Konn-kopp ehk Ferdinandi teine tulemine
#81

(21-11-2023, 00:47 AM)Marko Kirjutas:  
(20-11-2023, 21:21 PM)Meistrimees Kirjutas:  See gaz 66 tagaratas on 42 tolli kõrge ehk siis 106,68 cm

Sellest piisab, tänan!



Selline vigur laadib 3,6 meetri kõrgusele, ei karda murusse külmunud tellist, tõstab paralleelselt ja hüdraulika on võimalike varingute eest ilusti peidus.
Hmm.. kuna silindrid on risti omavahel siis võtab see mehhanism vist küll rohkem ruumi, kui esiratta ja kapoti vahele jääb. Ratastel peab pööramisruumi ka ju jääma +kiige liigub veidi üles-alla. Kui tõsta kogu mehhanism niipalju üles, et ratastevahele ei ulatu, siis jääb kopp väga kaugele ette. Vist.


(21-11-2023, 00:49 AM)v6sa Kirjutas:  Laaduriga sahkamisel on kaval toetada tõsteraam tugedele ja sahk panna kopeerima kallutussilindrist. Mis omakorda eeldab mõlemale sektsioonile ujuvasendit.

Säärane põhimõte:
https://youtu.be/2Hk8aKvCYl4?t=180

Tõenäoliselt pean midagi sellist tegema jah. Külgepidi ei saa ma poomi näiteks diagonaalidega tugevdada ka- kapott on ju vahel. Vast saab teha mingid sarved, mis üles keeratuna on kapotikaitse ja alumises asendis toetab laadurit.
Vasta
#82

(22-11-2023, 00:37 AM)puravik Kirjutas:  Hmm.. kuna silindrid on risti omavahel siis võtab see mehhanism vist küll rohkem ruumi, kui esiratta ja kapoti vahele jääb. Ratastel peab pööramisruumi ka ju jääma +kiige liigub veidi üles-alla. Kui tõsta kogu mehhanism niipalju üles, et ratastevahele ei ulatu, siis jääb kopp väga kaugele ette. Vist.

See on kõigest põhimõtteline skeem. Kuhu misasi täpselt tuleb ja mahub selgub töö käigus. Eks palju sõltub ka sellest, milliseid silindreid on võimalik "saada" nagu eespool kenasti väljendusid  Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#83

(22-11-2023, 00:37 AM)puravik Kirjutas:  Tõenäoliselt pean midagi sellist tegema jah. Külgepidi ei saa ma poomi näiteks diagonaalidega tugevdada ka- kapott on ju vahel. Vast saab teha mingid sarved, mis üles keeratuna on kapotikaitse ja alumises asendis toetab laadurit.

Külgepidi tugevdab tõsteraami risttala. Tee see ristkülik või ellips ja sellest piisab Su tonnise Ferdinandi üleelamiseks. Mõte panna esikaitseraud ühtlasi alumises asendis raami toetama pole paha. Peab ainult mõõtudega siis klapitama, et kõrgus täpselt klapiks. Ning ikkagi leidub kohti, kus ei kopeeri ära - allaliikumisest ei piisa.

Mis puudutab Marko pakutud Z-liigendi vajalikku ruumi, siis ära muretse: kui tegema hakkad, näed ise, et ümmarguse ratta kõrval on üllatavalt palju ruumi.

Küll soovitan mõelda tõsteraami kiireemaldusele - see pagana kopandus on rämedalt jalus, kui mootori juures miskit teha tuleb.
Vasta
#84

(21-11-2023, 22:13 PM)metsakohin Kirjutas:  Vaata nüüd uuesti oma multikad üle. Kühvel esisillast kaks meetrit eespool, sellega saab ju tõsta sama, mis labidaga (puhas füüsika Cool  ), ainult mehaniseerimise tase on kõrgem. Huvitav, miks sellistest õhulistest asjadest on loobutud ja raskele rauale ülemindud. Ilmselt on üks märksõna "ohutus", ei ole just meeldiv lähedal viibida, kui selline pajuokstest moodustis kõigub ja väänleb.
Selle edasise ma kirjutasin eile õhtul aga panin, nagu palju asju, ootele! 

Kulla Mees - nendega on tehtud TÖÖD 70 aastat ja veel enam ja pole mingit häda, töötavad EDASI! Nendega on RIKKAKS saadud, erinevalt... Miks on raskele rauale üle mindud - sest LOLLE on kogu aeg juurde siginenud kes suudavad kusele minnes oma riista ka ära murda!  Teine pool on see, et masinad läksid ise suuremaks, rattad laiemaks, ja see hullunud võidujookas kestab ju tänaseni, ehk tõstevõimekused suurenesid. Siis pole enam vahet, kaalub see junntükk 5 tonni või 10 tonni. Käis NUMBRILINE võidujooks, käib siiani. Kuniks tulid teleskooplaadurid põllumajandusse et jääda! Ja tõstavad "palju, hulgakaaupa ja kaugele-kõrgele", parafraseerides endist Presidenti. 

Aga laadurite tõstevõimed ei ole kahjuks samapalju KORDI suurenenud! Jälle puhas füüsika sest lõpuks hakkab määrama ikkagi keti nõrgim lüli ja see on see "pulk" mille peal rattad veerevad. Tegelikult on seesinaste JD originaal vs Poola laadur Kubotsil ehe näide! JD oma kaalub 400+ kilo ja tõstab 600 kilo. Poolakas kaaalub 170 kilo ja tõstab 300 kg. 
Võtame või selle tootja, mida ka Eestis turustatakse: väikeseeria laaduritest on konkurentsitult KULUEFEKTIIVSEIM kõige väiksem ja odavaim! 135 kilo RAUA lisamine, mis väljendub ka hindades, selle lisamine muudab seda laadurit väga vähe paremaks! Traktorite esilaadurite funktsioon on olnud teine kui neid püütakse kasutada. Parim ja lihtsaim koht õppida on ikkagi Rootsi ja seal tehtu ja tarvitatu! Blocket on just praegu odavat laadurikraami silmini täis sest kommunism jõudis sinna pedekuningriiki lõplikult kohale Big Grin  Aga näiteks selline laadur! Kui ikka on REAALSELT VAJA pidevalt suuri raskuseid tõsta, siis Insenerid keerasid traktorid "tagurpidi" ja kogu ooper! Niis saab tõesti meeletu tugevusega tõsteseadme peale panna! Lõuna-Euroopa keskliigendiga pöördkabiinid on ehe näide muutunud vajadustest väike-maamajanduses! Sest ENAMUS töödest traktoritega oleks mõsitlik teha mistahes seadet EES LÜKATES! Ma juba mõnda aega mõtlen sellele, et klassikaline traktor on suhtelislet "kasutu" uues maaelu paradigmas. Omajagu tore oli ka Vello Vilu restotud RS tagurpidi kasutuses. 

Ja siis üks näide kodukootud lahendusest, mis on hetkel Blockteis müügil aga ajaloo tarbeks säilitame disaini ka siin. See kaalub kokku veel vähem sest on ära kasutatud traktori oma raami tugevus ja trigonomeetria koos vektorite arvutusega elik FERM. Kindlasti pole see täiuslik, kulp vist ei keera hüdroga (ei näe), ei ole väga rammimislembene vaid vajab mõistusega tegemist, eks natuke segab vaatevälja, puudu on suurema kolmnurga kõrgus (ju pole vaja aga mina paneks) jne aga see on INSENEERIA kõrgtase! Ime"õrnad" detailid, peaagu "plekist" teiste laadurite raskest rauast asjade kõrval ja tundub et teeb töö ära. Sellise tavalise hobimajapidamise vajaduse... Tundub, et tegelikkuses on olemas ka koht kallutussilindrile ja ei ole aru saada, kas laaduri raam toetab alumises asendis traktori enda raamile või mitte. Kui ta seda teeb, on kõige all asendis rammimisjäikus olemas! Siis on väänamsie jõuõlg juba olematu ja löök kantakse otse pikisuunas raamile. Nagu teleskooplaadurid a'la Avant. 
Kaalu peaaegu ei ole aga on kopal mahtu ja piisavalt tõstekõrgust. Et see ei tõsta 300 kilo nagu need poolakad? Silindrite poolest poole rohkemgi... Kas see kaalub 170 kilo (kopata ofkoors)? Võib-olla...


[Pilt: ADCreHfDUVr_BYPUHSg1JJNgx4FzOCMoCnZhmdJ4...authuser=0]
Vasta
#85

Õhuline konstruktsioon on täpselt nii kaua tore, kui roolis istub omanik või muidu hooliv persoon. Need ruumilised konstruktsioonid on piisavalt tugevad ainult mingites suundades. Rakendades lollilt jõudu näiteks külgsuunas, ei ole fermist enam abi ja kord ta juba kõver, ei ole ka tugevus endine. Selleks on vaja ainult ühte lolli kasutajat. Paks raud on selles mõttes andestavam.

Need sõrestikkraana näited on armsad, aga ka kraana on tarkade meeste tööriist ja ära lõhkuda ei ole tegelikult üldse raske.

Väiketraktori laadurit säästab see, et masin on kerge ja pidamist pole ka lõputult.
Vasta
#86

Rikkaks nendega kindlasti ei saadud, natuke töötegemist kergendasid. Viimasel pildil olevad puidus asjad jõuad ka käsikäruga kohale viia. Hangutäie heina ja paar labidatäit liiva saab sellega teisaldada ja seda ajal, kui puudusid käibed, aktsiisid ja üldse vedelkütus oli toorpiima liitrist odavam.
Nähtud sakslasega vilja laadimist autole, võttis sama aja, mis kühvliga noorel mehel. Ja pane tähele, selliseid mingil põhjusel enam ei toodeta.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne