Pobeda mootoriga Volga.
#81

Huvitav, kui palju neid kahevärvilisi Volgasid reaalselt tehasest väljus? Pole nagu fotodelgi näinud (v. a. näituse- ja näidiseksemplarid vastavatel ilupiltidel), rääkimata sellest, et tänaval. Nojah, minu isiklikud mälestused algavad varajastest kaheksakümnendatest. Kui mõni oligi, siis tolleks ajaks oli see ilmselt juba üle värvitud ja kes see tol ajal vana autot ikka enam nii põhjalikult tegi. Hea, kui veel enam-vähem normaalse värvi peale sai, mitte ei võõbatud kolhoosi töökoja nurga taga lihtsalt Belarussi-siniseks Big Grin . Aga ei mäleta ka, et mõni vanem mees midagi sel teemal rääkinud oleks, et vot Heinol või Juhanil või Endlil oli kahevärviline Volga - ikka oli kas valge, beež, helesinine või heleroheline. No mõni mees värvis enda taksopargist mahakantuna saadud ja ülesputitatud masina mustaks kah ja kui juhtus 1. või 2. põlvkonna auto olema, siis ehitas vähemalt välimuselt 3. põlvkonna omaks. Sellisega ikka kuuekümnendate teises pooles restorani ette laekusid, lasti väljaspool järjekorda sisse Cool . OK, tegelikult üht kahevärvilist olen vast nii 15-20 aastat tagasi Tartus sõitmas näinud, aga see viisnurgaga kreemikas-tumepunane Volga nägi välja nagu uus ehk oli kindlasti restaureeritud masin.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#82

Linnavaadetes ikka üht-teist paistab: https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho...7ee40d3481. Ma pakun, et põhimass oli tänavatel ikka taksopargid-asutused-organisatsioonid, kes seda paarisadat rubla värvikombinatsiooni eest välja ei käinud.
Vasta
#83

(07-01-2022, 08:53 AM)Mossemees Kirjutas:  Huvitav, kui palju neid kahevärvilisi Volgasid reaalselt tehasest väljus? Pole nagu fotodelgi näinud (v. a. näituse- ja näidiseksemplarid vastavatel ilupiltidel), rääkimata sellest, et tänaval. Nojah, minu isiklikud mälestused algavad varajastest kaheksakümnendatest. Kui mõni oligi, siis tolleks ajaks oli see ilmselt juba üle värvitud ja kes see tol ajal vana autot ikka enam nii põhjalikult tegi. Hea, kui veel enam-vähem normaalse värvi peale sai, mitte ei võõbatud kolhoosi töökoja nurga taga lihtsalt Belarussi-siniseks Big Grin . Aga ei mäleta ka, et mõni vanem mees midagi sel teemal rääkinud oleks, et vot Heinol või Juhanil või Endlil oli kahevärviline Volga - ikka oli kas valge, beež, helesinine või heleroheline. No mõni mees värvis enda taksopargist mahakantuna saadud ja ülesputitatud masina mustaks kah ja kui juhtus 1. või 2. põlvkonna auto olema, siis ehitas vähemalt välimuselt 3. põlvkonna omaks. Sellisega ikka kuuekümnendate teises pooles restorani ette laekusid, lasti väljaspool järjekorda sisse Cool . OK, tegelikult üht kahevärvilist olen vast nii 15-20 aastat tagasi Tartus sõitmas näinud, aga see viisnurgaga kreemikas-tumepunane Volga nägi välja nagu uus ehk oli kindlasti restaureeritud masin.
Eks need kahevärvilised olid pigem erand, kui reegel. Sellised autosid said ju ainult need, kellel oli võimalus need autod ette tellida, ehk igasugu tegelinskid. Kes said autoostu load, need said juba Tallinnast kätte sinna valmis toodud autod. Ise ka ei mäleta, et oleks kahevärvilisi Volgasid või Pobedasid näinud.
Vasta
#84

On nähtud kahevärvilist Volgat mingis vanas vene kultusfilmis. Ei suuda hetkel pilti kokku panna aga nad on olnud olemas.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#85

Klient kahjuks ei määra autopargi koloriiti tänavatel, ei siis ega ka täna. Autod mis tänavatel ringi vuravad, nende värvi määravad kahjuks mitte maksvad kliendid vaid müügikalad või moodsas keeles "sisseostu spetsialistid", kes neid tehasest tellivad. Ja ka nemad ei pruugi tehasest saada neid värve mis nad muidu oleks valinud, vaid ikka neid mis tehase platsilt saada, kuna kähku vaja. Kui kunde läheb poodi autot ostma, siis tal mõlgub mõttes.. - noo ütleme kollane, aga välja tuleb ta sealt poest ikkagi hõbedasega, sest see oli platsil olemas. Aga kollast oleks pidanud ootama kolm kuud. Kui pajud teist-meist on ka täna lapanud reaalselt kataloogi ja teinud linnukesi blanketile uurinud-puurinud värvikaarte ja siis 3-6 kuud oodanud?.. Või ikkagi vaatad laoplatsi pealt mis saada on? Ikka platsilt. Auto on millegi pärast asi mida enamus ei läbe oodata.
Nõuka ajal mul vana jättis ostuloaga auto (06) välja ostmata, kuna platsil oli ainult sinepi-kollane ja masslevinud beež. Tahtis kirsipunast või kohvipruuni. Hui tam. Kordusteade tuli kuu-paari pärast, siis enam ei riskinud loobuda ja beež sealt tuli.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#86

(07-01-2022, 12:13 PM)Daff Kirjutas:  On nähtud kahevärvilist Volgat mingis vanas vene kultusfilmis.

https://youtu.be/jZ33mMmfvaM?t=4406

Siin see on. 66 aasta film, ju on originaalvärv ikka.
Hollywood algab 48:22

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#87

(07-01-2022, 12:27 PM)spitfire Kirjutas:  Kui pajud teist-meist on ka täna lapanud reaalselt kataloogi ja teinud linnukesi blanketile uurinud-puurinud värvikaarte ja siis 3-6 kuud oodanud?.. Või ikkagi vaatad laoplatsi pealt mis saada on? Ikka platsilt. Auto on millegi pärast asi mida enamus ei läbe oodata.
Olen tellinud uue auto salongist ning valinud ja teinud linnukesi vastavasse kasti. Ooteaeg oli talutav (mingi alla 2 kuu?) - ei mäleta enam vahest oli sobiv eksemplar Euroopast võtta. Samas ega konkreetsel mudelil palju valida ka saanud - miski 6-7 värvitooni ja 2-3 salongi ehk? Varustustasemeid oli üldse 2 ja mootori valikuid suisa 1 (?!) ning 2 käigukasti varianti ka. Samas oli see mudel mida vajasin just tol hetkel istekohtade arvu pärast - FR-V. Alternatiive suurt polnud.
Enam seda lollust ei tee kuna ''uue auto lõhn'' on ikka päris kallis ning hinnahäving müües korralik. Samuti ei kannatanud toonane Veho järelteenindus suurt kriitikat.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#88

Restaureerimise teooria annab omanikule suuremad õigused, kui me oleme harjunud arvama. Seega omanikul on õigus taastamise käigus saada selline ese, mis talle meeldib. Las koerad hauguvad ...
Mina juhtun olema sedavõrd eakas, et veidi ikka mäletan neid I- ja II-seeria autosid. Vene autotööstus tootis kahevärvilistena suuremas koguses just M-407 ja ka veel M-403 autosid, mille külgedel jooksid kroommoldingud. Ajaliselt siis nii 50date lõpp kuni 60 keskpaik. Küllap see oli seotud tollase moega.
Nüüd kahevärviliste Volgadega on Paderini raamatus esitatud värvikombinatsioonide autentsuses kaheldud. Autor on ju ise ka veel keskealine mees. Minu mälus ja vene foorumites nähtud originaalide järgi olid kahevärvilised just II-seeria alguse autod, millel oli katus ja akendeümbrus kuni ekspordikroomini värvitud heledamaks ja luugid-küljed tumedamaks. Peamiselt mäletan neid eksportkroomiga varustatult. 
Ka Ettevaatust, Auto! episoodis on tegemist teise seeria Volgaga.
Vasta
#89

(07-01-2022, 12:38 PM)https://youtu.be/jZ33mMmfvaM?t=4406 Kirjutas:  Siin see on. 66 aasta film, ju on originaalvärv ikka.
Hollywood algab 48:22
Seal neid kahevärvilisi volgasid isegi kaks kõrvuti erinevates toonides ühel hetkel (lisaks üks katuseraamiga kahevärviline alguse poole):
   

...
Vasta
#90

See värvi teema pani tegelikult mõtlema, kuidas (ja kas üldse) saigi tavakodanik värvi tellida. See, et hinnakirjas oli kahevärviline kaks sotti kallim, ei tähenda et seda tellida sai. Kui oli kahevärviline platsil olemas ja valisid selle, siis pidid lihtsalt kaks sotti rohkem välja käima, see pole seotud tellimisega.

Meie ralliäss Uno Aava oma memuaarides, stseenis kus minnakse Volga tehase laoplatsile välja võtma M21 võistlusautosid Monte Carlo ralliks. Aasta 1964 oktoober kirjutab järgmist: 

Valikuvõimalus oli suur, sadu igat värvi Volgasid Gaz-M21 seisis kõrvuti. Arutasime mis värvi autot valida, pakuti siniseid, mina pakkusin roosat, kuid lõpuks võtsime ( koos lätlase Aleksander Karamõševiga) soliidsed musta värvi autod.

Imestama paneb juba tegelikult see, et "meie suure kodumaa" rahvusvahelise ralli esindusautode värvivaliku peale ei olnud keegi varem mõelnud (või puudus selle jaoks mehhanism) vaid see jäi tegelikult juhuse hooleks. Kahevärvilisi ta ei maini, kuigi tegelikkuses olid need ikkagi valge katusega mustad ehk kahevärvilised. Selguse huvides igaks juhuks mainin, et Uno ise Montes ei osalenud vaid sõitis nn. tehnitškal ja ükski Volga rallit ei lõpetanud. Selle viimase unustavad venelased regulaarselt ära. Nende kirjapildis lõpeb lugu tavaliselt, et kõik Volgad toodi kangelaslikult finišisse. Kangelastegu millise eest Monaco vürst neid isiklikult autasustas. See viimane võib isegi tõsi olla, sest iga osaleja saab mingi tilu-lilu. Mis tol ajal oli nu vabšee..

   

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#91

See Tartu esimese seeria puna-valge, mis kuulus kollektsionäär Andres V-le, sündis tehasest ühtlasest peale kantud rohekas-sinises värvitoonis "Morskaja Volna". 

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#92

Tekkis vahepeal selline mõte, et huvitav, kas seda jämedate kolbidega mootorit viimase otsa Pobedadele ka peale pandi või läks see eranditult ainult osadele Volgadele ja UAZ-ikutele?

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#93

Экземпляры с этим двигателем выходили из ворот завода вплоть до конца 1957 года, а такси - вообще до 1959-го. Такой же двигатель ставился на экспортные версии вездехода ГАЗ-69 (в модификации ГАЗ-69В двигатель имел мощность до 74 л.с.) и штатно на автомобиль УАЗ-450 и его модификации (мощность 62 л.с.).

Ja seal veel (ma sain aru, et see käis vana mootori kohta):

Также есть данные, что ГАЗ-М20 последних двух годов выпуска также нередко имел такой двигатель (к примеру, ГАЗ-М20 1957 года с таким двигателем № 7807).

https://sites.google.com/site/avtousssr/volga/ga-21
Vasta
#94

Pildid internetiavarustest: 1957 GAZ 21 Volga Set of tools Norway.  Sobivad aastaarvult igati teemaga kokku. Särava instrumentaariumi pealt tasuks ka pilk tõsta üles luugi sisepoolele. 

       
Vasta
#95

Volga siis juba pahteldaja/värvija käes. Kõigepealt muidugi vana värv täiega maha. Sai ka võrreldud värvitoone I seeria mudelil. Plaan on see auto sama suguseks värvida, siis on kihvt neid kõrvuti hoida. Suur ja väike Peeter.
   
   
   
   
   
   
Väike palve ka. Kui kellelgi on vanu eelseeria needitud velgi, oleks huvitatud. 3 on olemas, kaks puudu.
   
   
Vasta
#96

Volgat pahteldatakse.
   
   
   
   
Suurem jama on sildadega. Neid keskmäärdega sildu liigub vähe ja kõik nad on ka väga halvas seisus, eriti amordid. Olen mitmele mehele Ukrainast neid keskmäärdega sildu aidand vahendada ja nüüd enda autole läks raskeks. Aga sellega saab hakkama. Aga paistab, et Volga, ma mõtlen just vana Volga juppidega hakkab igal pool ühele poole saama. Eriti just I ja II seeria autodele. III-le liigub veel midagi.
   
   
Vasta
#97

Ettevalmistus tööd värvimiseks kestavad. Enne Märtsi lõppu pole lõpplahendust oodata. Seni käib töö muude osade kallal. Kuna talutavas seisus I, II seeria Volga nii esimesi, kui tagumisi amorte kusagilt võtta pole, siis tuli ette võtta küllaltki kallis taastamise protsess aga lõpp hea, kõik hea.
   
Vasta
#98

Mingit indikatsiooni ehk, et palju ühe sovjeedi amortisaatori elustamine maksab ka? Ehk ei peakski Cadillac-ide jms tarbeks kodumandrilt kaugemale vaatama.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#99

(16-02-2022, 16:57 PM)Formika Kirjutas:  Ettevalmistus tööd värvimiseks kestavad. Enne Märtsi lõppu pole lõpplahendust oodata. Seni käib töö muude osade kallal. Kuna talutavas seisus I, II seeria Volga nii esimesi, kui tagumisi amorte kusagilt võtta pole, siis tuli ette võtta küllaltki kallis taastamise protsess aga lõpp hea, kõik hea.
Tere
Eelnevast jutust on meelde jäänud, et sellel Volgal on k-22 karburaator ning täna nägin sellist asja müügis ühes FB grupis. Kui olete huvitatud võin saata pildi.
Vasta

(04-03-2022, 16:49 PM)Andrias Kirjutas:  
(16-02-2022, 16:57 PM)Formika Kirjutas:  Ettevalmistus tööd värvimiseks kestavad. Enne Märtsi lõppu pole lõpplahendust oodata. Seni käib töö muude osade kallal. Kuna talutavas seisus I, II seeria Volga nii esimesi, kui tagumisi amorte kusagilt võtta pole, siis tuli ette võtta küllaltki kallis taastamise protsess aga lõpp hea, kõik hea.
Tere
Eelnevast jutust on meelde jäänud, et sellel Volgal on k-22 karburaator ning täna nägin sellist asja müügis ühes FB grupis. Kui olete huvitatud võin saata pildi.
 Tere jah. Sel autol eriline karbuss K-22)/( (vene) ja see mul olemas. Praegu üldse ei muretse selle auto pärast, sest võibolla teda üldse enam ei eksisteeri. Põhja Kiievis, kus ta asus, käivad ägedad lahingud ja pommitamine, nii et jumal teab mis tast saanud on. Isegi ei kujuta ette, kuna mingit infi selle auto saatusest võin saada. Momendi seisuga kõik projektid säästu reziimil. Tasapisi ikka liigutan midagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne