalt epo krundiga töödeldud.

[vwt2]

Alla Dinitrol ML ja paar päeva hiljem peale Dinitrol Car. Tootja lubab pool tundi hiljem peale panna, aga las kuivab kauem. Kui teha ainult mastiksiga siis on ilus vaadata, aga pidu käib seal mastiksi all ikka edasi. ML peaks olukorra kontrolli all hoidma.

Küsiti kivikaitse kohta.Need on roostekaitseks.

[Andrias]

Tere 
Põhi eesmärk on auto põhja alust kaitsta rooste eest (eelnev rooste on võimalikult palju eemaldatud ja seejärel roostemuinduriga üle käidud ja seejärel epo krunditud)

[vwt2]

Tere 
Põhi eesmärk on auto põhja alust kaitsta rooste eest (eelnev rooste on võimalikult palju eemaldatud ja seejärel roostemuinduriga üle käidud ja seejärel epo krunditud)

Tere,oled kindel,et tehnoloogia õige?Aastate tagant on meeles-hape-epo-täide või kate.Samuti segane (eelnev rooste on võimalikult palju eemaldatud).
Mälu järgi epo teeb eraldava neutraalse kile mitte ei seo.Ei välista,et mälu petab.

[wagoneer]

Happe krunti ja Epo krunti ei TOHI üksteise peale panna. Kas üks või teine. Mitte mõlemad. Need on täiesti erinevad ained. Dinitrol ML on väga hea. Sellega aastaid kõikide töös olnud ja enda autodel kõik võimalikud õnarused üle lasknud. Põhja alla ja ratta koobastesse Dinitroli 482. Ei kuiva praguliseks ka aastate jooksul.
Epo peale ei pea otseselt enam värvi panema. Võib ka kohe selle 482 peale lasta. Enne muidugi karestama EPO ka. Mina küll pooldan,et EPO peal oleks ka kiht värvi. Aga see on maitse küsimus
Happekrunt on siiski soovitav kindlasti ka ära värvida enne mastiksi panekut. Aga arvamused on erinevad ja spetsialistid teavad täpsemalt
Ja täitekrunt on põhimõtteliselt vedel pahtel peenviimistluse tegemiseks. Kui just põhja alt näituse jaoks pole soovi lille lüüa ja näiteks kerevärvi teha,pole just kui pointi. Aga keelatud see kindlasti pole. Lihtsalt nühkimist on kordades rohkem.

[Kalts]

Loodan, et Vectra taastaja ei pahanda... mul on käsil ühe teise Opeli (Meriva) elu pikendamine.

Kas Dinitrol ML paneb roostetamise seisma ja kas peab roostemuundit kasutama (Holzprof) või piisab lahtisest roostest puhastatud pinnale kandmisest?
Kas 4941 mastiks püsib talvel kohtades kuhu lumest/lobjakast kamakad tekivad?
Kuidas vanakest veel 3-4 talve roosteussi eest kaitsta?

[Andrias]

Loodan, et Vectra taastaja ei pahanda... mul on käsil ühe teise Opeli (Meriva) elu pikendamine.

Kas Dinitrol ML paneb roostetamise seisma ja kas peab roostemuundit kasutama (Holzprof) või piisab lahtisest roostest puhastatud pinnale kandmisest?
Kas 4941 mastiks püsib talvel kohtades kuhu lumest/lobjakast kamakad tekivad?
Kuidas vanakest veel 3-4 talve roosteussi eest kaitsta?

Tere
Ei pahanda, et teemat kasutatakse teemakohaseks aruteluks. Kuna opeli projekt ootab paremaid aegu (ja ilmselt ka paremat keret) siis tegelesin ise ka ühe Subaru korrosiooni tõrjega (auto elu pikendamisega). Sellest tulenevalt julgen soovitada 1lahtine rooste minema 2 roostemuundur ja edasi mina lasin veel epo krundiga üle ja siis alles mastiks ja karpidesse ja kere õõnsustesse ML. Holzprofi olen ise kasutanud ja midagi halba selle kohta öelda ei oska. 4941 kohta oskan öelda ainult seda, et endal oli plaanis kasutada aga kuna kompressor ütles koostöö lepingu ülesse kasutasin selle asemel mingit aerosol mastiksit (ei ole kunagi auto keretöid õppinud ja ei jaga ka keemiast eriti midagi). Aga jõudu ja jaksu Opeli elu pikendamisel.