[taruvaras]

Tasapisi edasi, tuletan meelde, kui keegi näeb mingeid kõrvalekaldumist originaalist, andke julgesti märku.

 Tagasiulatuvalt märkasin alles nüüd:

   
   
Papid paika pandud ja siis need koos kinnitusvahenditega pealt mustaks värvitud. Hiljem ka mootoriruum värvitud ja seepärast nad ka sealt poolt värvised. Neid suuri mustaks värvitud seibe kasutati ka varasemalt Pobedadel ja peale vanade Volgade ka "uuel" Volgal, mudelinumbriga 24.

Mootoriruumi ebakõlad siin pildil välja toodud

   

Soojenduse kraan kaasaegne varuosa, ilmselt hiinast. Ta on sarnane originaalile, kuid "kõhnem". Pobeda-aegsete kraanide pronkskorpuse kandid olid võtmele 27 ja peal olev topendi mutter 24 võtmele. Kaasaegsel hiinakal korpuse kant 24 võtmele ja topend aga 22 võtmele. Nõuka hilisemal kraanil korpuse mõõt samuti 24, kuid silumiinist topendmutter vaid 14 võtmele. Originaali ilmselt lootust leida pole, parem siis see hiinakas.
Ülemises väikses rõngas tehtud auk massijuhtmele, sinna alla läheb pärast starteri käivitusree paigaldust veel üks juhtmeke. Kui hästi ta nüüd selle koha pealt kinnitatud saab, et mass korralik oleks, ei tea. Puudub plekis olev stantsmutter ja teiselt poolt läbiva poldiga panekul jääb mürapolster vahele ja seda seepärast väga kõvasti kinni pingutada ei saagi. Kõrval ringikeses viide mürapolstri kinnitamise nelikantmutrile ja poldi otsale, mis peaksid nähtavad olema  tsingituna.
Õlikork on täielik võõrkeha. Selliseid kikkis kõrvadega korke pandi hilise aja UAZ-idele ja Volgadele 24 ja 24-10.
Aku varda otsas olev kandiliste tiibadega liblikas on kaasaegne, õiged on ümaratiivalised.
Tehases värvitakse mootor peale koostamist. Siin on mootori detailid värvitud eraldi ja siis koostatud. Seepärast näevad värvimata kollektorimutrid, samuti plokikaane mutrid ja igasugu muud koostamise kinnitusvahendid ebaloomulikena.
Sama on sildade koostudega. Tehases läksid nad alla ikka üleni mustaks värvitult. 
Roolisambal olevate detailide algupärased katted on lahti kirjutatud allpool oleval pildil. Nipli asemele käib väike määrdetoos, selline nagu on küljes ka süütejagajatel. Roolisamba enda jäme kere värvi kattetoru peab alt karbi juurest olema kinnitatud aga kere värvi värvitud vitsa ning poldi-mutriga. Nii alla piltidelt ei näe.

   

Geneka pingutus seib sai vahetatud.

Kas sel aparaadil käib isegi veepumba määrimine läbi tsentraalmäärdesüsteemi?

 Jah tegemist pikendusega. Oli algsel mootoril küljes. Kataloog ka näitab.

Ei, tsentraamäärimisega siin siiski tegu ei ole. Täiesti autonoomne määrimine määrdetoosi kaant peale keerates. Seda aeg-ajalt tuleks teha, kui meeles on. Piisab iga kord ühest tiirust. Kui on juba keeramistega lõpuni jõutud, siis täidetakse kork-kapsel uue määrdega ja alustatakse uute tiirudega. Määrdetoos mõõdult suurem, kui käiguhooval asuval. Mingil perioodil sellest topsist tehas loobus ja hakkas paigaldama tavalist määrdeniplit. Seda ka käiguhoovastiku juures. Siis määriti neid kohti juba pritsi abiga.

Piltidel mõõte ei erista, kuid igaks juhuks ikka toonitan, et selle auto juures mitte ajastukohased oleksid mutrid, mille võtme mõõt on 10 ja 13.
Aga üldiselt on töö ilus, mulle meeldib.

[Formika]

Panen siia pildi originaalsest armatuurlauast. Pidi hulk erinevusi I seeriaga olema. Kas keegi oskab öelda, millised?
   
   

[Formika]

Tasapisi komplekteerimine käib ja lõpp pole enam kaugel. Muidugi mõned vead ka vaja parandada. Lagi sellel eelseeria Volgal oli pehmest materjalist (Pobeda), mitte vakstune.
   
   

[taruvaras]

Panen siia pildi originaalsest armatuurlauast. Pidi hulk erinevusi I seeriaga olema. Kas keegi oskab öelda, millised?

Vaatasin, et keegi midagi ei maini. Ainus erinevus, mida ma märkasin, on see korpusel asuva hirvekesega spidoplokk, muu on tavaline I põlvkond. Kusagilt olen lugenud, et tootmise alguse spidokorpuste sfäärilised kuplid olid pruuni värvi nagu päikesesirmidel, hiljem tavapäraselt rohelised. Kas sel jutul tõepõhi on all, ei tea kinnitada. Lõppviimistlus on veel tegemata "kliimapuldi" juures, kirjad vajavad värvimist. 
Mis puutub veel spidoplokkidesse, siis kirjanduse piltidel on veel üks korpuse versioon: hirve asemel on ГАЗ kiri. Kas sellist ka reaalselt toodeti, ei tea, pole näinud. Hetkel ei leia seda väljaannet. Hiljem, kui leian lisan pildi aga praegu üks  ebatavaline ülesvõte tavalistest spidoplokkidest.

[taruvaras]

Tasapisi edasi, tuletan meelde, kui keegi näeb mingeid kõrvalekaldumist originaalist, andke julgesti märku.

...
Õlikork on täielik võõrkeha. Selliseid kikkis kõrvadega korke pandi hilise aja UAZ-idele ja Volgadele 24 ja 24-10.
...

Sellele mootorile sobilik:
https://www.osta.ee/uunikumi-kork-188006449.html

[taruvaras]

Panen siia pildi originaalsest armatuurlauast. Pidi hulk erinevusi I seeriaga olema. Kas keegi oskab öelda, millised?

Vaatasin, et keegi midagi ei maini. Ainus erinevus, mida ma märkasin, on see korpusel asuva hirvekesega spidoplokk, muu on tavaline I põlvkond. Kusagilt olen lugenud, et tootmise alguse spidokorpuste sfäärilised kuplid olid pruuni värvi nagu päikesesirmidel, hiljem tavapäraselt rohelised. Kas sel jutul tõepõhi on all, ei tea kinnitada. Lõppviimistlus on veel tegemata "kliimapuldi" juures, kirjad vajavad värvimist. 
Mis puutub veel spidoplokkidesse, siis kirjanduse piltidel on veel üks korpuse versioon: hirve asemel on ГАЗ kiri. Kas sellist ka reaalselt toodeti, ei tea, pole näinud. Hetkel ei leia seda väljaannet. Hiljem, kui leian lisan pildi aga praegu üks  ebatavaline ülesvõte tavalistest spidoplokkidest.

Leidsin nüüd ka pildi, kus spidoploki korpusel ГАЗ kiri. Veel on siin erisuseks see, et suuna kontrolltuled on analoogselt "Pobedale" noolekujulised kumbalgi pool ploki otstel. Kus sellel kaugtule kontrolllamp peidetud on, ei oska arvata. Et see fotol olev armatuurlaua pilt on ühel katseautodest kasutatuist, siis sellise kirjaga spidoplokk ilmselt siiski tootmisse ei läinud. Tootmisse evitati aga selle auto armatuurlaua plekk küll. I põlvkonna Volgasid kajastaval suurel kooli plakatil, kus on ka spidoplokki lahatud, hirveke või kiri ГАЗ puudub aga on olemas nooletega suunamärguande lambid. All olev pilt on pärit I. Paderini raamatust "21".
   

Mis puudub raadiosse, siis varajastel raadiotel A-9 oli sisikonna erinevusi. Sellise raadioga peaks see auto komplekteeritud olema. Hilisema A-12 võrreldes välised erinevused puudusid.
   

[taruvaras]

   
Aga see süütelukk selle auto aastakäiguga kohe kuidagi kokku ei sobi. Ehkki nagu ka ravimireklaamis  on ta toimeaine põhine, see tähendab paneb auto käima ja ka seisma, lubab ka seistes raadiot kuulata aga luku "pakend" on liiga värske.
Vanad tolleaegsed süütelukud olid prisked "põrsad". Kõige õigem mark BK21A. Ülal pildil ripub juhtmete otsas BK 330 tüüpi lukk 70-80-90-test. Lühend BK margis tuleneb venekeelsest sõnast "включатель"- lüliti ja selle tähekombinatsiooniga on markeeritud igasugused elektrilised lülitid autoehituses. Hetkel siis süütelüliti. Aga võtame siis süütelülitid vaatluse alla. Siin alloleval pildil on vanal Volgal kasutatud süütelukkude evolutsioon.
   
Kolm esimest on prisked "põrsad". Kõige vanemal BK 21A tagapoolel pole keskmist kõrgemal asetsevat klemmi, nagu see on BK 21A2 ja BK 21Б2. Kõik vajalikud 4 klemmi on ühel tasapinnal. Järgmisel kahel on  toimunud muudatus: kolm klemmi on jäänud alumisele korrusele. Starteri klemm aga korrus kõrgemale plastist isolaatori keskele kolinud. Neljas BK 21K on vanade Volgade kolmanda põlvkonna süütelukk ja juba kõhna väljanägemisega. Kui eelmistel oli keskel asuva klemmiks starteri oma, siis siin on juba üsna tavapärane juhtmestiku ühendamise viis: sinna üles keskele ühendatakse toitevool, mis tuleb ampermeetrist, sama ühendusviis ka viimasel süütelukul BK 330, aga see ei kuulu vanale Volgale.
Kui prisketel on juhtmestiku ühendamiseks tummised, 5mm tikkpoldid, siis kõhnadel 4mm, ainsa erinevusega BK 330 juures on keskmine toitevoolu klemm ka uuesti jämedamaks, 5 mm tehtud.
Nagu valmistamise daatumidki näitavad, siis BK 21A paigaldati lisaks I põlvkonnale ka II põlvkonna alguses, siis tuli BK 21A2. Pildil on selle kõrval ka BK Б2, kuid omavahel väliseid erinevusi nad ei oma.
Pealtvaade    
Eest vaade    
Nende pildilolevate lukkude südamiku ots on nikkel- või kroompinnaga. Ainus on BK-21K, millel eraldi kroomikattega messingplekist kaabu peal.

Teemaks olevat BK 21A tüüpi lukke paigaldati ka Moskvits 407 algusaastatel (pilt kataloogist),  nii et mossemeestelt võib ka näkata. Hiljem hakati neile ja ka varajastele M408 paigaldama kõhna BK 21Д
   

Ja veel üks raamatu pilt Volga mudelil  M-21И ja M21K (II pk.) priskest süütelukust BK-21A2.
   

BK 21K paigaldati ka varajastele GAZ 53A ja UAZ 452 tüüpi veokitele.
BK 330 hiljem GAZ 53A, BK 330B varajased M 412 ja sama ajastu  M 408 60-te lõpust, BK 330Б M 408-412 70-algusest (kaotati juhtmestikust starteri lülitusrelee, kogu starteri tõmberelee vool käis nüüd otse läbi luku)
BK 330A pandi algusaastate Volgadele GAZ 24. Selle luku silindriline kere on valmistatud omapäraselt astmelisena. Asendada seda teist tüüpi lukuga ei saagi.
Kel huvi, see saab tutvuda süütelukkudega katalooge lehitsedes. Kõikides vene kataloogides (v.a. VAZ) on elektriga seonduva grupi number 37 ja süüteluku alamgrupp seal alati 3704.

Selline sai lühitutvustus süütelukkudest.

[Mossemees]

Teemaks olevat BK 21A tüüpi lukke paigaldati ka Moskvits 407 algusaastatel (pilt kataloogist),  nii et mossemeestelt võib ka näkata.

Ainult et sel juhul, nagu jooniseltki näha, oleks luku originaalvõtmed vale kirjaga (MZMA mitte GAZ). Puht huvi pärast küsin, mis ajast GAZ neid kaheksakandilise peaga võtmeid üldse kasutama hakkas? Emka omad olid igatahes hoopis teistsugused ja juba roolilukuga GAZ 24 omad vist samasugused nagu Žigulidel?

[M.R.]

МЗМА oli aegade alguses ГАЗ-i filiaal.

[Formika]

Tänud kõigile kaasamõtlejatele. Eks proovime neid vigasid tasapisi parandada aga eks vanakesel 66 aastat ka turjal ja kuna tegemist eelseeria autoga, kus katsetati ja kombineeriti. Kõige ehedam näide on kapoti avamis süsteem. Täielik p..... Et see käima saada, ikka korralik peavalu. Palju jäänukeid ka Pobedast (pehme lagi, tagaklaasi ümber metall raam. needitud veljed jne). Spidomeetri aluspaneel on ka selle katsetuste seeria ehe näide. Aasta jooksul jõuti katsetada 3 varianti. Igatahes lõpp paistab.
   

[taruvaras]

Tänud kõigile kaasamõtlejatele. Eks proovime neid vigasid tasapisi parandada aga eks vanakesel 66 aastat ka turjal ja kuna tegemist eelseeria autoga, kus katsetati ja kombineeriti. Kõige ehedam näide on kapoti avamis süsteem. Täielik p..... Et see käima saada, ikka korralik peavalu. Palju jäänukeid ka Pobedast (pehme lagi, tagaklaasi ümber metall raam. needitud veljed jne). Spidomeetri aluspaneel on ka selle katsetuste seeria ehe näide. Aasta jooksul jõuti katsetada 3 varianti. Igatahes lõpp paistab.

  
Pehme lae panek jooksis otsapidi veel isegi III seeriasse sisse. Manuses originaal 1963. a. M-21Л. Needitud veljed olid ka Moskvits 402-l ja esimese otsa 407-l. Keevisvelgedele mindi üle seoses asjaoluga, et hakati ka lohvita rehve ehk "bezkamernajaid" paigaldama. Needitud veljed aga ei pidanud õhku, neetliited polnud nii tihedad.

[taruvaras]

Teemaks olevat BK 21A tüüpi lukke paigaldati ka Moskvits 407 algusaastatel (pilt kataloogist),  nii et mossemeestelt võib ka näkata.

Ainult et sel juhul, nagu jooniseltki näha, oleks luku originaalvõtmed vale kirjaga (MZMA mitte GAZ). Puht huvi pärast küsin, mis ajast GAZ neid kaheksakandilise peaga võtmeid üldse kasutama hakkas? Emka omad olid igatahes hoopis teistsugused ja juba roolilukuga GAZ 24 omad vist samasugused nagu Žigulidel?

Tegelikult valmistas neid süütelukke autotehastele  Leningradis asuv tehas: Ленинградский завод Автоарматура. Logode pealt on võimalik selgesti välja lugeda lühendit ЛЗА. Kui saadeti lukud Gorkisse, komplekteeriti GAZ võtmetega. Kui Iževskisse  siis IŽ kirjaga võtmetega jne. Peale süütelukkude valmistas tehas muidki elektritarvikuid autotööstustele: tumblereid, releesi, signaale jne.
Vanem logo kujundus on selline uhkem pasunatega, seda embleemi leidub 50.-te toodetel. 60.-tel muutus logo tagasihoidlikumaks tagasihoidlikumaks.
       
Veel kord süütelukkude tagakülg
   

Ja valik tumblereid näidiseks
   

Huvitav, et GAZ 51 pika hoovaga suunalüliti on tehtud septembris 1963, aga varustatud vana logoga, samas  süütelukkudest keskel olev vana jämeda kehaga on tehtud septembris 1960, aga uue logoga.
   

Nagu muudki tehased NLiidus, valmistas ka see tehas muid rahvamajandus tooteid, näidiseks laste suupille
               


 

[Formika]

Hirvega spidomeeter paigas. See vist Eestis ainuke, igatahes pole kusagil kohanud. Nagu siin eespool postituses mainiti tehti ka GAZ märgiga spidokaid. Kõik need muutused toimusid 1957 aastal, sest mul kunagi olnud 1958 aasta jaanuaris välja lastud Volgal oli juba ilma mingite lisanditeta spidokas. Selliseid toodeti siis 21 seeria lõpuni. Eks see 57-s aasta oligi 21 seeria autole katsetuse aasta, kus raviti välja igasuguseid lastehaiguseid.
   
   

[Formika]

Momendi seisuga Eesti vanim Volga hakkab kokku saama. Autost suurt midagi kirjutada pole, eks lähemal ajal panen pildiseeria üles. Täna ainult mõned. Tahtsin tänada kõiki, kes mul pühade nädalavahetusel külas käisid. Eks ta natuke propaganda üritusena kukkus välja aga mitte ainult. Eesmärk oli ka näha, kui suur on inimeste vanatehnika huvi. Ja see oli uskumatult suur. Kolme päevaga üle tuhande külastaja. Vahepeal töötasime nelja giidiga. Maha istuda praktiliselt ei saanud. Selline huvi andis palju energiat juurde Automuuseumiga edasi tegutsemisel. Selle asja võtan kevadest kindlasti käsile. Selleks tuleb leida sponsoreid ja kiigata ka muid (eurorahastus) võimalusi. Me kõik saame aru, et muuseum ei ole koht rikastumiseks vaid ajaloo säilitamiseks. Momendil parim viis selle ürituse toetamiseks Põlva, Valga ja Võrumaal on kirjutada oma valimisedelile nr. 647. Tänan.
   
   
   

[hobiautod]

Huvi oli suur. Mina kui Sm Breeznevi mõõtu vennike seisin 4x4 volga kõrval aga taburetti keegi mulle ei toonud....

[Formika]

Huvi oli suur. Mina kui Sm Breeznevi mõõtu vennike seisin 4x4 volga kõrval aga taburetti keegi mulle ei toonud....

Breznevil oli taburet endast kaasas .

[Mart69x]

Saan väga hästi aru, et poliitika pole selle foorumi teema aga kui sa ise seda poliitika teemat üritad siia kuidagi ääri veeri lisada siis repliigi korras tekkis küsimus, et kui valida 647 kas siis on lootust, et Rõuge valla volikogus lõpeb see debiilne tsirkus mida võime youtube live istungitelt näha lõpuks ära või läheb see riigikogus edasi? Muidugi võiks endale ka aru anda, et see eurorahade toel automuuseumi rajamine on kindlasti palju tõenäolisem siis kui EKRE pole valitsuses. Olukorras kus terve EU vajab praegu vankumatut ühtsust siis liitu veel teise Orbani juhitud Ungari tekkimisel tõmmatakse liidu siseselt Eestilt viimasedki eurorahad tagant ära.

Aga autod oli tõesti ägedad ja tasemel ning oli mida vaadata ja uurida

[Formika]

Saan väga hästi aru, et poliitika pole selle foorumi teema aga kui sa ise seda poliitika teemat üritad siia kuidagi ääri veeri lisada siis repliigi korras tekkis küsimus, et kui valida 647 kas siis on lootust, et Rõuge valla volikogus lõpeb see debiilne tsirkus mida võime youtube live istungitelt näha lõpuks ära või läheb see riigikogus edasi? Muidugi võiks endale ka aru anda, et see eurorahade toel automuuseumi rajamine on kindlasti palju tõenäolisem siis kui EKRE pole valitsuses. Olukorras kus terve EU vajab praegu vankumatut ühtsust siis liitu veel teise Orbani juhitud Ungari tekkimisel tõmmatakse liidu siseselt Eestilt viimasedki eurorahad tagant ära.

Aga autod oli tõesti ägedad ja tasemel ning oli mida vaadata ja uurida

Kuigi pole foorumi teema aga siiski vastan. Volikogu tööd juhib seadusandlus, kus igale päevakorra punktile on igal volinikul õigus esitada 2 küsimust + sõnavõtt + repliigid. See võimaldab opositsioonil igasugust tsirkust (vahel ka asjalikku) teha. Volikogu esimehena pean jälgima reglementi ja midagi teha ei saa. Orban on Putini käepikendus ja selliseks ei saa me kunagi. Eesti ilma eurorahadeta ei jää aga suurem mure on see, et meie ametkond on selline tähenärija, et iga pisiasja karistatakse ja puudub nagu normaalne mõtlemine. Näiteks Rõuge vald sai finantskorrektsiooni 320 000 selle eest, et lumi tuli varakult maha ja ei pannud asfalti lume peale. Oleks seda teinud, kõik OK.

[Formika]

Eelseeria Pobi mootoriga Volga hakkab kokku saama. Jäänud on veel nipet-näpet. Esitulede reflektorid viletsa võitu, lubati uusi aga pole veel kohale jõudnud. Piltidel näha ka erisusi, võrreldes I seeriaga: plekkliist ümber tagaklaasi ja täiesti teistsugune kapott koos avanemis mehhanismiga, millest on kusagil eespool rohkem juttu.
   
   

[taruvaras]

Ilus töö! 
Paar viga, mis jäid häirima:
Esiteks radika esine paneel. Miks ta on värvitud kere alaosa tooni siniseks? Loogiline oleks olnud teha ülemise poole helesiniseks. Ja ka selle kinnituspoltide pead ja seibid peaksid olema värvitud. See detail ei olnud tehases peale värvimist lisatav vaid oli värvimisele minevale kerele juba komplekteeritud.
Teiseks mootoriruumi valgusti ümmargune jalaosa peab olema must. Nii on see ka Pobedadel ja ZIM-idel. Ka juhe selleni ei kulge nii, nagu ette nähtud. Võimalik et juhe on lühike. See peaks kulgema keset kapotti, selle tarvis on tagumisel põõnal ka keskel plekist aas (pildil ka näha), ning lisaklamber kahe põõna vahele keskele jäävale hirveliistu kinnitusmutri alla, kataloogis täitsa olemas. Pildilt pole hästi aru saada, kas liist on paigaldatud juba või pole. Igatahes kinnituskohad kumavad helesiniselt, kas kinnitused on üle värvitud või on seal alles paigaldamata liistu augud, mis kumavad selliselt. Võib olla silmapete.
Ma ei tea, kuidas teised foorumlased näevad, aga mulle tundub et viisnurgaga detaili ümbrus on mustaks värvitud, mida ei peaks olema. Võib olla jällegi silmapete, ja pildistamise peegeldus on neelanud tausta mustaks.
Etteruttavalt veel ühest detailist, mis jääb pildi serva taha ja näha teda hetkel ei ole. Näha on siiski kapoti tuuleriivi osaliselt ja see on tsingitud ja õige. Tema kõrval olevat lukustuspolti koos vedruga aga ei ole näha, kuid need detailid peavad olema vastupidiselt tuuleriivile kere värvi. Nende detailide tsinkimine ja jätmine üle värvimata on traditsiooniline möödapanek hinnatavate taastatud Volgade juures.
Laternate peegeldite leidmine ei tohiks küll raske olla, kuna see osa laternaist oli ühesugune 50.-tel, 60.-tel ja 70.-te esimeses pooles, seega õige hajutiklaasi paigaldamisel täisti omavahel asendatav. Erinevus on hajutiklaasidel, mis 50.-tel oli FG-2. Selle klaasi keskosa moodustavad sama laiad vertikaal triibud, mis on ka ümber keskosa. See klaas on sümmeetrilise valgusjaotusega ehk ameerika valgusjaotusega. Selle laterna hõõglambi võimsuse vatid on 50 w kaugtulele ja 21 w lähitulele.  60.-te esimeses pooles toodetud klaasi FG-105 keskosaks on ümar sfääriline "luup", hilisem variant FG-105, mida hakati tegema 60.-te teises pooles, polnud enam luubiga vaid hajuti keskosa moodustas peenikestest vertikaaltriipudest  ruut. Ülejäänud hajuti muster ümber luubi või ruudu on neil identne. Luubi/ruudu otstarve seisneb vaid selles, et hõõglambi niidi kujutis ei joonistuks valgustatavale alale. FG-105 tüüpi elemendid on juba asümeetrilise valgusjaotusega, kus lähituledelt peegelduv valguslaigus parempoolne laiguosa kandub nooljalt kaugemale ette. FG-105 hõõglambi võimsuseks on 50 w+ 40 w. Nendel lampidel on lähitule hõõgniidi ees valgust hajutav "kulp". Mõlema laterna, nii FG-2 kui FG-105 hõõglampide soklid on ühed. Targad raamatud kirjutavad aga sellest, kui FG-2-le panna "kangem" pirn ehk siis 50+40, siis loodetud paremat valguseeffekti tegelikult ei saavutata aga oht on hoopis vastuliiklejaid pimestada, kuna asendatud lambi hõõgniit on ettenähtud fookusest nihkes.
On veel üks sama sokliga hõõglambi tüüp vattidega 60+40 w, millel lähitule niidi ees ei ole samuti kulpi, nagu ei ole ka 50+21 w lambil. See on ette nähtud ka "luubiga" klaasiga laternatele, kuid millistel luubi kõrguselt puudub kummalgi pool luupi  hajutusmuster,see koht on sile. Sellised laternad paigaldati ümaratele Moskvitsidele, mudelid 402, 407, 403. Lisaks ka vana MAZ 200. Seesama hõõglamp 60+40 w on ette nähtud ka kasutamiseks ZAZ 965 väikesemõõtmelises laternas. 
Niisiis igale laternatüübile käib oma ettenähtud pirn!
Selline lühiülevaade laternaist.

Kas esiuksed jäid enda omad? Sooviks pilte esiuste kolmnurkakende vertikaalposti ülemisest kinnitusviisist.