28-10-2021, 22:35 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-10-2021, 22:37 PM ja muutjaks oli kriminaalid.)
Minu viimasest Vjatka projektist on möödunud hulk aastaid ja vahepeal pole midagi ägedat ehitanud, kuni leidsin sellise asja, mida nüüd tõesti on ka maailmas väheks jäänud – Piaggio Ape AC3. Tegemist on kaubaveo rolleriga, nagu meie Vjatka MG-150, kuid kabiiniga ja ikkagi puhas Itaalia toode 50-ndatest. Neid tehti erinevaid versioone – kabiiniga ja kastiga; kabiiniga ja kongiga; ilma usteta ja isegi sadulveokina, mille haagis oli 3m pikk. Minul on kabiiniga, ustega ja tavalise kastiga versioon. Tal on meie Vjatkaga sarnane mootor, 150cc aga neli käiku edasi ja neli käiku tagasi.
Mina polnud kuulnudki sellisest asjast ennem, kui üks sõber endale taolise (küll uuema mudeli) sai, siis hakkasin asja põhjalikult uurima. Alguses ostuplaani polnud, kui leidsin, et Saksamaal on üks müüa. Tahtsin just enesetapu ustega saada, sest need on kõige lahedamad ja vanemad. Mõeldud-tehtud, võtsin müüjaga ühendust ja leppisin kokku, et ostan ära ja hakkan transporti organiseerima. Samal päeval juba leidsin facebooki gruppidest ühe inimese, kes oli täpselt juba Saksa poole sõitmas, helistasin talle, et nüüd tal enam pääsu pole, pead Apekese ära tooma. 3 päeva hiljem oli ta juba sellega Tallinnas. Kõik see juhtus 2020 aasta destsembris mõned päevad enne jõule. Kätte saamise õhtu.
Järgmine päev juba sai mootor tööle pandud.
Päev hiljem rändasin sellega juba Tallinnast Viljandi ja hakkasin inspekteerima, mida vaja teha ja mida tellida. Kere ja kast oli tal kehvake, ilmselt aastakümneid kuskil väljas seisnud ja rooste nosis teda kõvasti.
Mootor sai kohe maha võetud ja täiesti pilbasteks.
Kohe ka tagumised kiiged maha, pidurisüsteem üle vaadata. Piduripump ja –silindrid olid täiesti kinni, ei liikunud mitte üks gramm. Tagumised pidurid on tal hüdraulilised, esipidur trossiga ja käsipidur on tal otse difri sees, kus tõmmates lükatakse klotsid vastu korpust laiali.
Kõik kiigepuksid, bakeliit kettad ja –klotsid vajasid vahetust. Siis sai selgeks, et ebays kõike müügis pole. Leidsin maailma kõige suurema Apedega tegeleja Saksamaalt, tema käest olen kokkuvõttes kümmekond pakikest küll tellinud, kui avastad, et jälle midagi ununenud.
Mina polnud kuulnudki sellisest asjast ennem, kui üks sõber endale taolise (küll uuema mudeli) sai, siis hakkasin asja põhjalikult uurima. Alguses ostuplaani polnud, kui leidsin, et Saksamaal on üks müüa. Tahtsin just enesetapu ustega saada, sest need on kõige lahedamad ja vanemad. Mõeldud-tehtud, võtsin müüjaga ühendust ja leppisin kokku, et ostan ära ja hakkan transporti organiseerima. Samal päeval juba leidsin facebooki gruppidest ühe inimese, kes oli täpselt juba Saksa poole sõitmas, helistasin talle, et nüüd tal enam pääsu pole, pead Apekese ära tooma. 3 päeva hiljem oli ta juba sellega Tallinnas. Kõik see juhtus 2020 aasta destsembris mõned päevad enne jõule. Kätte saamise õhtu.
Järgmine päev juba sai mootor tööle pandud.
Päev hiljem rändasin sellega juba Tallinnast Viljandi ja hakkasin inspekteerima, mida vaja teha ja mida tellida. Kere ja kast oli tal kehvake, ilmselt aastakümneid kuskil väljas seisnud ja rooste nosis teda kõvasti.
Mootor sai kohe maha võetud ja täiesti pilbasteks.
Kohe ka tagumised kiiged maha, pidurisüsteem üle vaadata. Piduripump ja –silindrid olid täiesti kinni, ei liikunud mitte üks gramm. Tagumised pidurid on tal hüdraulilised, esipidur trossiga ja käsipidur on tal otse difri sees, kus tõmmates lükatakse klotsid vastu korpust laiali.
Kõik kiigepuksid, bakeliit kettad ja –klotsid vajasid vahetust. Siis sai selgeks, et ebays kõike müügis pole. Leidsin maailma kõige suurema Apedega tegeleja Saksamaalt, tema käest olen kokkuvõttes kümmekond pakikest küll tellinud, kui avastad, et jälle midagi ununenud.