Terituspingi 3В642 menetlemine.
#81

Mis selle lõõtsa mõõdud ka võiksid olla? Läbimõõdud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#82

Ehk on abi volditud/ gofreeritud kanalisatsioonitorust , ma sikutasin Dunven i kodulehelt pildi siia postitusse aga kohale ilmus mitu miljonit arusaamatut tähemärki .
Edu !
Vasta
#83

Lõõtsa orienteeruvad mõõtmed oleks ka ehk abiks, et rahvas saaks lahendusi pakkuda.
Minul viskas kohe silme ette "konn" pinnasetihendaja, millel lõõts kasutuses. Kuna teemaalgataja mõõte ei tea, siis suvaline näide:
https://www.ebay.de/itm/284581006042?has...Sw5F1hxauo
Kui ka sobiva mõõduga leiab, jääb küsitavuseks veel sädemekindlus.
Kas originaali kuidagi enam renoveerida ei kannata? Pildil olev sisselõige üsna pisike ja saab ehk teisele poole ja allapidi keerata? Kindlasti on olemas ka miskit keemiat, millega seda vene lõõtsa elastsemaks tagasi muuta. Kui muidugi igat pidi ära murenenud, siis pole miskit enam.
Vasta
#84

Mul tuleb puruvoolik esimesena silme ette lõõtsa asendaja kandidaadina. Neid igasugu läbimõõdus, kui ainult käigupikkus välja annab ja originaalsus väljanägemise osas välja kannatab.
Vasta
#85

Käisin mõõtsin selle lõõtsa ära ja sain sisemõõduks 250mm ning maksimaalseks pikkuseks 300mm.
Pahasti on aga see, et ta peab kokku minema vähemalt 50mm pikkuseks.
Erinevalt Ameeriklaste originaalist millele eespool viide käib vene omal hammaslatt lõõtsa sisse ja see teeb vajaliku läbimõõdu 20mm suuremaks.

Õmblemise teel valmistamist üks abivalmis isik pakkus ja veel pakuti veoauto tendi materjalist kokkusulatatud äärtega lõõtsa valmistamist nagu originaalgi.

Ideaalis oleks ta ikkagi nitriilkummist toode mis kestaks üsna igavesti.

Siit saab mingeid pilte ka juurde vaadata kes venekeelt ei karda.
https://www.chipmaker.ru/topic/71630/?page=3

Venes on ka nendega probleem ja hakka või tootma...
Vormi tegemine maksab umbes 700 raha, kuid kumm ise alla 10 euro.
Kas neid pärast kuhugi realiseerida oleks on kahtlane...
Vasta
#86

Känguru maalt saaks tellida.

https://hyduex.com.au/products/

Muidugi ka alibaba ja india market.
Hydraulic cilinder protective sleeve näiteks.
Vasta
#87

(12-01-2022, 08:58 AM)margus61 Kirjutas:  Mul tuleb puruvoolik esimesena silme ette lõõtsa asendaja kandidaadina. Neid igasugu läbimõõdus, kui ainult käigupikkus välja annab ja originaalsus väljanägemise osas välja kannatab.

Kas spiraal voolik kokku lahti liikudes ka pöörata tahab ise. Kuskilt jäi selline meenutus meelde.
Vasta
#88

(12-01-2022, 11:21 AM)MeelisV Kirjutas:  
(12-01-2022, 08:58 AM)margus61 Kirjutas:  Mul tuleb puruvoolik esimesena silme ette lõõtsa asendaja kandidaadina. Neid igasugu läbimõõdus, kui ainult käigupikkus välja annab ja originaalsus väljanägemise osas välja kannatab.

Kas spiraal voolik kokku lahti liikudes ka pöörata tahab ise. Kuskilt jäi selline meenutus meelde.
Huvi pärast vaatasin, et 100-ne puruimuri voolik keeras poole meetri kohta sentimeetri. Seda saab aga väikese jõuga keerata tagasi, mille tulemusena voolik läheb veidi jämedamaks. Kui sellist voolikut kasutada, siis tuleks paigaldades anda väike eelpinge. Kui jupp on poole lühem ja jämedus suurem, siis peaks tulemus olema sarnane.
Vasta
#89

Tsitaat:Pahasti on aga see, et ta peab kokku minema vähemalt 50mm pikkuseks.
Kui see lõõts peab kokku minema nii lühikeseks, siis jäävad ju kõik teleskoobi ja puruimuri vooliku variandid ära.

Kiireim ja odavaim variant olekski lasta rekka "presendist" rõngad kokku sulatada.
(Või otsida nahajäätmeid millest need rõngad kannatab välja lõigata ja kokku õmmelda)
Vasta
#90

(12-01-2022, 10:46 AM)2715 Kirjutas:  Käisin mõõtsin selle lõõtsa ära ja sain sisemõõduks 250mm ning maksimaalseks pikkuseks 300mm.
Pahasti on aga see, et ta peab kokku minema vähemalt 50mm pikkuseks.
Erinevalt Ameeriklaste originaalist millele eespool viide käib vene omal hammaslatt lõõtsa sisse ja see teeb vajaliku läbimõõdu 20mm suuremaks.

Õmblemise teel valmistamist üks abivalmis isik pakkus ja veel pakuti veoauto tendi materjalist kokkusulatatud äärtega lõõtsa valmistamist nagu originaalgi.

Ideaalis oleks ta ikkagi nitriilkummist toode mis kestaks üsna igavesti.

Siit saab mingeid pilte ka juurde vaadata kes venekeelt ei karda.
https://www.chipmaker.ru/topic/71630/?page=3

Venes on ka nendega probleem ja hakka või tootma...
Vormi tegemine maksab umbes 700 raha, kuid kumm ise alla 10 euro.
Kas neid pärast kuhugi realiseerida oleks on kahtlane...

Kas nende tootevalikust ei leia midagi?
https://www.etra.ee/ee/tootevalik
Vasta
#91

(12-01-2022, 10:46 AM)2715 Kirjutas:  Venes on ka nendega probleem ja hakka või tootma...

Sõltumatu analüüs annab tulemuseks, et see on ainuõige lahendus.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#92

Tegelikult on õige vastus juba kõlanud, veoka tentimaterjalist lasta kokku keevitada.
Arvestades teemaalgataja tõenäolist teritamise intensiivsust, siis 10-15 aastat peaks üks lohv kindlasi vastu pidama.
Ei ole vaja niimoodi üle mõtelda, kõnealune detail on siiski kulumaterjal.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#93

Eespool oli juttu Võrus olevast plasttoodete firmast, kes tegelevad valuga. Mis firmaga tegemist?
Vasta
#94

Meil selline firma nagu Estelaxe kes plastikust erinevaid asju teeb.

Uurisin ka PVC  kattest selle lõõtsa valmistamist ning tundub üsna kallis ettevõtmine.
Materjali kulub juba omajagu.
On tal 11 volti, mis tuleb kahega korrutada ja saame 22 ketast läbimõõduga umbes 325mm.
neid suruks ruutmeetrisse ära 4, äkki ka 5 kui hästi sättida ja seega vaja 4,5 ruutmeetrit miinimum.

Parim pakkumine oli helistamise teel 190-250 raha ja liitmist ei saa alla 10mm teha, mis teeb lõõtsa väga ebapraktiliselt suureks.
Vähe veel seedin olukorda.
Vasta
#95

No aga proual/naabrinaisel/ õmblusmasin on?
Usun, et ei ole eriline probleem asi vakstust ise kokku lasta.
Võib ka 1mm membraanikummist teha või siis nahast näituseks.
Ei pea ju täisringe välja lõikama, sektoreid mahub pinnaühikule rohkem.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#96

Ma leidsin ühe lõõtsa veel.
Vasta
#97

(13-01-2022, 18:39 PM)2715 Kirjutas:  On tal 11 volti, mis tuleb kahega korrutada ja saame 22 ketast läbimõõduga umbes 325mm.
neid suruks ruutmeetrisse ära 4, äkki ka 5 kui hästi sättida ja seega vaja 4,5 ruutmeetrit miinimum.
Kui veel paremini sättida, mahuks ju ruutmeetrile lausa 9 Big Grin
Vasta
#98

Ettevaatliku entusiasmiga võib teada anda, et midagi on õnnestunud saavutada ja see on reduktor mis käia ülesalla liigutab.
Oli teisel kohati lõtk ning kohati poos kinni.
   
Sellele teorattale otsa vaadata siis ka igati loogiline tulemus...
Tahtsin teda sealt kätte saada aga ei saanudki sest istu on ikka korralikult tehtud ja korpust ei tahtnud ka puruks lükata.
Tegin kohe pressi alla abinõu, et lükkan teise maha aga kuidagi ei õnnestunud.
Siis sai surutud tinast junniga hammaste pealt vähemalt sirgeks ning võll on väga pehme ja seda vooli kuidas tahad.
Ühesõnaga hambumislõtku sai enamvähem ühtlaseks.
Siis sammas sai ka puhtaks tehtud ning sisemine toru käima aetud.
   
Toru oli pisut altotsast kannatada saanud ja seda sai kaabitsaga pisut parandatud aga käima sai.
   
Ei vea mul muidugi selle pingiga sest kui hammaslatti vaadata, siis laiust tal on aga pool laiust on kinni aukude all.
Hammasratas on täpselt pool hammaslati laiust ja arvake kumma poolepeal ta käib?
No ikka üle aukude, kuna muidu oleks liiga lihtne...
Nüüd peab ikka selle reduktori kuidas tahes lahti saama ja võlli pikkust muutma.
   
Reduktorit saaks vahelehtedega ka liigutada, kuid siis ei lähe käsiratasteni minevad võllid oma kohale ja vaja on sinna kardaanid vahele ehitada.
Korpus tundub olema selle reduktori järgi töödeldud ja seda ümber teha on väga ulmeline.
Niigi need võllid päris sirgelt ei jookse sest ülekande ümberlülitus käis ainult heebli jõul.
Küljele jääval ülekande muutmise võllil on nagunii juba kang maha murtud.
Kardetavasti seda kõike sirgelt jooksma saada väljub tavaloogika piirest ja lahendusena tuleb treida laagri mõõdus ekstsentrikud kuhu sisse väiksem laager ning nii võllid jooksma ajada.
Lihtsalt see kindlasti ei lahene.
Õlitamise vilt sai ka soonde, milleks käis see toru korra treipingis sest kehv on vilti panna kui ühel pool on soon 2mm sügav ja teisel 9mm...
Lasin kõik pea ühesügavuseks ja nüüd on mingisugune loogika vähemalt.
   
Huvi olemasolul käsitleks seda joondamise asja ka edasi.
Vasta
#99

Väike edenemine.
Lõpuks sai spindlivõllile rihmasooned ära treitud.
   
Spindel sai kellaga üles rihitud et vältida igasugust võimalikku rihma vibreerimist töötamisel.
kõigepealt laagripindadelt prismade peale, kus sai veendutud et kõik pinnad on omavahel viskumata ja siis treipingis juba lihtsalt võlliotsa ja rihmaratta pinna järgi tsentrisse.
Järgmiseks rihmasoonte tarvis tera tehtud 40 kraadise nurgaga.
   
Võlli materjal oli ka päris kõva et viil ei võtnud ja algul sai tera positiivse nurgaga, mis ühte soontki ei kestnud.
Sai teritatud negatiivseks ja siis kui minema läks lõikas küll T15K6.
Nagu aga poolepeal seisma jätta ei taha enam lõikama hakata.
Rihma soonte vahe ka selline huvitav jagunematu mõõt nagu 3,56mm ja limbi järgi ei hakanud keerama vaid sai kella kasutatud.
paar soont ära ja siis kell uuesti nulli ning järgmised sooned.
Nii küll läheb asi ebatäpseks, kuid kuue soone juures pole see viga märgatav.
Alumisele seibile ka sooned samamoodi peale ja valmis.
   
Kindlasti on ta veovõime parem kui lamerihmal ja loodetavasti ei tekita vibratsiooni käiale.
Kaasaegsed seadmed käivad kõik selliste rihmadega ja rihma vibreerimist pole kuskil näinud.
Lamerihma oleks saanud ka lasta teha, kuid see oleks ka paksem olnud ja maksnud 80 raha.
Pidasin vähe kalliks sest soonrihma sain alla 15 raha.

Lootsin venemaalt saada selle kummilõõtsa mis päris kummist tehtud ja rahagi sai ära makstud aga siis otsustas teadagi kes et Ukrainas on vaja vasismi ja narkomaania vastu võidelda ja sinna see kadus.
Helistamise peale sain veel sõimata, et nemad fašismi toetajatele ei müügi ja mingu ma na hui oma lõõtsaga.
Ajas korralikult närvi ja kui ma selle Petrovitši peaks kätte saama siis pean talle pikema loengu fašismi olemusest.

Selle positiivse noodiga võikski lõpetada ja kui tuumasõda ei alga kirjutan varsti jälle millestki.
Vasta

Sai pool spindlit kokku pandud ja teist poolt ei jõudnudki kuna esimesega läks pikaks.
Kõigepealt ebameeldiva üllatusena on laagripesal kruviauk puuritud kui spindel on koos olnud ja see puru on ka laagris sees käinud.
   
Sai uued laagrid pandud ja seekord õnnestus leida vanad Saksa laagrid mis loodetavasti on piisavalt täpselt tehtud.
Koostamisel tarvis distantspuksiga saada laagri lõtk välja ja samas peab laager vabalt pöörlema.
   
   
Sai paar korda lahti võetud uuesti ja tehtud sisemist distantsrõngast õhemaks.
Siis kellaga lõtku vaadatud ja uuesti vajalik paksus maha võetud.
Lõpuks lõtku ei jäänud aga sõrmega tõmmates tegi laagripukk 4-5 ringi.
Tegin läbi seina ka ava M6 keermega kust sai pritsiga puki ära määrida.
   
Pärast läheb ette kruvi augutäiteks.
Täis ei löönud vaid seni kui oli tunda, et vabajooks hakkas halvenema et määret välja ei ajaks.
Huvitav küsimus on muidugi see, kas vibratsioonivabam on praegune lahendus tugikuullaagritega või oleks kavalam koonusrullidele üle minna?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne