Terituspingi 3В642 menetlemine.
#21

Kaabitsa plaati on VK ja TK, millest viimane on rabedam kuid lõikab paremini.

Vahekord aga jätkub rullide sorteerimisega ja moodustus päris mitu mõõtu...
   
Need suuremad rullid olid otstes ja nende jäljed on ka juhtpindadel märgata, niiet veeres ta ikkagi paari rulli peal ning neid tervet rida kasutada poleks mõtet olnudki.
Homme tuleb teha pisut uurimistööd kas on võimalik soetada neid kuskilt tükiga ilma laagrita.
Neid on kahte mõõtu, 5X23 ja 7X20mm.

Viimane juhtpind ka üle käidud ja selleks et joonlauaga ligi saada pidi nurka pisut maha lõikama, kuid see pole tööomadusi muutev lõige.
   
Halvasti on muidugi materjali koostisega, mis on sattunud just ja ainult sellel juhtpinnal hõre olema ja mida ei oska kuidagi mõjutada.
   

Siis separaatoritega sai ka põgusalt tegeletud sest rullid olid pooled pesades kinni, millest ka kohatine kulumine.
Oleks nad lahtiselt suure lõtkuga oma pesades, siis see rull mis ei kanna veereks kaasa aga kui separaator teda ühe küljega vastu juhtpinda surub ei jäägi tal muud üle kui sealt ära kuluda, kuna paratamatult satub sinna abrasiivi vahele...

Nüüd mina painutasin servi laiemaks, et rullid on kõik pesades lõtkuga nagu soovitati.
   
   
Pesadesse peab nad küll ühekaupa laduma, kuid sellega saab hakkama.
Veel on vaja neid imepäraseid tifte juurde tekitada, mis peaks vältima separaatori väljatulekut koos rullidega, kuna oli separaator end kuidagi nende otsa vigaseks sõitnud ja soovis õgvendamist.

Nüüd on vaja teha mingi rakis, millega lauda paika tõsta sest sõitvat tali mul ju pole ja laua raskuskese on ka nii andekalt paigutatud, et pole kuskilt kinnigi võtta.
Ilmselt lihtsaim viis on tekitada paar keermestatud auku kuhu tõsteaasad saab keerata aga sellest siis kui asjaks läheb.
Kui see üritus peaks aga ebaõnnestuma läheb laud freespinki, need originaalpinnad kaovad ja asenduvad lineaarlaagriga.

Viimistlejad on muidugi ainus tasemel tööjõud olnud seal tehases sest kui ikka käiaga pahtli maha lased kuskilt siis on mida vaadata ja samba värvimiseks läheb siis otsin ka slaidile ägedamaid kohti.
Näiteks tagakülg, kus kilbiuks on.
   
Oleks siis krohvimise ajaks ukse lahtigi jätnud sest eest võtmine oleks juba liigne ajakulu aga on jala koos ukse ja uksevahega üle krohvinud ja pärast subila vahele löönud ning nii eraldusjoone tekitanud...

Alla veel ei anna ja võitlus jätkub...
Vasta
#22

Paar asja jäi silma ning huvi ja mitte õeluse pärast tahaks küsida.

Ilmselt on sellel isendil hulka detaile, piirajaid ja suunajaid (sh emulsiringluse omad) puudu. Mismoodi aga on tehas sellel pingil emulsiooniringluse lahendanud? Kas tal on ette nähtud statsionaarne emulsipump? Ja kuidas peaks emulsi kokku kogumine ning äravool toimuma? 

Mingi lahendus peab seal olema, sest ei kujuta ette, kuidas saab tööd teha, kui emulss töö ajal suvalises suunas laualt maha nõriseb ja laiali lendab ...

Kuidas täpsemalt on pingi töölaud kinnitatud? Ta toetub oma massiga ülalt rullteedele, aga kas lauda nö pealt ära tulemast hoiab ka midagi? Kuidas välditakse vibratsiooni?
Vasta
#23

(22-11-2021, 12:46 PM)Envir Kirjutas:  Paar asja jäi silma ning huvi ja mitte õeluse pärast tahaks küsida.

Ilmselt on sellel isendil hulka detaile, piirajaid ja suunajaid (sh emulsiringluse omad) puudu. Mismoodi aga on tehas sellel pingil emulsiooniringluse lahendanud? Kas tal on ette nähtud statsionaarne emulsipump? Ja kuidas peaks emulsi kokku kogumine ning äravool toimuma? 

Mingi lahendus peab seal olema, sest ei kujuta ette, kuidas saab tööd teha, kui emulss töö ajal suvalises suunas laualt maha nõriseb ja laiali lendab ...

Kuidas täpsemalt on pingi töölaud kinnitatud? Ta toetub oma massiga ülalt rullteedele, aga kas lauda nö pealt ära tulemast hoiab ka midagi? Kuidas välditakse vibratsiooni?
Pildil on ju näha et üks rulltee on V kujuga.
Vasta
#24

Laua ärakargamine on takistatud kahe laagriga mis sõidavad  pikiliigutamise ajami hammaslati "kuklapoolel" ja on vedrumehhanismiga eelpinges.
Jahutusvedelik jookseb pikilaua servakünast keskele kokku ja sealt samba poole alla. On sinna kõik kalded vajalikud antud.
Emulsiooni seal ka ämbriga ette ei anta, reeglina emulsiooni tarvitatakse siis kui 8 tundi päevas nühid mingeid asju masstööna.
Niimoodi ilma pildita on ilmselt raske asja selgitada ja aru saaada.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#25

Kui nüüd mõeldi alumist lauda, kus tööjärg on, siis seda hoiab paigal põhiliselt maa külgetõmbejõud, kuid et ta töölisele varba peale ei kukuks on tagaotsas ka sellised klotsid, mis selle ära hoiavad.
Toetavad nad jala küljes olevate teede alumisele servale.

Ülemist lauda hoiavad jah paar rulli, mis veerevad hammaslati ülapoolel ja vibratsiooni vastu on eelkõige selle seadme aukartustäratav mass.
Seda emulsiooniasja ilmselt paari freesi ja mõne tera jaoks pole vaja hakata rajama vaid kavalam on teha 15 minutit midagi muud kuni detail jahtub.

Tegelikult see emulsioon ka laiali ei lenda kui teda õieti tarbida ja suunata.
Oskamatu lihvija suudab muidugi saavutada olukorra, kus terve ruum on emulsiooni täis ja detail sinine.
Kui suunata emulsioon õieti detaili ja käia vahele ei lenda ringi midagi ja kätt käia kohal hoides jääb see kuivaks.
Ei tohi sellist olukorda luua, kus vedelik satub kasvõi millimeetri käia küljele vaid vedelik peab tulema detaili mööda käia ja detaili vahele.
Siis tekib olukord, kus emulsiooni rõhk tõuseb käia ning detaili vahelt läbi minnes ja see puhastab ka käia kleepuvast materjalist.
Satub aga vedelik käiale lendab ta laiali ja sellist jahutust ning käia puhastust ei teki.

See muidugi ei puutu terituspingi remondi teemasse.

5mm rullidega ka ei näkanud.
Kuskil pole ja tellida saaks, kuid aeg on 50 päeva ja pikkus selline, et üksi on pikk ja kahte välja ei anna.
Tuleb vist seda asja osta ja ise lõigata.
https://www.alas-kuul.ee/lineaarjuhik-ka...ad-1000-mm
Vasta
#26

Võib jälle ette kanda, et midagi on ära tehtud.
Alumine kelk sai omale külge tõsteaasa üsnagi raskuskeskme lähedale ja on täiesti võimalik üksi tõsta.
Sai teist rullidele ka proovitud aga rullid on siiski niipalju kannatada saanud, et kõigil on mingi nõks tunda kui mikromeetri vahel keerutada.
Need millel pole on aga niipalju erineva läbimõõduga, et ei saanudki õiget pilti kas laud ikka ühtlaselt täispinnaga toetab.
Kord on üks siis teine nurk õhus ja seega sai võetud ette tööpindade kontroll loodiga, milleks sai kiirelt ja hooletult abivahend tehtud.
   
   
   
Algul muidugi tundus, et nii ausõna peal see mõõtmine ei õnnestu, kuid peale 10 korda proovimist selgus, et tulemus on korratav iga kord.
Mõõteriist pole muidugi teab mis täpne, kuid mingi pildi annab ette.
   
Vahemaa on umbes pool meetrit ja seega garanteeritud täpsus on 5 sajandikku.
Muidugi on mõõteriist tundlikum ja üle poole kriipsuvahe mina erinevust ei näinud ja seega on pinnad üsnagi paralleelsed juhtunud.
see konsool suudab muide niipalju läbi painduda, et kui 5 kg asi ühe haru peale panna läheb lood ühe kriipsuvahe edasi ja seega et nurk õhku peaks jääma pole võimalik saavutada.

Rullid sai ka ära tellitud ja nendega tuleb veel tegemist kuna on saada ainult pikemaid.
Ühtedel tuleb 2mm maha võtta ja teistel neli.
Kui kohale jõuavad teeb rakise millega nad lihvpinki panna ja laseb pikkuse parajaks.
Sellest aga siis kui nad kohale jõuavad.
Müüakse neid muide 10 kaupa ja kui sinul on vaja 52 rulli siis tuleb 60 osta.
Eks ta ole selline kapitalismuse eripära.

Rullideni viiva vihje eest tahaks aga tänada kedagi Reinu ja Muu peenema teooria ja silmaringi laiendamise eest kedagi Matit.

Eks vahekord jätkub vaikselt vastavalt võimalusele, kuid kas sellest kajastusest ka mingit kasu on?
Kes meil tänapäeval ikka tööpinke remondib...
Aetakse vana lõpuni ära ja siis utiliseeritakse.

Sattusin juhuslikult peale kui 16K20 vagunisse tõsteti ja ega tal muud häda polnudki kui  spindli laagrid olid kokku lastud ilma õlita.

Meil on elu kuidagi nii heaks läinud, et kõik need teadmised mida omati nõukogude ajal on vanemate inimestega koos läinud aga neid edasi pole antud ja isegi näen, et polegi kellele anda, kes selle vastu võtaks...
Vasta
#27

Tahaks midagi lisada, aga peale sügava kummarduse ei tule midagi meelde täna.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

(26-11-2021, 00:21 AM)2715 Kirjutas:  ...
Eks vahekord jätkub vaikselt vastavalt võimalusele, kuid kas sellest kajastusest ka mingit kasu on?
Kes meil tänapäeval ikka tööpinke remondib...
...

Väga-väga vajalik teema, et ka noorem põlv näeks, KUIDAS tuleb asju teha.

Kiiruga hooletult kokku klopsitud mõõtevahend Cool
Vasta
#29

(26-11-2021, 00:21 AM)2715 Kirjutas:  ... kõik need teadmised mida omati nõukogude ajal on vanemate inimestega koos läinud aga neid edasi pole antud ja isegi näen, et polegi kellele anda, kes selle vastu võtaks...
Tsitaat:Tahaks midagi lisada, aga peale sügava kummarduse ei tule midagi meelde täna.
Aamen!
Vasta
#30

Mina ootan selle teema jätkuvaid osi nagu omal ajal Vikerraadiost järjejuttu . On järjekordne arendav , õpetlik ning nauditavalt kajastatud teema .  Kiitus !
Vasta
#31

No kui huvi on, tuleb kirjutada...
Esiteks omandasin ära selle lati, mida eespool mainitakse ja sai ka teda kontrollitud oma puuduliku oskusega ning ei täheldanud et ta ei vastaks peal olevale täpsusele.
Kuidas sai kontrollitud hetkel ei peatuks, kuid kui kedagi huvitab kirjutan ka lahti ja teen mõne slaidi juurde.

Esimene pikem pind sai ära kaabitsetud õhtul ja ütleme, et ülemise laua tööpinnad on ikka ägedalt abrasiivi täis pressitud ja kaabitsat pidi iga 30mm tagant teritama ning viimaks sai ikka väga negatiivne nurk peale lastud et pisutki edasi saaks.
   
Tegin sinna slaidil nähtava toru sisse, kuna käi tekitab õhuliikumise ja kannab abrasiivitolmu ülemise laua all olevasse kasti.
Õli sinna sisse panna tundub üsna töömahukas olema sest põhi paistab läbi ja tehas on suures tuhinas ka õlisilma jätnud tegemata ning ka need kõrgendused kust õlitorud alla lähevad.
Otsin netist pildi ka juurde mis puudu on.
[Pilt: 20181222_144643-01-03-2019.jpg]
Ühesõnaga õli peaks olema 10mm üle põhja kui teise pingi pealt vaadata millel silm on, kuid mul pole võimalik sest see pagana maa külgetõmbejõud aitab tal põgeneda sealt kus toru kõrgendusest läbi läheb...

Eks tuleb pisut mõelda kuidas ja kas see õlipumba lahendus toimivaks saada või nagu soovitati et lase iga õlitatava asja juurde auk, mis on ülalt nii jäme et sinna plastikust pudelikork sisse läheb.

Korgile teha peale väike auk, kuhu õlikannu ots sisse mahub ja alla vildist ketas mis peab auku sattunud kõrvalised asjad kinni ning alati on kontroll selle üle kas ja palju mingi asi õli saab.

Näitlik slaid ka, kus asub laua raskuskese.
   

Igatahes vahekord jätkub...
Vasta
#32

Tsitaat:Otsin netist pildi ka juurde mis puudu on.

[Pilt: 20181222_144643-01-03-2019.jpg]
Selle peale avaneb 13 pilti. Muidu huvitav teema, loen ja imestan.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#33

Ega peale nende piltide netist eriti midagi ei leia aga samas pole ka väga põhjalikult otsinud.
Vahepeal kahetsusväärselt pole ka midagi antud seadmega juhtunud aga nüüd lumesaju vahel sai tööpindadele veel viimast lihvi antud ja see lood on ikka üsna tundlik ning korra  suutsin niisama pinda siludes ajada loodi 2 kriipsuvahet paigast.
   
   
   
Vaatasin küll, et seda "energiasammast" ei hakka välja tõmbama, kuid lõõtsa vahelt oli päris palju käiapuru sisse sattunud ja kohe sobivalt on ka suur faas tehtud et puru kindlasti sinna vahele läheks.
   
See sammas on muide päris tõsine tükk ja käsitsi tõstmise mõte kadus kohe ära, kuid sobivalt on autotõstuk käepärast.
   
Kui sammas juba maas sai ka alumine rullide pind täielikult ära kontrollitud sest enne segas sammas seda tegevust.
   
   
   
Rullid olla ka jõudmas ja järgmine operatsioon tuleb ilmselt nende lühendamisele pühendada.
Veel on kaalumisel kas lihvpink või terituspink 0,6mm vulkaniidist kettaga ja viimane valik on käsitsi, kuid see oleneb kas tegijatel aega ja tahtmist on.

Huvitava faktina sai seda õlitamise vigurit näidatud endisele mereväelasele kes tundis kohe ära kui laevakahuri õlitamise munstüki...

Igatahes üritus jätkub.
Vasta
#34

Vaba hetk oli ja sai keere ette võetud.
Muidu keere nagu ikka, kuid trapetskeere sammuga 2mm ja kui aus olla siis varuosale tüüpiliselt osutus üsna karvaseks peale puhastamist.
   
Karvane karvaseks, kuid tagaotsast ka poos kinni ja sai otsustatud, et lasen üle lihvida.

Kõverat asja aga ei lihvi ja enne tuli ära õgvendada.
Kui enne viskas 0,5mm siis peale õgvendamist jäi 1,5 sajandiku sisse.
Selleks tundus kõige lihtsam olema treipinki kasutada, kuna võll pole kõva ja ohtu midagi lõhkuda pole.
   
Teisest otsast oli ka pisut kõver ja seda ei saa ju suruda, kuna keskelt paindub läbi ning selle vastu terahoidjasse tugi.
   
Kindlasti keegi ei jaga nüüd ära kuidas keerme pealt viskumist mõõta saab, kuid saab küll.
Selleks panin mina kella otsa alt sileda teraplaadi, mis toetub mitmele harjale ja et tema ära ei kukuks kui kell ära võtta linnunokatäis plastset määret vahele.
   
Sirgeks ta sai ja lihvijal oli juba pink häälestatud ning käi teritatud.
Oli üsna rahul, et tooks kõik nii sirgeid asju oleks töö lausa lust ja isegi honorari ei võetud...
Tulemus sai aga selline.
   

Mingi keermelati sirgeks ajamine pole muidugi miski eriline saavutus, kuid mine tea-äkki on kellelgi just mõnda sellist ideed vaja...

Mutriga sai ka tegeletud ja mõned servad ära ümardatud et teda ohutu käes hoida oleks.
Veel torkas silma, et kahe mutri laiali surumine kaotab ajamist lõtku kui stopperkruvi lahti lasta ja selleks on miskipärast pandud sinna sisse ebamõistlikult tugev vedru, mille surve teeb pärast keeramise raskeks ja tundetuks.
   
Minu nägemuses on see vedru poole nõrgem ja lühem ning kavatsen selle nägemuse ka ellu viia...

Mis veel huvitavat?
"Energiasamba" õlitamine on üsna omapäraselt lahendatud, et mitte isegi ütelda ebaõnnestunult.
   
Õlitatakse teda slaidi ülal keskel olevast avast õlikannuga ja mina ei suutnud küll välja mõelda mis vägi sunniks õlil tegema seda pikka ringi peale ja jõudma samba teisele küljele kui lühem tee on soonest välja ja hammaslatti mööda alla.
   
Selline nippel väljaspool ja see seletab, miks neil pinkidel kipub see sammas raskelt käima.

"Teiselt planeedilt" lahendus on ka samba lukustamine, milleks on käepide kahe vastassuunalise trapetskeermega.
   
Kõik oleks nagu lihtne ja loogiline, kuid ühel mutril on keere lühema sammuga kui teisel...
See rohelise värviga koos asi läheb samba külge stopperkruviga ja takistab sel kruvil omale sobivat kohta otsida kus mõlemad pooled samba kinni suruks...
Seega ei saa teine koonus kunagi end vastu sammast ja üks koonus tahaks ju sammast keerata ning seega muudaks käia asendit detaili suhtes.

Ainus seletus sellele saab olla, et õigetpidi keermega jämedama sammu jaoks leiti kuskilt keermepuur aga vasaku jaoks mitte ning seega pidi treial selle sinna tekitama, mis pole reaalselt avasse võimalik kuna tera peab keermest välja ka mahtuma.
Ja nii tehtigi sinna peenem keere...

Sai kuidagi tumedas toonis see episood, kuid loodetavasti on kellelegi huvitav vaadata, mismoodi tegutseti  XXII съезд КПСС nimelises tehases et täita selle kongressi vaimus plaani ennetähtaegselt.
Vasta
#35

Kui on selle nipli kaudu regulaarselt määritud, ei käi seal midagi raskelt. Peale määrimist tuleb nipli korpus sulgeda.
Õli vaba väljavoolu takistab viltrõngas mis seal soones peaks olema ja mis õli ühtlaselt laiali jaotab.
Ja selle vertikaalliigutamise juhtlatiga on piiratud samba pöördumine tema kinnitamisel.
Samba luku poolikud tuleb reguleerida paika niimoodi, et kinnitõmmatud asendis ei toetaks keerme käepide sellele rohelisele puksile

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#36

No kui sinna soonde viltrõngas panna siis oleks asi isegi loogiline et terve sammas õli saab.
Hetkel pole rõngast jälgegi ja poldipäid vaadates pole ka keegi seda enne lahti võtnud ja seega julgen pakkuda, et pole pandudki.
Tahaks veel küsida, kas on õige et selle keermelati mutrile käib õli sissefreesitud vanni ja sinna ulatub nöörist taht, mis on topitud mutri avast sisse?
Samas ei satu see taht sealt avast mujale kui pronksist mutri välispinnale mis lõtku reguleerib ja seega peaks mutri materjal suutma õli imada?
Antud juhul ta seda igatahes ei suuda.

Vähemalt rullid said ära tehtud ja tulid nad sellisest firmast nagu Varson.
Tagasisideks asjaajamine oli väga meeldiv ja tarneaega pakuti nädal ning telliti ära.
Isegi ettemaksu ei tahetud ning suur oli üllatus kui 3 päeva pärast helistati, et on kohal.

   
Pikkus muidugi ei klappinud ja mõtlesin teha sellise treitud rõnga, mille saab poldiga kokku keerata ja rullid sinna püsti laduda ning siis lihvpingis lühemaks lihvida.
Plaanist aga ei saanud asja, kuna kaks rõngast sai tehtud ja kumbagi ei sobinud paras hulk rulle sisse et oleks saanud kinni ka tõmmata.
Tean et vanasti tehti niimoodi Siguli kardaaniristidele remontnõelu sest polnud neid ju saada.
Pandi samuti pakki rõnga sisse ja löödi tikke vahele seni kui pakk tihe sai aga suuremate rullidega ei taha see õnnestuma sest paned ühe juurde ning enam kinni ei ulatu sest süsteem läheb hoopis teiseks.
Selle asemel sai hoopis käi tööd eesoleval viisil.
   
Rull trelli padrunisse, vaikselt pöörlema ja lõige tuleb sirge ning viisakas.
Samas saab kohe ka ära faasida.
Iga ketas muidugi ei sobi  aga Cubitroni 1mm ketas lõikas eeskujulikult.

Jämedamaid rulle ei hakanud lühendama vaid pikendasin separaatori pilusid.
   
Nüüd laud peal ja mulle ikkagi ei sobi see lahendus kus rullid ja keere on ainult sellise plekiribaga kaitstud mis nagu näha ei toimi.
   
Teisel pool kuhu käia suunast lähtudes satub veel rohkem puru pole aga mitte kuidagi kaitstud.
   
Sinna oleks vast hea vildiriba panna vahele, kuid kuidas laud nii peale tõsta et see sinna õieti jääks on mõttekoht.
Teisele poole küll saaks väikeste neetidega kinnitada vildiriba selle pleki külge aga samuti on kohale asetamine keerukas.
Variant on veel lihtsalt see soon plastset määret täis toppida, mis ei lase vähemalt liivatera põrgata soonest läbi.

Kui kellelgi on veel ideid pakkuda, siis on lahkesti oodatud.

Üritus aga jätkub vastavalt võimetele ja oskustele.
Vasta
#37

Ristikäigu keerme õlitus käib jah tahiga  sellest sissefreesitud õlivannist.
Ava kuhu taht otsapidi sisse läheb peab olema puuritud ka läbi mutri.
Kas kasutusse läks uus mutter või vana originaalne?
Nendel varuosadel reeglina on 99% juhtudest mingi viga küljes, ehk neid on vaja
доработать до рабочего состояния напильником потребителем самостоятельно

Ja ei maksa selle juhtpindade kaitsmisega nii ägedat vaeva näha(üle mõtelda), seal käi ei suuda tekitada sellist tuult
et abrasiiv kõik juhikutesse lendab. Tehas on ju ette näinud ka äratõmbe kolud kui ullu hakatakse panema.
No ja kord aastas lauad maha tõsta ja pale puhtaks pühkida ei ole ju teab mis ületamatu raskus. Iseenesest on see
ekspluatasiooni osa.

Ja vedru mis seal mutris on tundub olema sobilik, seal on koostamisel nüanss.
Paned asja kokku ja stoperdad mutri spetsiaalse sopperkruviga, et asi koos püsiks aga mutter telgepidi vaba oleks.
Nüüd hakkad vinti mutrisse keerama ja vajutad mutriga vedru niipalju kokku et poolmutter keermesse läheks.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#38

On ka variant mutrist kus ava tahi jaoks on seal kus vedru kahe poolmutri vahel on ja õli tilgub otse keermele
või siis poolmutri stopperi soonde ja sealt keermele.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#39

No pole seda hetke et edasi teha...
Nüüd külmapüha ja saab vaikselt jätkata ning vähemalt õlituseks sai augud tehtud.
   
   
Teisel pool on keere 10x1 ja sinna mõtlesin sellise nipli esialgu.
   
Käib sinna otsa kummikork et kõrvalised esemed sisse ei pääseks ja ma oma kultuuriruumis ei näe sel probleemi.
Küll aga oleks probleem olnud vanasti, kus need korgid oleks lihtsalt ära varastatud.
Käis ju meil kohalikus tehaseski mis oli eeskujuks ühelt tööpingilt teisele nuppude ja hoobade kruvimine.
Et nüüd see õli ei ka mõlemale poole satuks on kanalisse ette nähtud vildist korgid, läbi mille täidetud kanal vaikselt tühjeneb ja õli eeldatavalt jõuab mõlemale poolele.
Avad on ka pisut üleval pool mitte nagu algselt, kus õli rullidele ei jõudnudki vaid rullid liiguvad ülalpool avasid ning ainus võimalus oleks õli niipalju pumbata, et V-kujuline renn täituks.

Antagu aga mulle andeks minu rumalus, kuid mis oleks kui keeraks sinna avadesse hoopis määrdeniplid ja lööks paar matsu plastset määret eri laua asendites?
Määre ei valguks kuskilt välja ja jaguneks rullide vahele märksa paremini kui õli.
Kui seda määret aga piisavalt palju saaks püüaks ta ka abrasiivid enne rullide vahele jõudmist kinni.
Ainus negatiivne mõju oleks muidugi selle puhastamine kui on vaja lahti võtta...

Sinna tihendusliistu soonde aga sai hangitud alumiiniumist nurgik, mis erinevalt sellest plekktootest on sirge ja kõrguse ning laiusega täidaks tema soone palju täpsemalt ära.
Teisele poole sai ka antud tellimus plekksepale, et painuta mulle sobiv riba 1,2mm plekist mis natukenegi rullid ära varjaks.

Kui mahti, siis üritus jätkub.
Vasta
#40

Külmapühade puhul õnnestus jälle midagi ära teha, mis pole küll maailmale suurt mõju avaldav aga kohalik saavutus ikka ning sellest ka mõned värvilised slaidid tehtud.
Esiteks plekid tehnoloogiliste avade ette ja seda kuidagi loogilisemalt ja sirgemalt kui varem.
   
Näha on, et valutsehhis on kuidagi toorainega kitsas olnud ja vajalikud pinnad on ära jäänud.
On küll püütud puuriga kuristiku servale auku teha aga kohe loobutud.
Ei hakanud minagi sellega tegelema aga pleki tegin vähemalt selliseks, et tema toetub enamvähem ja puuduva kruviga ots pole nii õhus nagu enne oli, mistõttu jäi ta ka vilti hoidva pleki taha kinni kruvidega.
   
Teine pool ka ära silutud et kruvipead välja ei ulatuks.
   
Antagu aga mulle siinkohal andeks, kuid ma ei suutnud kuidagi seda asja ilma tihendamata kokku panna, kuigi laud oli juba õhus.
Seega sai lõigatud vildiga äravahetamiseni sarnasest materjalist riba, mis kleebitud katte ühele servale.
   
Kleepimisega ka tore seik, et paar tuntud ja reklaamitud liimi seda metalli küljes kuigi reaalselt ei hoidnud ja siis sai võetud asi, mille kätelt ja riietelt puhastamine on kõige tülikam ja mida kasutatakse ehitamisel.
Kuigi nii pole ilus teha, siis kinni jäi ta väga hästi igatahes et tõmmates jäid karvad metallile.
Edasi juba rullid määrdega separaatorisse ja siis laud peale.
   
   
Niimoodi see riba siis peaks töötama...
Soone täidab üsna edukalt ära ja õliga immutatult ei tohiks lasta vähemalt õhus hõljuvat tolmu läbi.
Teisele poole sai lihtsalt 0,5mm plekist riba, kuhu peale seesama vilti meenutav materjal sama menetlusega kinnitatud.
   
Siis sellised väiksemad tihendavad sõlmed, mis said enamvähem kokku aetud mitte otsesest vajadusest vaid et töökultuuri hoida.
   
   
   
Plekk pole niisama irvakil vaid aluspind on kõver viimasel slaidil.

Seega olekski seekordne saade läbi, kuid järgmine kord kui on huvilisi käsitleks jälle mingit majandusele kahjulikku tegevust selle seadme remondil.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne