[Soobel]

Ma vaatan, et siin liigub palju fotograafe, kes hoovitagustest romusid üles vôtavad.
Ja ega raudteegi pole asi, mida eestlased häbenema peaksid ja ka need inimesed on eestis olemas, kes raudteemuististe vastu huvi tunnevad.
Sestap oleks tore, kui paparazzid lisaks autodele ka mône kuuriks vôi soojakuks vôi naftamahutiks tehtud rongivaguni üles vôtaksid ja asukoha registreeriksid. Iseäranis huvitavad oleks kitsarööpmelised reisivagunid. Muud raudtee kannid (dresiinid, semafooride jupid, teemärgid) oleksid huvitavad.

Stiilinäiteks panen siia välja vanima (ca1880.a) reisivaguni, mis seisab Piilsis ja on ilmselt juba enne sôda lambalaudaks tehtud.

[Edel]

Enamus säilinud kraami on siia üles riputatud: http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=19&t...5953bfe657
[/quote]
Ma leidsin Valgas hiljuti ühe laiarööpmelise reisivaguni vraki metsa seest. Võtsin asja pilti. Siin Regardmani antud saidil seda vagunit sees pole.

[Landy]

Minge prem pildistama Elekriraudtee masinaparki. Sealt läheb Emexi poole teel 3 koosseisu, vanim neist aastast 1959.

[Edel]

Minge prem pildistama Elekriraudtee masinaparki. Sealt läheb Emexi poole teel 3 koosseisu, vanim neist aastast 1959.

Kui Elektriraudtee,siis võib ka Riisiperre vaadata... Seal \"päevitab\" ER1 peavagun 2304 ja mootorvagun 3301,mis veel hiljuti olid mõlemad kõigi arvates juba ammu mahakantud ja EMEX-is tükkideks lõigatud! Leiab veel...

[Soobel]

Heiki Muda lehekülge ma tean. Sellegi poolest maksab avatud silmi ringi käia. Aga mis vaguni vrakk seal valga metsas on?
Kui on tavaline plekist klassvagun, siis pole ehk huvitav, aga kui on diiselrong vagun vôi plekiga ülelöödud puitkere...

[Edel]

Heiki Muda lehekülge ma tean. Sellegi poolest maksab avatud silmi ringi käia. Aga mis vaguni vrakk seal valga metsas on?
Kui on tavaline plekist klassvagun, siis pole ehk huvitav, aga kui on diiselrong vagun vôi plekiga ülelöödud puitkere...

Tundus,et vist oligi klassivagun... Kindel pole. Pilti mul sellest praegu näidata veel pole.

[Soobel]

...Ja kitsarööpmeline saksa kinnine vagun Tabiveres...

[korgits]

Aga on keegi näinud teise maailma sõja aegseid maa-aluseid ronge ja vaguneid ning rööpaid ?

Kuna mu hobiks on hulkuda mööda maa-aluseid käike/koopaid siis tean kus vedeleb yhe vaguni veermiku osa ja natuke raamist No tean kus ideeliselt varingu alla on jäänud yks saksa sõjaaegne maa-alune vedur vms ..... Aga seda kuulujutu baasil sest võibolla ta ei jäänud varingu alla aga hoopis lõigati tykkideks ning viidi emexi\'sse

[Soobel]

Kui jutt ei käi Piusa klaasiliivakaevandusest, siis oleks huvitav teada küll, kus need veermikud ja raami jupid on. Piusa koobastes on vähemalt kolm pöörangut, vagoneti moll ja ilma ratasteta raam.
Veel olen kuulnud legendi Harku järve lähedal uputatud käiku jäänud rongist...

[Landy]

Kuna mu hobiks on hulkuda mööda maa-aluseid käike/koopaid siis tean kus vedeleb yhe vaguni veermiku osa ja natuke raamist No tean kus ideeliselt varingu alla on jäänud yks saksa sõjaaegne maa-alune vedur vms ..... Aga seda kuulujutu baasil sest võibolla ta ei jäänud varingu alla aga hoopis lõigati tykkideks ning viidi emexi\'sse

Oled sa selle seltskonnga ka seotud?
http://www.starline.ee/diggers/

[heiki]

Piilsi vagun olevat juba ümber kukkunud ja ilmselt ootab ka teisi raudtee uunikume varem või hiljem sama saatus. Valga vagunist tahaks mõnda fotot näha siis oskan öelda millega tegemist. Heiki Muda

[korgits]

hea meelega ei suhtleks selle seltskonnaga .....MIKS ? Kysi U2U !
PS : Ma tean palju rohkem maa-aluseid käike Tallinnas/Harjus kui nemad ....ja oled rohkemates käinud Kuigi piirkonnaliselt on nad seal käinud ....aga nad vist ei julge metsa ronida ja sealt otsida käike ...jne

Kuna mu hobiks on hulkuda mööda maa-aluseid käike/koopaid siis tean kus vedeleb yhe vaguni veermiku osa ja natuke raamist No tean kus ideeliselt varingu alla on jäänud yks saksa sõjaaegne maa-alune vedur vms ..... Aga seda kuulujutu baasil sest võibolla ta ei jäänud varingu alla aga hoopis lõigati tykkideks ning viidi emexi\'sse

Oled sa selle seltskonnga ka seotud?
http://www.starline.ee/diggers/

*****

Kui jutt ei käi Piusa klaasiliivakaevandusest, siis oleks huvitav teada küll, kus need veermikud ja raami jupid on. Piusa koobastes on vähemalt kolm pöörangut, vagoneti moll ja ilma ratasteta raam.
Veel olen kuulnud legendi Harku järve lähedal uputatud käiku jäänud rongist...

Ei käi jutt piusa koobastest.... !
Harku\'s ei ole mitte yhtegi maa-aluses koopas uputatud rongi !!! Siin polegi Yhtegi maa-alust käiku mis oleks täiesti uputatud .........kõige rohkem on vesi põlvisaati . No ........kui mõtled Vääna läheduses ...siis on jah paar tykki ära uppunud sinna ...aga kas need on vedruid või vagunid seda ei tea ,sest ei ole sukeldumis varustust millega kannataks maa-aluses koopas tujuata mis on yleujutatud

[heiki]

hea meelega ei suhtleks selle seltskonnaga .....MIKS ? Kysi U2U !
PS : Ma tean palju rohkem maa-aluseid käike Tallinnas/Harjus kui nemad ....ja oled rohkemates käinud Kuigi piirkonnaliselt on nad seal käinud ....aga nad vist ei julge metsa ronida ja sealt otsida käike ...jne

Kuna mu hobiks on hulkuda mööda maa-aluseid käike/koopaid siis tean kus vedeleb yhe vaguni veermiku osa ja natuke raamist No tean kus ideeliselt varingu alla on jäänud yks saksa sõjaaegne maa-alune vedur vms ..... Aga seda kuulujutu baasil sest võibolla ta ei jäänud varingu alla aga hoopis lõigati tykkideks ning viidi emexi\'sse

Oled sa selle seltskonnga ka seotud?
http://www.starline.ee/diggers/

*****

Kui jutt ei käi Piusa klaasiliivakaevandusest, siis oleks huvitav teada küll, kus need veermikud ja raami jupid on. Piusa koobastes on vähemalt kolm pöörangut, vagoneti moll ja ilma ratasteta raam.
Veel olen kuulnud legendi Harku järve lähedal uputatud käiku jäänud rongist...

Ei käi jutt piusa koobastest.... !
Harku\'s ei ole mitte yhtegi maa-aluses koopas uputatud rongi !!! Siin polegi Yhtegi maa-alust käiku mis oleks täiesti uputatud .........kõige rohkem on vesi põlvisaati . No ........kui mõtled Vääna läheduses ...siis on jah paar tykki ära uppunud sinna ...aga kas need on vedruid või vagunid seda ei tea ,sest ei ole sukeldumis varustust millega kannataks maa-aluses koopas tujuata mis on yleujutatud

Tallinna ümbruse maa-alused käigud on osa endisest Peeter-Suure merekindluse süsteemist. Kinnitan, et mitte üheski neist käikudest ei liikunud rongid, sellistel legendidel ei ole mittemingisugust alust ja neis käikudes ei saa olla ka varingute alla jäänud vedureid või vaguneid. Kõikide selles süsteemis kasutatud auruvedurite edaspidine saatus on teada. Legendid on tekkinud sellest, et neis käikudes olid tõepoolest vagonetiteed rööpalaiusega 750mm. Kuid vagonette lükati käsitsi ja käikudest või uppunud katlavaanidest võib leida ainult kaevandusvagonettide jäänuseid. See on ajaloolaste poolt põhjalikult uuritud teema. Heiki Muda

[korgits]

Õige !
Ajaloolaste poolt on ka natuke infi saadud ......Et väidetavalt jäi yhte käiku yks vedur mis venelaste poolt on lõhatud käiku kusagile või siis vanametalli vargad selle tykkideks lõigand ja emexi\'sse viind ENNEM seda kui venelased hakkasid neid lõhkama ....jne !

Plus on yks inimene olemas kes poisikesena käis seal kolamas ......ja nägi seda vedurit ning tema sõnul ei olnud siis mitte midagi kinni myyritud ega lõhatud !!!

Selle teemal ei ole tegelt yldse mõttet vajelda ....ma olen kuulanud kuidas kaks ajaloolast vaidlesid selle yle 3 tundi !!! Mõlemil oli nagu õigus ......aga väitsid yksteise vastu pidevalt selle veduri asjus !

Tallinna ümbruse maa-alused käigud on osa endisest Peeter-Suure merekindluse süsteemist. Kinnitan, et mitte üheski neist käikudest ei liikunud rongid, sellistel legendidel ei ole mittemingisugust alust ja neis käikudes ei saa olla ka varingute alla jäänud vedureid või vaguneid. Kõikide selles süsteemis kasutatud auruvedurite edaspidine saatus on teada. Legendid on tekkinud sellest, et neis käikudes olid tõepoolest vagonetiteed rööpalaiusega 750mm. Kuid vagonette lükati käsitsi ja käikudest või uppunud katlavaanidest võib leida ainult kaevandusvagonettide jäänuseid. See on ajaloolaste poolt põhjalikult uuritud teema. Heiki Muda

[Soobel]

Võib-olla ongi ajaloolased midagi selgitanud, aga seda nad kindlasti lõpuni ei tea, mis siin sõdinud vägedel lõpuni kaasas oli. Või arvavad, et viimne kui padrun ja katelok olid arvel?
Kas sellest asjast keegi näiteks teab, mida mulle A.N rääkis? Nimelt rääkis keegi vanem vedurijuht, et endise Ülemiste-Iru kitsa trassi ääres oli kraavis vedelenud väike auruvedur. Juba sõja ajast. Kadus siis, kui ehitati Ülemiste-Iru lai raudtee. Ometi ajaloolased teavad täpselt, kuhu milline vedur kadus.

Aga... Sõjakeerises kadus palju eesti vedureid, mis hiljem nliidu x kohtadest välja ilmusid. Samamoodi võisid sõjatuuled omakorda siia saksa vedureid kanda, millest ametlikud dokumendid puuduvad.

[heiki]

Põgusa ülevaate Peeter Suure merekindluse mere- ja maarinde objektidest ja raudteedest saab Mehis Helme raamatust \"Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996\" ja Heino Gustavson raamatust \"Merekindlused Eestis 1913-1940\", vaata siit: http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=20&t...9cf86d9357 . Kõik Peeter Suure merekindluse objektid on võetud ka muinsuskaitse alla ja sellest tulenevalt eelnevalt kaardistatud. Muinsuskaitse Ametis on plaanid ja kaardid olemas, kui Sul on huvi võin proovida hankida. Huvitav oleks veel sellelt inimeselt uurida millise blindaazi käigust jutt käib, suhtle minuga sel teemal otse heikimuda@hot.ee

Õige !
Ajaloolaste poolt on ka natuke infi saadud ......Et väidetavalt jäi yhte käiku yks vedur mis venelaste poolt on lõhatud käiku kusagile või siis vanametalli vargad selle tykkideks lõigand ja emexi\'sse viind ENNEM seda kui venelased hakkasid neid lõhkama ....jne !

Plus on yks inimene olemas kes poisikesena käis seal kolamas ......ja nägi seda vedurit ning tema sõnul ei olnud siis mitte midagi kinni myyritud ega lõhatud !!!

Selle teemal ei ole tegelt yldse mõttet vajelda ....ma olen kuulanud kuidas kaks ajaloolast vaidlesid selle yle 3 tundi !!! Mõlemil oli nagu õigus ......aga väitsid yksteise vastu pidevalt selle veduri asjus !

Tallinna ümbruse maa-alused käigud on osa endisest Peeter-Suure merekindluse süsteemist. Kinnitan, et mitte üheski neist käikudest ei liikunud rongid, sellistel legendidel ei ole mittemingisugust alust ja neis käikudes ei saa olla ka varingute alla jäänud vedureid või vaguneid. Kõikide selles süsteemis kasutatud auruvedurite edaspidine saatus on teada. Legendid on tekkinud sellest, et neis käikudes olid tõepoolest vagonetiteed rööpalaiusega 750mm. Kuid vagonette lükati käsitsi ja käikudest või uppunud katlavaanidest võib leida ainult kaevandusvagonettide jäänuseid. See on ajaloolaste poolt põhjalikult uuritud teema. Heiki Muda

[heiki]

Võib-olla ongi ajaloolased midagi selgitanud, aga seda nad kindlasti lõpuni ei tea, mis siin sõdinud vägedel lõpuni kaasas oli. Või arvavad, et viimne kui padrun ja katelok olid arvel?
Kas sellest asjast keegi näiteks teab, mida mulle A.N rääkis? Nimelt rääkis keegi vanem vedurijuht, et endise Ülemiste-Iru kitsa trassi ääres oli kraavis vedelenud väike auruvedur. Juba sõja ajast. Kadus siis, kui ehitati Ülemiste-Iru lai raudtee. Ometi ajaloolased teavad täpselt, kuhu milline vedur kadus.

Aga... Sõjakeerises kadus palju eesti vedureid, mis hiljem nliidu x kohtadest välja ilmusid. Samamoodi võisid sõjatuuled omakorda siia saksa vedureid kanda, millest ametlikud dokumendid puuduvad.

Ilmselt mõtles see vanem vedurijuht A/S Eesti Fosforiit rajatud Ülemiste-Maardu tööstusraudteed mis eksisteeris aastatel 1939 kuni 1971: http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=17&sub=210&tlink=0 . Ülemiste-Iru kindlusraudtee oli osa tsaariaegsest Peeter Suure merekindluse raudteevõrgust ja see haru likvideeriti 1920.aastatel. Tööstusraudteedel kasutati teadaolevalt ka kohalikes töökodades ehitatud vedureid ja motrisse mis sageli ei olnud kusagil arvel. Pole siis ime et kusagil kraavis vedeles mingi vedur millest keegi puudust ei tundnud. Loomulikult võis 2.maailmasõja ajal Eestisse sattuda kõikvõimalikke vedureid ja ilmselt ka sattus, kuid antud mõttevahetus sai alguse siiski tunnelisse varingu alla jäänud vedurist. Kõnealused Tallinna ümbruse blindaazide kuivendustunnelid olid kasutuses 1.maailmasõja ajal ning blindaazide juurde viivad raudteeharud võeti üles 1920.aastate alguses sest ei olnud enam vajalikud. 2.maailmasõja ajal ei kasutatud päris kindlasti enam ühtegi merekindluse tunnelit, välja arvatud võib-olla Astangu miinilaod. Väidetav varingu alla mattumine sai toimuda 1.maailmasõja päevil.

2.maailmasõja ajal kasutasid sakslased Eestis väliraudteid (Vasknarva ja Sinimägede piirkonnas) kuid kindlasti ei olnud sel ajal enam maa-aluseid raudteid sest selleks puudus vajadus.

[korgits]

kohe kindlasti mitte...selle pärast lõhati ja ehitati kinni neid käike 1960 kuni 1991 ....kuskil seal vahemikus !

2.maailmasõja ajal ei kasutatud päris kindlasti enam ühtegi merekindluse tunnelit, välja arvatud võib-olla Astangu miinilaod. Väidetav varingu alla mattumine sai toimuda 1.maailmasõja päevil.

[Martti]

Üks rumal küsimus: mis asi on blindaaz? Keegi võiks kiirelt seletada ära mida see endast kujutas/ kujutab. Aga mis asi on Tallinn-Paldiski mnt vasakul pool teed Tallinna poolt tulles selle autoromula juures ja see on küll ääreni vett täis.

[korgits]

See on osa peeteri mere kindluse käikudest ....teisel pool teed on veel neid

Aga mis asi on Tallinn-Paldiski mnt vasakul pool teed Tallinna poolt tulles selle autoromula juures ja see on küll ääreni vett täis.