3d printimine vs treialitöö
#1

Nende vidinate puhul julgen küll arvata, et 3d printimine võiks olla kõige kiirem ja odavam lahendus.

13piisab täpsustus: teema on eraldatud Gaz M1 teemast
Vasta
#2

(23-09-2021, 09:33 AM)zazik Kirjutas:  Nende vidinate puhul julgen küll arvata, et 3d printimine võiks olla kõige kiirem ja odavam lahendus.

Isand Formika, kui kõwasti neid aknaid tuleb keerata? Liiguvad need "kahe näpuga", "peopesaga" või "kogu käega" keerates?

3D printerite filament (ehk sulav plast) ei ole kuigi tugev. Libe küll. Ehk näpuga keeratavasse ajamisse ma täitsa prooviks, aga kogu käe rammu vajavasse pigem mitte.

Musta Numbri autole vist 3D prinditud asi ei lähe mitte?
Vasta
#3

3D-prinditud detailidest on võimalik teha valuvorm
Vasta
#4

(23-09-2021, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:  Musta Numbri autole vist 3D prinditud asi ei lähe mitte?

Küll ta läheb, kuhu ta pääseb! Ja ei tundu need originaalid ka mitte pingis lõigatud olevat, vaid tsingisulamist valatud....
Vasta
#5

(23-09-2021, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:  
(23-09-2021, 09:33 AM)zazik Kirjutas:  Nende vidinate puhul julgen küll arvata, et 3d printimine võiks olla kõige kiirem ja odavam lahendus.

Isand Fromika, kui kõwasti neid aknaid tuleb keerata? Liiguvad need "kahe näpuga", "peopesaga" või "kogu käega" keerates?

3D printerite filament (ehk sulav plast) ei ole kuigi tugev. Libe küll. Ehk näpuga keeratavasse ajamisse ma täitsa prooviks, aga kogu käe rammu vajavasse pigem mitte.

Musta Numbri autole vist 3D prinditud asi ei lähe mite?
3d printi on võimalik teha väga erinevate materjalidega, sealhulgas ka vägagi metalli moodi materjalid on olemas. Need printerid maksavad kõvasti rohkem, kui plastiprinterid ja ka detailid, mis printerist väljuvad võivad olla väga kallid. Kui teha õigest materjalist õige printeriga, siis vastupidavus ei ole probleem, pigem hind
Vasta
#6

(23-09-2021, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:  
(23-09-2021, 09:33 AM)zazik Kirjutas:  Nende vidinate puhul julgen küll arvata, et 3d printimine võiks olla kõige kiirem ja odavam lahendus.

Isand Formika, kui kõwasti neid aknaid tuleb keerata? Liiguvad need "kahe näpuga", "peopesaga" või "kogu käega" keerates?

3D printerite filament (ehk sulav plast) ei ole kuigi tugev. Libe küll. Ehk näpuga keeratavasse ajamisse ma täitsa prooviks, aga kogu käe rammu vajavasse pigem mitte.

Musta Numbri autole vist 3D prinditud asi ei lähe mitte?

Möödunud sügisel kui TTÜ-s käisime Lustisõiduga, demonstreeriti väga ilmekalt 3d printerite võimekust. Täitsa päris rauast päris asju tehakse, hea tahtmise (rahakoti) korral ka palju kangematest materjalidest.
Plastmassist mänguasju saab odava koduse printeriga ise teha, profiseadmed võimaldavad metallist peenmehaanikat teha.
Vasta
#7

(23-09-2021, 11:38 AM)zazik Kirjutas:  Möödunud sügisel kui TTÜ-s käisime Lustisõiduga, demonstreeriti väga ilmekalt 3d printerite võimekust. Täitsa päris rauast päris asju tehakse, hea tahtmise (rahakoti) korral ka palju kangematest materjalidest.
Plastmassist mänguasju saab odava koduse printeriga ise teha, profiseadmed võimaldavad metallist peenmehaanikat teha.

Et see ei jääks nüüd pelgaks õhuvõngutamiseks võiks keegi asjaga kursis olev välja tuua, palju sihukese pöidlamõõdus pulga "metallmaterjalist" printimine maksaks?

Ukraina Meistrite (või "meistrite", selgub alles peale detailide kättesaamist, kui isand Formika kogemustele tugineda) töö hinnaks on siis 32 € tükist?

Isand M.R. (või keegi teine seda valdkonda hästi jagav), palju sellise asja voolimine võiks meil maksta? 50.- tükist?
Vasta
#8

320 eurot on nii soodne hind et vaevalt et Eestist isegi plasti printimise sellise hinnaga saaks.
Vasta
#9

Mul töötab sugulane Rootsis meditsiinitarvikuid tootvas tehases 3D printeritega. Liigeseproteese valmistavad seal. Müügihind on alates 1200€ tükist ,  personaalne valmistamine, kuid põhiprogramm peab enne olemas olema. Oli korra jutuks ka, et kas oleks võimalik midagi tellida? Seal tehases igatahes tellimused on ainult meditsiiniga seotud, haltuurat ei saa teha.
Vasta
#10

Olen tegelenud hiljuti metallist 3D tellimisega, lähim/soodsaim selline koht on Poolas. Hind tuleb ilmselt kordades võrreldes 32€/tk. Pole odav. Allpoololev detail on prinditud, pärast lihvimist näeb välja täitsa metall, plekitükk 0,5 mm.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

Do'nt panic
Vasta
#11

(23-09-2021, 11:48 AM)v6sa Kirjutas:  ....

Ukraina Meistrite (või "meistrite", selgub alles peale detailide kättesaamist, kui isand Formika kogemustele tugineda) töö hinnaks on siis 32 € tükist?

lugesin et 320.- 10 komplekti seega 16.- ühe pulga hind ?
mis teeb asja veel "imelisemaks" mitte et see 32.- poleks isegi hea hind.

ei usu, et keegi teeks detailide mõõtmised, programmi, ja tooted koos töötlemisega sellise hinnaga siin meil olenemata materjalist.
ja hind sisaldaks ka materjali ennast.
seda saab teha vaid kuskil tehases, tööandja seljataga tehes, omades ligipääsu materjalidele ja riistadele, koos ajaga mille tööandja kinni maksab.
Vasta
#12

(23-09-2021, 12:45 PM)MeelisV Kirjutas:  
(23-09-2021, 11:48 AM)v6sa Kirjutas:  ....

Ukraina Meistrite (või "meistrite", selgub alles peale detailide kättesaamist, kui isand Formika kogemustele tugineda) töö hinnaks on siis 32 € tükist?

lugesin et 320.- 10 komplekti seega 16.- ühe pulga hind ?
mis teeb asja veel "imelisemaks" mitte et see 32.- poleks isegi hea hind.

ei usu, et keegi teeks detailide mõõtmised, programmi, ja tooted koos töötlemisega sellise hinnaga siin meil olenemata materjalist.
ja hind sisaldaks ka materjali ennast.
seda saab teha vaid kuskil tehases, tööandja seljataga tehes, omades ligipääsu materjalidele ja riistadele, koos ajaga mille tööandja kinni maksab.
Tegelikult see 320 eurot ei tundugi nii ulmeliselt odav ning võib Ukrainas täitsa ametlik tellimustöö hind olla. Tuletan siinkohal meelde, et Ukrainas saab hea (autokere)keevitaja 200 euri kuus palka (allikas). Meil siin "arenenud Euroopas" on vastava spetsialisti palganumber tõenäoliselt 10x suurem (2000 eur). Seega on täiesti tõenäline, et ühe ja sama metallitöö saab Ukrainas ca. 5-10x odavamalt tehtud kui meil siin. Vähemalt minule tundub see täiesti loogiline.
Vasta
#13

Poolitasin teema ja ülalolevad postitused pärinevad Gaz M1 teema alt

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#14

(23-09-2021, 09:57 AM)v6sa Kirjutas:  
(23-09-2021, 09:33 AM)zazik Kirjutas:  Nende vidinate puhul julgen küll arvata, et 3d printimine võiks olla kõige kiirem ja odavam lahendus.

Isand Formika, kui kõwasti neid aknaid tuleb keerata? Liiguvad need "kahe näpuga", "peopesaga" või "kogu käega" keerates?

3D printerite filament (ehk sulav plast) ei ole kuigi tugev. Libe küll. Ehk näpuga keeratavasse ajamisse ma täitsa prooviks, aga kogu käe rammu vajavasse pigem mitte.

Musta Numbri autole vist 3D prinditud asi ei lähe mitte?
 Aknad liiguvad iseenesest kergelt aga on mitu aga. Sulgumisel peab viimases faasis klaas libisema tihendi vahele ja see osa keerab raskemini. Sama probleemiga peaks kõik kellel ka selle tuuulutus aknaga vanemad Vene autod on olnud olema tuttavad. Et see aken korralikult kinni saada tuli külje klaas alla lasta ja käega see viimane pool sentimeetrit tõmmata. Teine riski koht on talvel, kui klaas oli külmunud. Siis võis ka väga kergesti need hambad tuksi keerata. Kuna soojendust ei olnud, siis tuli lasta külma õhku esi klaasile, et see puhtana hoida.
Vasta
#15

https://markforged.com/3d-printers
Alla 50 000€ seal metalli printimiseks midagi pakkuda ei ole ja need masinad on ikkagi ettenähtud suuremate partiide tootmiseks.
Vasta
#16

Metallilaadseid detaile on saab printida PLA-plastikust, kuhu sisse on segatud palju peenikest metallipuru. On saada nii pronksi, alumiiniumit kui rauda. Käes hoides on detail sama raske nagu metallist ja pronksi näiteks on võimalik poleerida ka kõrgläikesse. Samal ajal on plastikut seal sees siduva ainena nii palju, et elektrit need detailid siiski ei juhi.

Kahjuks aga ei ole detaili tugevus metalli suurusjärgus. Samuti ei kannata PLA ka suurt temperatuuri - 100 kraadi juures on juba pehme ja näiteks auto kapoti all ei suuda nad oma kuju hoida. Interjööri jm iludetailide ühekaupa tegemiseks samas võiks sobida.

Iludetailide puhul on tarvis muidugi teha detailidele printimise järgselt pinnatöötlust, et eemaldada 3D printimisest tekkinud jooneline pinnatekstuur.

Kui tahta tugevust ja sitkust, tuleks vaadata ABS plastiku poole või nailon koos süsinikfiibriga. Neid on võimalik printida veel kodukasutaja printeritega - düüsi temperatuur jääb alla 300 kraadi ja töölaua temperatuur alla 100.
Vasta
#17

Tsitaat:... Три года назад американская компания Sоlid Соncepts представила модель автоматического пистолета Соlt М1911. Это точная копия популярного в Америке пистолета Кольт, с той лишь разницей, что изготовлена на 3D-принтере, а материалом послужила не сталь, а сплав инконель 625, куда входят хром, никель и молибден. Данный высокопрочный сплав устойчив к коррозии и лучше переносит интенсивный нагрев при стрельбе. Одним из ключевых достоинств оружия из высокопрочного пластика военные эксперты называют его малый вес. А это позволяет увеличить боекомплект, который несет солдат.
Metallist paremate omadustega materjal, millest prindivad relvi on Inconel 625.
Vasta
#18

Kui pinna kvaliteet on oluline on mõistlik kasutada resin-tüüp printerit. Detailid saavad ka küllalt tugevad, kasutasin kiire lahendusena prinditud hammasratast konveieri veo jaoks et äkki peab päeva vastu ära kuni saab terasest hammaka valmis tehtud. Pärast kahte nädalat tööd võtsin ilma kulumisjälgedeta maha.
Vasta
#19

...что изготовлена на 3D-принтере, а материалом послужила не сталь, а сплав инконель 625, куда входят хром, никель и молибден. Данный высокопрочный сплав устойчив к коррозии и лучше переносит интенсивный нагрев при стрельбе. Одним из ключевых достоинств оружия из высокопрочного пластика военные эксперты называют его малый вес....

Ühes mõttes  oksendatakse välja Inconel 625 ja kõrgtugev plastik. Ilmselt olen loll ja ei saa aru kõrgemast mateeriast.
Inconel 625 on metallisulam sulamistemperatuuriga 1290-1350 kraadi Celsiuse järgi
https://www.specialmetals.com/documents/...oy-625.pdf
Selgusetuks jääb millisest kõrgtugevast plastikust jutt on, et neid omavahel võrrelda.
Viide algsele venekeelsele tekstile oleks ehk abiks.
Vikipeedia ei lähe arvesse. Mingi info algallikana viki lihtsalt ei päde.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#20

Inconel on sulam mida kasutatakse nt reaktiivmootorites aga viimasel ajal järjest rohkem võidusõiduautode väljalasetes ja seal on kollektorite printimine sellest materjalist tavaline. Plasti printimisega ei ole mõtet võrrelda, vajalik on (väga)kallis aparaat nagu muude metallide jaoks, kihi haaval sulatatakse metalli tolmust.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne