Originaalteemaga täiesti seosetu mula ehk OT
#61

Kui elaks linnas ja tööle oleks mingi ca 10 km või nii, siis ilmselt kasutaks ka lamelle. Mul tuleb sõidukaga km aastas kokku umbes 30000. Sellest enamuses on maantee pikad sõidud ca 200-800km ja enamuses kas hilisõhtuti või varahommikuti. Eestis üldiselt on teehooldus põhiteedel päris hea, kuigi viskab ka ilmast olenevalt teravaid elamusi vahele. Näiteks eelmine aasta Luhamaalt tulles oli Tartuni nii libe, et ei seisnud tee peal püstigi ja seda sõna otseses mõttes. Oli õnneks naelikutega auto, sai sõidetud ca 50km/h Tartuni ja sealt edasi läks lõbusamaks. Soomes asjatades on ka kõrvalteed suht jääs ja keegi ei pane soola. Soola pannakse põhimaanteedele talve alguses ja mingist ajast muutub ka sool haruldluseks. Lükatakse sahaga lumi ära ja sõitke terviseks. Suured autod rullivad lume tee pinnale kinni ja peale lumesadu võib 3-4 päeva olla päris libe. Lisaks veel veekaitsealad, kus soola ei kasutata. Sõidad kõiges rahus ja järsku on märk tee ääres, et järgmine 3km ei soolatata ning avastad end suht libedalt teelt ühtäkki. Eelmine talv oli olukord, kus mitu päeva sadanud lund ja siis läks temperatuur plussi, jää all ja vesi peal. Veel üks ilmastikunähtus, mida on tulnud mitu korda kogeda, kuid mitte nii pahasti, kui esimene kord. Sõidan mina veoautoga kõiges rahus ja väljas on pilvine ilm ja 10 kraadi külma. Ühtäkki hakkab sadama vihma. Mitte tibutama, vaid korralik sadu. Umbes 30 sekundiga oli mul klaas kaetud ca 1cm jääkihiga ja nähtavus 0. Õnneks sain tee äärde seisma ja sadu ei kestnud kaua, kuid tee pind oli kaetud korraliku jääkihiga, millel sõitmine ei teinud nalja.
Mingi aeg tagasi Narvast tulles oli ühtäkki kurvist tulles autod keset teed. Kuna asfalt oli uus ja ei saanud ka kogenum silm aru, et kas tee on jääs või ei, sest alati ei sätenda ju ka, siis oligi Transiti-nässakal külg ette läinud ja nii ta vastutulevale autole sisse purjetas. Õnneks ei saanud keegi surma ja ilmselt ka mitte ka raskemalt vigastada, sest kui mööda loovisin, siis paistsid kõik omal jalal ringi komberdavat ja suuremat paanikat polnud. Samas oli mul pidurdusmaa üllatavalt pikk, kuigi abs vehkis täiega tööd teha.
Kui keegi liigub oma armukolmnurgas töö-kodu-pood vahel, siis ilmselt pole lamellil ka väga viga. Ise pean sõitma talvel iga ilmaga, siis elukogemus kisub premium-klassi naastu poole. Ei tasu kõiki ühe vitsaga lüüa.
Vasta
#62

No see jutt, et naelal ja lamellil vahet pole nüüd küll ei päde. 
Vahe on aga seda peab oskama tajuda ja seda peab oskama esile kutsuda.
Kui miljoniga kihutada siis tõesti vahet pole.
Eespool kusagil ma juba mainisin kuppelmaastikul liikumise eripäradest.
Kui tahad naela eeliseid nautida siis peavad kiirused olema väiksemad.
Kui meil talvel sula ilmaga teed läigivad nagu päti pealagi siis naelaga krõbistad kõik tõusud kenasti ära.
Aega läheb aga asja saab.
Põhilime, et ei torma.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#63

Naela eelis on ainult jääl (mustjää vms) lörtsil ja lahtisel lumel ja niisama märjal teel on igakell lamell üle. Minul on mõlemal autol aastaid lamell olnud kasutusel üks auto on veidi üle 250kw teine 298kw mõlemad tagaveolised ilma abs vms pasata, ja üldiselt enne talve tulekut vahetan uued rehvid alla et ja suvejooksul hävitan need lihtsalt ära Big Grin  Rehvid on nii odavaks läinud et nendega mitu aastat sõita oleks imelik eriti kui aiakäru rattamõõt 15-16 tollised.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne