Metsakohin-2
#81

Veab ka madalamatel pööretel, aga kui palju on momenti?

Vaadates lähedaste andmetega mootori andmeid: http://gidravlik-m.com/gidromotory-gidro...uemyi.html

on vähimad tabelipöörded 50. Mis on tüki parem number, kui pumbalt nõutud 400. Eks ilmselt veab ka mingi 30 juba, aga kustmaalt konkreetse pumba lekked elu huvitavaks teevad, näitab loomkatse. Nõukapump juSmile

Laagerdus ilmselt elab üle hambumisest tekkivad külgjõud, nagu lõikelt näha. Laagreid on. Big Grin Lubatud väärtus on 2748 N.

Kuhu mõtlesid drenaaži ühendada traktori peal? Jaoturi tagasivoolu kolmikuga? Töötaks hästi. Ega seal muud muret ka mahalaskmata vasturõhust ole, kui esiteks hakkaks tihendid lekkima ja teiseks väheneks udupeenelt töötav rõhk (tekkinud vasturõhu võrra). Palju sealt õli tulla ei tohiks, aga midagi tilgub alati. Valmistaja rõhutab, et drenaaž ei tohiks tühjaks nõrguda (keri leht alla välja, on skeemid)
Vasta
#82

Tore, saingi positiivse kinnituse oma mõtetele. Laagerduse koha peal väga ei põe, Mõisaküla kraabil oli ka mootori ja pumba otsas hammasratas, ei mäleta enam, milliste hammastega.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#83

(22-02-2023, 21:37 PM)v6sa Kirjutas:  Veab ka madalamatel pööretel, aga kui palju on momenti?

Vaadates lähedaste andmetega mootori andmeid: http://gidravlik-m.com/gidromotory-gidro...uemyi.html

on vähimad tabelipöörded 50. Mis on tüki parem number, kui pumbalt nõutud 400. Eks ilmselt veab ka mingi 30 juba, aga kustmaalt konkreetse pumba lekked elu huvitavaks teevad, näitab loomkatse. Nõukapump juSmile

Laagerdus ilmselt elab üle hambumisest tekkivad külgjõud, nagu lõikelt näha. Laagreid on. Big Grin Lubatud väärtus on 2748 N.
....
Igaks juhuks, et hüdraulikal minimaalsed pöörded on ka õlituse pärast antud nagu selgus ühest loengust mis peeti eraviisiliselt oma ala paberiga isiku poolt
Nimelt koormusega surutakse õlikile hõõrduvate asjade vahelt välja ja algab kuivhõõrdumine.
Näiteks hammasrataspumba võllid ja kolbpumba kolbide otsad....
Rohkem teemat ei solgi.
Vasta
#84

Pole solkimine, see ju paljudele kasulik info. Ega mul hädavajadust pole, lihtsalt ajaveetmise ettevõtmine, kui asja ei saa, pole kahju ka eriti suur.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#85

Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. Hiljuti oli ühe külvikuga probleem, et miks lööb ventilaatori mootori tihendeid ära, selgus et eelmine omanik oli ühendanud dreeni tiibade surumise tagasivoolu. Sai voolik õigesse kohta keeratud (täpselt kasutusjuhendi järgi) ja loodame et see hooaeg ei pea erakorraliselt selle mootoriga tegelma.
Vasta
#86

(27-02-2023, 00:27 AM)hillar2 Kirjutas:  Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. ...

Palun kinnistut, et kuskil on selline nõue - otse paaki.

Olen küll näinud nõuet, et hüdromootori drenaaž tuleb ühendada rõhuta liidesesse (milleks paljudel traktoritel on tõesti muust hüdrosüsteemist mööda viidud kiirliides jõuülekande karteri laes/tagaseinas/hüdropaagi korgis). 


HOIATUS!!!! Haruneva info mittekannatajatel lõpetada lugemine SIITMAALT!!!!

OT algus, võib-olla kasulik veel kellelegi. 

Kui "külviku tiibade" all mõeldi transpordilaiuse vähendamiseks sektsioonide üles-/ettelappamist, siis säärase liigutuse tegemiseks  pruugitakse valdavalt kahetoimelisi silindreid ja säärasel juhul pole kumbki liin garanteeritult rõhuvaba - kolmiku poolt survet avaldades on seal kogu sellel hetkel vajalik töörõhk peal. Mida võib olla teistsada baari. Ime siis, et tihendid minema lendasid.

Samuti ei tohi drenaaži  ühendada LS liini! Ka seal võib olla märkimisväärne rõhk.

OT lõpp. Kui austet ksf! metsakohinale on ülalolev lisainfo kohatul viisil esitatud, palun mulle teada anda siin, PT kaudu või asjakohases teemas .
Vasta
#87

(27-02-2023, 10:38 AM)v6sa Kirjutas:  
(27-02-2023, 00:27 AM)hillar2 Kirjutas:  Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. ...

Palun kinnistut, et kuskil on selline nõue - otse paaki.

Olen küll näinud nõuet, et hüdromootori drenaaž tuleb ühendada rõhuta liidesesse (milleks paljudel traktoritel on tõesti muust hüdrosüsteemist mööda viidud kiirliides jõuülekande karteri laes/tagaseinas). 


HOIATUS!!!! Haruneva info mittekannatajatel lõpetada lugemine SIITMAALT!!!!

OT algus, võib-olla kasulik veel kellelegi. 

Kui "külviku tiibade" all mõeldi transpordilaiuse vähendamiseks sektsioonide üles-/ettelappamist, siis säärase liigutuse tegemiseks  pruugitakse valdavalt kahetoimelisi silindreid ja säärasel juhul pole kumbki liin garanteeritult rõhuvaba - kolmiku poolt survet avaldades on seal kogu sellel hetkel vajalik töörõhk peal. Mida võib olla teistsada baari. Ime siis, et tihendid minema lendasid.

Samuti ei tohi drenaaži  ühendada LS liini! Ka seal võib olla märkimisväärne rõhk.

OT lõpp. Kui austet ksf! metsakohinale on ülalolev lisainfo kohatul viisil esitatud, palun mulle teada anda siin, PT kaudu või asjakohases teemas .
Viimane lause kõlab nagu aadlipreilide pansionaadi kasvandiku suust. Jätka aga samas vaimus, igasugune teema lahkamine on kellelegi natuke kasulik.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne