[Aare R.]

Ükspäev juhtusin raadiumi seest kuulma, et EL käsib Poolal üht särtsujaama kinni panna, seda pidavat nüüd nõudma ka tšehhid, kuna pidavat saastama. Poolakad saatsid muidugi peesse, kuna see jaam pidavat tootma 70% Poola vajadusest, mispeale ähvardati trahviga pool milli € iga viivitatud päeva eest. Poolakad muidugi ütlesid selle peale, et seda me ka ei maksa. Kusjuures mulle on juba ammu nii tundunud, et krt need poolakad on ikka parasjagu kanged juurikad, mitte nagu meie poliitikud ja "poliitikud".

Minu meelest on kummaline see kogu selle elektrivärgi juures, et nõutakse elektrijaamade sulgemist, nõutakse sisepõlemismootoriga autode tootmise lõpetamist, aga suures plaanis näen mina asju nii, et mingit mõistlikku alternatiivi neile nõuetele ei pakuta, lisaks veel elektri hinnatõus.

Elektriautod on kallid, nö tavainimese jaoks on uue särtsuauto ostmine hetkehindadega suht välistatud ja ka tulevikus ei tundu mingi 10 aastat vana särtsuauto väga mõistlik ost. Hind võib ju olla söödavam, aga erinevalt sisepõlemismootoriga autost ei ole selle ressursi taastamine kindlasti nii soodne jne.

Elektrijaamadega sama värk- paneme kinni, kuna meile see ei meeldi, aga mis edasi? Eeeeem... ei oska öelda, me pole sellele mõelnud.

Tuli siin juttu Simsonitest ja muudest "poliitikutest", et mis nad seal teevad- mulle on kogu aeg tundunud, et ega nad seal peale suure papi taskuajamise suurt millegagi ei tegelegi.

Kuigi mina olin nõukaaja lõpus veel teismeline ja väga sügavuti sellest ajastust isiklikest kogemustest ei saa kaasa rääkida, hakkab mulle üha rohkem tunduma, et see EL värk muutub järjest rohkem veel suuremaks demagoogiaks ja totalitarismiks, aga noh, lohutame ennast sellega, et ükski suur impeerium pole seni püsima jäänud, kunagi tahtis Herr Hitler tankide ja püssidega seda saavutada, nüüd aga üritab Frau Hitlermerkel sama pastakaga. Ja meie omad lasevad kõrvad lonti ja jooksevad sabas, isegi võiks öelda, et ees oma pugemisega.