Konn-kopp ehk Ferdinandi teine tulemine
#1

Mul on traktorit vaja. Traktorit, millel on kopp ees ja millega saaks majaümber materjali ringi tõsta- lund, liiva, küttepuid ja veel sadat asja. Lumesahaga auto on küll olemas, kuid kui tuisuvaal on piisavalt suur, siis pole vahet mitu ratast veab- lükkamiseks jääb lihtsalt kaalu väheks. Ja muu materjali liigutamine käsikäruga on jube tüütu. Lisaks peab masin olema kinnise kabiiniga, et saaks aastaläbi õues hoida.
   Kuid seekord ei alusta ma ehitamist nullist, vaid kasutan toorikuna vana traktorit, mille keegi kunagi ehitas. Selle traktori pildid said siia foorumisse ka kunagi 7 aastat tagasi üles pandud- Franz Ferdinandi nime all. Traktor sai siis vanametalli minekust päästetud, ning need vahepealsed 7 aastat ootas ta, et keegi tuleks ja ära ostaks. Kuid kuna tõsiseid huvilisi polnud siis nüüd paistis, et vanametallis see masin siiski lõpetab. Kuid traktori õnneks (loodetavasti) sattus see samale ajale, kui mina kopaga traktorit planeerisin ning arvestades kui palju raskem metall praegu poest ostes maksab, siis otsustasin hoopis selle õnnetu masina välja osta ning seda kasutada. Tugev raam ning korralikud sillad all.
   Ei taasta vaid plaanin kasutada sarnast lähenemist nagu tänapäeval vanu talumaju kasutamiseks renoveeritakse. Mis hea ja tugev, jääb alles. Samuti retro välimus. Mis mõttetu, see minema. Lisaks juurde kõik mis vaja praktiliseks kasutamiseks. Välja vahetan mootori ning praktiliselt kõik, mis plekialla peitu jääb. Kabiini sisu- armatuur, juhtseadmed-kangid-pedaalid jne tuleb kõik uuesti teha. Lisaks hüdraulika jne. Frontaalkopp on tulevikumuusika. Välisdisainis muudan kapoti lühemaks-väiksemaks, kabiinil jäävad ikka puitraamidega aknad, kuid teen need veidi suuremaks. Jne jne. Ja välistatud pole, et nagu vana majagi taastamiselgi, tuleb mingi hetk arusaam, et võibolla oleks võinud ka siiski nullist uue teha, sest vana saraga on tööd samapalju või rohkemgi.
   Võiks ju ainulaadse masina ümberehitamise asemel taastada? - sellega on see häda, et mulle tudub, et see traktor pole kunagi valmis saanud. Alguses on ehitatud väga hoolikalt, kuid peale seda kui kere on ratastele saadud, on midagi muutunud. Olud, vahendid- kes teab. Ehitamine on läinud robustseks, raam ja kapott on eest pool meetrit pikendatud ning sinna ninaotsa on topitud Mosse mootor (mootor on esisillast eespool), kus rihmülekanne läheb alla, raami alla riputatud Zil130 käigukasti. Detailid on paikasäristatud suvaliste rauakobakatega. Niimoodi on masin liikuma saadud, kuid ei ole sel traktoril ei hüdraulikat ega taga rippseadet ega midagi. Tegelikult rohkem veider traktorikujuline auto. Niiet sellisel kujul taastatuna oleks see masin täiesti kasutu.  Kas see masin kunagi üldse töövõimeline oli, ei tea- ehitaja vist ammu mulla all. Niiet üritan traktorile uut võimalust anda- eks näeb kaugele jõuan ning palju algsest masinast üldse alles jääb.
    Ja Konn on sellisele masinale vast sobivam nimi kui Franz Ferdinand.  
Mõõdud enne lahtivõtmist: kõrgus 2,1m laius 1,8m pikkus 3,2m (kaks esimest fotot on 7 aastat tagasi tehtud)
[Pilt: nh4gkqQ.jpg]

[Pilt: BO6tOzp.jpg]

[Pilt: RQGuh9k.jpg]

Lahtivõtmine-
[Pilt: EwGsP7t.jpg]

[Pilt: XmPQZVh.jpg]
- ning lõpptulemus on selline. Kuigi ilmad olid sellised, et tundus et paat oleks sobivam projekt olnud, siis sai lõpuks enamus risu maha lõigatud.  Siit saab hakata uuesti asja üles ehitama. Eesmärgiks oleks enne päris talve raam uuesti ratastele saada ning mootor-kast patjadele saadud. Ja kui ilm eriti helde on, siis raam-sillad värvialla ka. Eks näeb.
Vasta
#2

Üliäge retro-välimus on tõesti. Kiidan takka selle visuaali säilitamise plaanile.
Läikiv tuhatoos ja moodne stereo on ka lahedad kiiksud kabiinis .

Ainuke kaelamurdev küsimus on, et kas sellest kitsast kabiiniuksest inimene ka sisse mahub või peab majapidamises olema mõni dresseeritud ahv, kes tööd tegema saadetakse? Smile
Vasta
#3

Rihmülekanne on intrigeeriv. See läbi libisema ei hakka? Kuidas rihmade pingutamine toimub - mootori kallutamisega?

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta
#4

(22-09-2021, 15:13 PM)Walter Kirjutas:  Rihmülekanne on intrigeeriv. See läbi libisema ei hakka? Kuidas rihmade pingutamine toimub - mootori kallutamisega?
ei usu libisemisse, mul majapidamises 2 rihmülekandega "traktorit", üks 50. a tagasi iseehitatu ja üks 14-aastane tehasetoode-hiinakas.
Vasta
#5

(22-09-2021, 15:07 PM)TeeTL Kirjutas:  Üliäge retro-välimus on tõesti. Kiidan takka selle visuaali säilitamise plaanile.
Läikiv tuhatoos ja moodne stereo on ka lahedad kiiksud kabiinis .

Ainuke kaelamurdev küsimus on, et kas sellest kitsast kabiiniuksest inimene ka sisse mahub või peab majapidamises olema mõni dresseeritud ahv, kes tööd tegema saadetakse? Smile
See "moodne" stereo on tegelikult vist sama vana, kui traktor- 90-ndad vast. Kuigi ma ei tea traktori vanust täpselt. Roolikarp on Gaz53 ja peal aastaarv 1983- vaevalt et uus roolikarp pandi, eks ikka mingi mahakantud asi.
Ukseaugu laius on 45cm. Mina mahun igatahes läbi, ahvi palkama õnneks ei pea, see kulutus jääb tegemata. Kuid sees istudes on mul pea vastu lage, niiet võibolla oli algne ehitaja väiksemat kasvu ja suuremaid uksi polnud tal vajagi.

Rihmülekandest. Libisemist ei karda- neli rihma kõrvuti. Sellisel kujul, nagu ta algselt ehitatud oli, ei saanud rihmasid vahetada ega lisada. Kuna üritan Zil käigukasti jätta (tuua kabiini alla), siis olemasolevat lahendust ära kasutades saab vast aega kokku hoida. Päris 10 aastat ei tahaks seda masinat ehitada.
Vasta
#6

Sai üle vaadatud sillad, et mis on ja mida pole. 
 Esisild. Kitsamaks tehtud Gaz53 sild. Roolikarp samuti Gaz53. Silla lõikasin raamiküljest lahti sest algsel ehitajal on selle paikakeevitamisel olnud nina vinkliks ning silm sirkliks. Tänapäeval saab vast ka sirgemalt neid sildu alla. Aga sild ise heas korras.   Rattad seevastu mitte nii head. Veljed mitmest kokkukeevitatud. Parempoolne velg-rehv sellised, et kui on piisavalt hämar ning üks silm kinni panna, siis on enamvähem. Vasak ratas on aga hullem- ühe silma kinnipanemisest enam ei piisa. Velg on loperguselt kokkukeevitatud. Loperdab c 3cm vasakule-paremale nin samal ajal ca 2cm üles-alla.  Esialgu jätan nii. Kui traktori liikuma saan ning kõver velg väga segama hakkab, eks siis tuleb ikkagi lahtilõigata. Rehv on tühi olnud 10+ aastat ning nüüd on sisekülg tükkideks. Rehvil kirjad:
                                         210-508 (8,3 \ 8 - 20) model B-105A
Kui õieti aru saan, siis need on T40A esirehvid? Kui kellelgil on pakkuda, või oskab suunata, kust saab, siis olen huvitatud. Kasutatud, kuid korralikke oleks vaja. Vähemalt ühte, kuid võib ka paar olla.

Tagasild. Kitsamaks tehtud Gaz51. Pidurid väljavõetud. Rattad-rehvid korralikud. Flantsist keerates tugev lõtk (taldriku ja teo vahel)- ca viiendik pööret (osa lõtkust flantsi nuudist). 
[Pilt: 4F4hYys.jpg]
Esimene mulje seest oli hea. Norm õligi oli sees enne lahtivõtmist. Siiski- kui taldrik ise on väga hea kulumise poolest, siis on kunagi eelmises elus seda mingi väike katastroof tabanud. Midagi on silla sees lahti olnud ja ringi peksnud seal- täkked siinseal, ühes kohas taldriku servast tükk ära, hammaste servad vigastustega jne. Samas silla korpusel seespool vigastusi pole, niiet tegemist mitmest sillast kokkupandud asjaga. See selleks. Hambad olid kõik alles. Aga kuidas taldriku ja teo vahelist lõtku ära saab? Mitu tarka venekeelset raamatut ütlesid sellepeale, et tuleb saata kapremonti. Targemad mehed kohapeal ütlesid hoopis, et reguleeritakse seibidega- üheltpoolt võetakse ja teiselepoole pannakse juurde. Ainuke koht, kus seibid saakski olla, on silla korpustesse pressitud laagripindade taga.( -ma ei tea kuidas neid nimetatakse. Difriplokil kahelpool suured rull-laagrid, millede välimised pinnad jäävad silla pooleksvõtmisel korpuste sisse). Küünega katsudes nagu midagi seal oleks, kuid ei saa aru, kas pakk seibe või lihtsalt selline treitud pind. Isegi kui seibid oleks ning ma laagripinnad sealt kätte saan, siis tagasipanek on küsimärgiga. Poolik sild hüdropressi alla ei mahu ning neid võrusid haamriga ka ei taha paika taguda. Tegin siis teisiti. Tõmbasin difril need suured laagrid maha (pidin tõmmitsa tegema, sest olemasolevad polnud küllalt tugevad)
[Pilt: UKpE0mB.jpg]
Seda pinda, kuhu üks laagrites küljega toetub, lõikasin veidi maha, niiet laagri sai tagasipannes kaugemale lükata- teisele laagrile samalajal distantsseib vahele, niiet laagrite omavaheline kaugus jäi täpselt samaks, kuid differ koos taldrikuga liikus teole lähemale. 1,4mm liigutamist andis hea tulemuse. Paberiga ei proovinud, kuid flantsist pöörates jäi tuntav imeväike lõtk. Kõik hea! .....kuni selgus, et sild jookseb kinni. Taldrik teeb ca kolmveerand pööret kenasti ning siis on tõrge ees. Kätega saab flantsist keerates raskest kohast üle väänata. ca 10 hammast poovad. Sild uuesti laiali. Käiasin ja viilisin neid vigastustega kohti. Sild kokku- ikka sama. Uuesti lahti ja veel käiamist. Käisin üle kõik, mis võis kuhugi vastu joosta. Taldrikut hoidvad needipead, korpus seestpoolt- ei midagi. Poomine ei kao. Lõpuks panin teole- sinna kus on need reguleerseibid, millega hambumist seatakse- ca 1mm lisatihendi vahele. Nüüd käib ilusti ringi. Poomiskohapeal on loksuvaba, ülejäänud kerge loksuga. See koht, kust taldrik poob, on sama koht, kust tükk väljas. Niiet taldrik kõver. Vist. Sain silda lahti-kokku teha pea 10x. Need tükid on rasked. Diff ise on 28kg- ja see on kõige kergem osa seal. Tegin ka uue suure rõngastihendi sillapoolte vahele- sellest jäid vaid tükid lõpuks (oleks pidanud ühe poole külge paika liimima). Ja mingit head tunnet lõpuks ei saanud. Hulk tööd ja tulemus nii ja naa. Loks sai loomulikult tunduvalt paremaks, kuid lootsin ka hambumise paika saada. Seda nüüd teha ei saa, sest teo sissepoole viies jookseb sild kinni- väljapoole tuues aga läheb loks nii suureks, et kogu see pea nädalane aeroobika muutuks mõttetuks. Tagasild koos ja loodetavasti rohkem seda lahti võtma ei pea sest vot siiamaani on juba.
Nüüd saab sillad raamialla tagasi panna. Loodetavasti. Kui mingeid ootamatusi ei tule.
Vasta
#7

Täpselt niimoodi sillaülekande seadistamine käibki: nihutad tigu ja taldrikut omavahel seni, kuni saad hambumise heaks. See on ka põhjus, miks keegi seda tööd teha ei võta, kuigi normaalsetel sildadel esineb laagrite all suisa reguleerimismutreid.... Aga ikkagi on kokku-lahti harjutamist palju.

Õnneks on sel traktoril sedapalju vähe ümbertiire sillas ja kerge kaal, et miskit paha lopergusest taldrikust sündida ei tohiks.

Palun jätkata rahvahariduslikku tegevust Cool
Vasta
#8

(27-09-2021, 10:00 AM)v6sa Kirjutas:  Täpselt niimoodi sillaülekande seadistamine käibki: nihutad tigu ja taldrikut omavahel seni, kuni saad hambumise heaks. See on ka põhjus, miks keegi seda tööd teha ei võta, kuigi normaalsetel sildadel esineb laagrite all suisa reguleerimismutreid.... Aga ikkagi on kokku-lahti harjutamist palju.

Õnneks on sel traktoril sedapalju vähe ümbertiire sillas ja kerge kaal, et miskit paha lopergusest taldrikust sündida ei tohiks.

Palun jätkata rahvahariduslikku tegevust Cool
Ilma tööriistadeta on see tõesti kokku-lahti-kokku-lahti... teema. Kui hästi vaadata on teo-taldriku peal numbrid kirjas, need tähistavad teovõlli otsa kaugust taldriku tsentrist. Kui see kaugus ära mõõta ja õigeks sättida, pole rohkem vaja teoga tegelda. Taldriku paika saamine on siis juba paari liigutuse küsimus. Kas need numbrid ka 51-l olid olemas, ma ei tea, sõiduautode kohta kehtib kõikjal maailmas.

Do'nt panic
Vasta
#9

Aga enne raami uuesti ratastele panemist tuli lõplikult otsustada et kuidas jõud mootorist tagasilda jõuab. Et oleks kindel, et raami ei pea veel ümber tegema.
Mootoriks tuleb Nissan Primera 2,0D koos oma käigukastiga. Algselt oli plaan, et jääb alles nii rihmülekanne, kui ka Zil käigukast- vaid tagumine kardaan kaob, niiet mootor ning kogu kupatus liigub tahapoole. Eesmärgiks oli saada mootor esiteljest tahapoole. Kuid kui hakkasin asju proovimõttes põrandale ritta sättima, selgus et ei vea välja- rihmülekanne võtab liiga palju ruumi. Rihmaratas ei pidanud tulema otse Nissani käigukasti külge, vaid vahekardaanikesega eraldi laagripuki külge. Et mootori-kasti saaks panna korralikult patjadepeale, ning laagripukist jääks rihmapingutus. Ei mahu. Sättisin neid asju nii ja naa. Hulk erinevaid lahendusi ning ei miskit. Häda nimelt selles, et kui panna esiveduse mootor koos kastiga niimoodi piki raamivahele, siis jõud välja sealt- poolassi ots käigukastist- jääb raamil paremasse serva. Aga selle traktori tagasild on ehitatud nii, et differ-kardaani flants jääb raamil vasakusse serva. Kui tagasilla flants oleks paremal pool siis mahutaks asjad ära- mootor koos kastiga, kohe selle küljes Zil kast, ning kohe tagasild. Nende vahel vaid kardaaniristid. Kusagil sellel kohal sain aru, et olen asju valesti arvutanud, sest olin ignoreerinud Primera käigukastis olevat peaülekannet- arvasin, et kui on 5. käik sees, siis on otse läbi. Tegelikult on ikkagi 1:2,9 ka otsekäiguga. See tähendas, et võin Zil käigukastist loobuda ning kardaani Nissani kastist otse tagasilda viia. Kui veel Mosse jõuallikas oli siis mootori ning tagasilla vahele (st rihmarattad+Zil kast) jäi ca 1:8,5. Primera kast+peaülekanne aga annavad kokku 1:13. Mis on hea... aga kardaan jääb liiga järsu nurga alla. Ja mis on lahendus? Tagasilla differ-flants tuleb tuua paremale poole. Tagasild jälle osadeks lahti- seekord veelrohkem osadeks kui eelnevalt.
[Pilt: UcBsles.jpg]
Plaan oli selline- lõikan mõlemalt poolt difri korpust poolassi torud (varrukad, käised.. kuidas iganes neid nimetatakse) läbi ning tõstan vasaku paremale ning vastupidi, keevitan kokku ning voila! Ja kuna ma lõikasin mõlemalt poolt täpselt ühe kauguselt difri korpusest, siis peale poolte ringivahetamist jäävad poolassid (need võllid seal torude sees siis) kenasti sobima- st see mis oli enne vasak poolass, sobib nüüd paremale jne. Geniaalne lahendus!
[Pilt: cpMMekK.jpg]
Lõigatud, faasitud, valmis kokkukeevitamiseks. Aga õnneks läks nii, et tuli paus vahele ning jäi sel päeval keevitamine tegemata. Ja on ikka päris omapärane, kuidas teinekord need mõtteprotsessid käivad. Istun õhtul kodus ning vaatan filmi. Ja siis järsku täiesti lambist tuli teadmine, et niimoodi ei saagi seda tagasilda kokku keevitada. Või õigemini saaks, kuid poolassid enam ei sobiks. Arvestasin, et poolasside katkestuskoht on täpselt difri korpuse keskel- mida ta aga ei ole. Ei tea, kui arusaadavalt see kõik kõlab, kuid pidin silla veel rohkem lahti lõikama, et difri korpust 6cm vasakule tagasi nihutada saaks. Igatahes sain kõik paika ning sobima ning kokkukeevitatud. (eelmisel pildil on sild õigetpidi, järgmisel aga 'põhi ülespoole'- mõlemal ikkagi difri korpus juba paremal pool)
[Pilt: f6Sbwip.jpg]
Sillad lõpuks ometi uuesti raamiküljes paigas.
[Pilt: wF6LOwD.jpg]
Vasta
#10

Kas esiveduse käigukastist ühepoolse jõu kättesaamine tähendab seal sees difri kinnikeevitamist või on mingi muu lahendus?
Vasta
#11

(06-10-2021, 08:16 AM)TeeTL Kirjutas:  Kas esiveduse käigukastist ühepoolse jõu kättesaamine tähendab seal sees difri kinnikeevitamist või on mingi muu lahendus?
Plaanin kinni keevitada jah. Hea meelega ma ei kisuks seda kasti laiali, kuid mis teha. Teinekord on nendel kastidel see kahvlit-käiguvahetussüsteemi kokkupanek paras piin.
Vasta
#12

Seda 51 silla reguleerimist põle mõtet väga südameasjaks võtta sest kui tahta seda hästi teha on see mitu päeva tegevust.
Krossiautole neid ikka sai tehtud, küll rohkem 66 difri paigaldamise valguses, kuid enam inimvaenulikumat silda ei saa olla reguleerimise mõttes.
Pole seal ühtki ava kust hambumist näeks ja difri pikilõtkugi saaks katsuda.
Minu versioon sellest tööst on miskit sellist, et algul hambumist reguleerima asudes on vaja veenduda, et difrikorpus on ikka sirge ja sama numbriga pooltest koostatud.
On see vigur ju koos üle treitud peale koostamist taldriku istupinnalt ja kui seal ühe poole ära vahetad on tulemuseks üsna vinge viskumine...
Taldrikud on korralikumalt tehtud aeglase ülekande omad, näiteks 63 komplekt, kus niigi väiksel teol on üks hammas veel vähem.
51 ülekandel on täiesti tavaline, et silmaga on näha taldriku erinev paksus.
Ilmselt on tooriku pinki panemisel laast alla jäänud ja mõnikord ka toorik liikunud.
Teod on enamvähem sirged ja korralikud, kuna seal pole palju võimalik eksida.
Mingist seademõõdust pole mõtet unistadagi ja pole seda ka ühestki pinnast võimalik mõõta.
Pole neid ka ükski tehas vaikseks reguleerinud ja lõtke väga täpselt paika ajanud.

Ise reguleerisin selle skeemi järgi, et kõigepealt difri laager ilma seibideta otsa, tigu sisse ja sild teo poolega püsti tagurpidi piduritrumli otsa.
Difri saab nüüd oma raskusega laagrisse tõsta ja kui hambumisel üldse lõtku pole tõmmata laagrit paar millimeetrit välja kuni lõtk on suurem kui peab ja siis koputada vähehaaval otsa kuni lõtk jääb umbes 1mm.
Nüüd saab mõõta lehtkaliibriga kui paksu seibi vahele vaja.
Siis tõmmata ülemine laager paar millimeetrit ülespoole ja tõsta taliga silla teine pool peale ning keerata paari poldiga kokku ja kui hambumislõtk on sobiv saab nüüd mõõta ülemise seibi paksuse, millest tuleks 0,05 lahutada et laager liialt tihe ei oleks.
Lõpuks kui sild koos ja hambumislõtk sobiv keerata hambumise tugi vastu taldrikut ja siis pool pööret tagasi.
Vasta
#13

Ma loodan, et tagasillaga on nüüd mõneksajaks kõik. Uuesti pean sellega tegelema, kui pidureid hakkan taastama. Tagapidurid pole mitte vaid välja võetud, vaid ka kõik avad läbi tagumiste piduriplekkide kinni pandud-keevitatud. Õnneks tundub asi taastatav olema. See tulevikuteema.

..Nüüd tuli mängu väga täpne ajastus. Kui olin valmis mootorit-kasti raamivahele tõstma, tekkis võimalus vanarauaplatsil kallal käia ühel vanal autotõstukil(Gaz52). Sain hulga hüdraulikamudru- stutse ja üleminekuid, hüdrojagaja, hüdropumba jne. Hetkel aga kõige olulisem on reeverskast koos komplektse käsipiduriga. Hoovad vardad kogu mäng. See tähendab, et Nissani kastist saan üldise kiiruse paika panna ning edasi-tagasi käib kõik juba reeverskastist, mis on antud masina jaoks pommikindel tükk. Samuti käsipidur, mis on Zil130 oma- seest uueväärne- samuti eluaegse garantiiga sellel traktoril. 
Hetkeks tekkis küll probleem sellega, et kardaan reeversist välja on Zil130 mõõdus- aga tagasild on ju Gaz51 ning mõõt väiksem. Õnneks, enne kui midagi aretama hakkasin, avastasin, et sellel traktoril oli juba eelnevalt sama seis- Zil130 käigukast ühenduses Gaz tagasillaga. Niiet vajalik üleminekutükk oli juba valmis treitud. 
-hetkel laon asju lihtsalt proovimõistes kokku- hiljem käin kõik üle, puhastan jne.
[Pilt: XfO3kc5.jpg]

[Pilt: 3U0IsdU.jpg]
Lõpuks oli see hetk käes, kui sai agregaadid raamivahele sätitud, et näha kas kõik see mahub esitelje ja tagasilla vahele. Peaaegu. Hetkel jääb Nissani kasti ja reeverskasti vahele ca 15cm- liiga vähe, et kardaan või mingisugunegi poolass ära mahuks. Aga muidu jäävad asjad suht hästi ühe joone peale alates poolassiotsast Nissani kastist kuni tagasilla flantsini. Hetkel kõik asjad pakkude ja pukkide peal lahtiselt raamivahel. 

Kaalusin ka lihtsalt ühe kardaaniristi kasutamist Nissani kasti ning reeverskasti vahel, kuid see oleks laagreid lõhkuma hakanud. Et teha ruumi poolassile pidin loobuma sellest Zil -> Gaz kardaani ülemineku vahetükist ning ikkagi ise tegema. Sealt tuli juba 7cm võitu. 
Poolass: Nissan>Skoda>Audi>VW>Audi>Zil130. Detailid enne ning pärast kokkukeevitamist.
[Pilt: EeEKrL9.jpg]

[Pilt: YqlCIkr.jpg]
Ning lõpuks ühe pika päeva tulemus. Mootor, kast ning reeverskast raamivahel ning patjadel. Ülekanded ühendatud. Raamile lisatalasid juurde pandud. Raami keskosa sai tugevdatud- raam on tehtud C-talast, mis raami sissepoole avatud. Sai sinna sissepoole 7mm plekist plaadid ette keevitatud, niiet raam on nüüd kinnisest O-taladest. Hakkab juba mingisugust kuju võtma. Mootori sai niipalju tahapoole, et selle kohapeal kus Mosse mootoril oli tagumine veorihmaratas, on uuel mootoril väntvõlli rihmaratas. Lisaks on uus mootor ca 20cm allpool. Küll on aga näha, et roolikarp vana koha peale enam ei mahu- nüüd tuleb selle kohapeale generaator. Tuleb roolilatti kasutada.
[Pilt: 8qyhRmk.jpg]
Vasta
#14

Sellest tuleb autost kiirem pill,või jäi mul midagi arusaamatuks?
Vasta
#15

Sai uuesti loetud ja oma veast aru saadud!
Vasta
#16

(14-10-2021, 19:08 PM)vanaain Kirjutas:  Sai uuesti loetud ja oma veast aru saadud!
Jõudsin juba skeemi valmis joonistada, niiet panen selle siia siiski üles. Niisama infoks kasvõi. (väike viga: gaz51 peaülekanne on tegelikult 6,68 mitte 6,8)

[Pilt: yUlq3lA.png]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne