Saksa jagaja
#1

Leidsin oma varudest sellise jagaja, peaks olema Saksa DV toode.    
Ei saa aru kuids seda jagajat saaks kasutada. Sellel ei paista olevat mingit reduksiooni ega kaitseklappi.
Kas on kellelgi aimu kuidas see jagaja tööle peaks hakkama?                
Vasta
#2

Kõik vajalikud lisad seisavad eraldi.
Nagu CK-5/6 jagajad umbes.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#3

Kas see jagaja hakkaks tööle, kui ma ühendaks ta näitaks läbi vene jagaja (P80) ühe sektsiooni?
Selle sektsiooni kang oleks sel juhul sisse lülitatud. Tagasivool tuleks ilmselt viia paaki.
Vasta
#4

Mingi puurmasina jagur?

Skeemi järgi on neli asendit, aga need on huvitavad:
1. surve läbi, tagasivool läbi;
2. surve läbi, tagasivool kinni;
3. kõik kinni;
4. surve teise porti, tagasivool kinni

Kas siibrid fikseeruvad või tagastuvad vedruga?

Teise jaguri sektsiooni väljundite korrutamiseks võiks sobida, aga kontrolli sisendid-väljundid üle. Kuna on reguleeritud töörõhule 160 bar, siis P80 120 bar võiks olla ohutu rõhk.
Vasta
#5

Tere!


Väike täpsustus: mitte reguleeritud rõhule 160bar, vaid see on tema nimi-ehk töörõhk. Ise saksa keelt ei oska, a nenndruck nii google transleerib.
Kuna tal väidetavalt kaitseklappi pole, siis niipidi õigem. A see ei muuda muidugi juba eelkirjeldatu muus osas korrektsust.
Lisaks, seda on siin ka ilmselt kordi käsitletud: kaitseklapp on ülerõhuklapp, inglise keeles relief valve, see LASEB ENNE kaitseklappi paika reguleeritud ülesurve paaki-tanki. Reduktsiooniklapp tuleneb sõnast "reduction valve" ehk rõhu alandusklapp, see HOIAB PEALE reduktsiooniklappi vajalikku survet.


Lugupidamisega, Janis.
Vasta
#6

Jagaja kangid ei ole fikseeruvad. Mõlemale poole liigutades tuleb vedru toimel keskasendisse tagasi.
Ma ise arvan, et neid jagajaid kasutati omaaegste Saksa DV põllumajandustehnika juures, mis tol ajal majandites liikusid.
On kusagilt kõrvu jäänud, et saksa kartulikombainil oli kasutusel aga ma kindel ei ole. Sellel jagajal on peal aastaarv 1974.
Seega peaaegu viiskümmend aastat tagasi. Ei ole enam selleaegseid mehi ka palju alles, kes sellest võiksid rohkem teada ja rääkida.
Ise olin sel ajal veel päris poisike, neid kartulikombaine mäletan küll aga kõiki tolleaegseid üksikasju ei tea.
Kaheksakümnendatel küll nendel kombainidel midagi sellist peal ei olnud. Kõik hüdraulikaga seotud liigutused tehti traktori kabiinist.
Vasta
#7

Ise küsin, ise vastan. Uurisin seda jagajat ja tutvusin tema hingeeluga.
Selle jagaja sektsioonid on mõlemad ühepoolse toimega. Saab kasutada näiteks kasti tõste silindri juhtimiseks, kus kast oma raskusega alla langeb.
Küllap ka kusagil veel. Seepärast on ka tagasivoolu avad korgiga suletud.
Tänud, kes viitsis kaasa mõelda, kuigi teema ei ole piisavalt huvitav.
Vasta
#8

(23-02-2022, 19:44 PM)arvok Kirjutas:  Ise küsin, ise vastan. Uurisin seda jagajat ja tutvusin tema hingeeluga.
Selle jagaja sektsioonid on mõlemad ühepoolse toimega. Saab kasutada näiteks kasti tõste silindri juhtimiseks, kus kast oma raskusega alla langeb.
Küllap ka kusagil veel. Seepärast on ka tagasivoolu avad korgiga suletud.
Tänud, kes viitsis kaasa mõelda, kuigi teema ei ole piisavalt huvitav.

On ikka huvitav. Paljud lihtsalt ei oska hüdraulikaskeeme lugeda. Veel vähemad on säärase jaguriga kokku puutunud. Ja neistki ei taha paljud siin enam kirjutada kahjujks. Ma küll loeks huviga, kus ja kuidas säärast asja kasutati.

Ma julgeks siiski tähelepanu juhtida, et ühetoimelised need sektsioonid ei ole. Sest mõlemal sektsioonil on võimalik mõlemassse väljundisse anda rõhku. Ühetoimelisel on ainult üks väljund ja tagasivool selle sama kaudu. Ma pole väga kindel, et see jagur üldse sama pordi kaudu õli tagasi lasebki. Aga seda saab muidugi proovida.

Küll võiks see jagur olla leketeta (tihe) - ka ida-sakslased olid ikkagi eelkõige sakslasedSmile
Vasta
#9

(23-02-2022, 21:17 PM)v6sa Kirjutas:  
(23-02-2022, 19:44 PM)arvok Kirjutas:  Ise küsin, ise vastan. Uurisin seda jagajat ja tutvusin tema hingeeluga.
Selle jagaja sektsioonid on mõlemad ühepoolse toimega. Saab kasutada näiteks kasti tõste silindri juhtimiseks, kus kast oma raskusega alla langeb.
Küllap ka kusagil veel. Seepärast on ka tagasivoolu avad korgiga suletud.
Tänud, kes viitsis kaasa mõelda, kuigi teema ei ole piisavalt huvitav.

On ikka huvitav. Paljud lihtsalt ei oska hüdraulikaskeeme lugeda. Veel vähemad on säärase jaguriga kokku puutunud. Ja neistki ei taha paljud siin enam kirjutada kahjujks. Ma küll loeks huviga, kus ja kuidas säärast asja kasutati.

Ma julgeks siiski tähelepanu juhtida, et ühetoimelised need sektsioonid ei ole. Sest mõlemal sektsioonil on võimalik mõlemassse väljundisse anda rõhku. Ühetoimelisel on ainult üks väljund ja tagasivool selle sama kaudu. Ma pole väga kindel, et see jagur üldse sama pordi kaudu õli tagasi lasebki. Aga seda saab muidugi proovida.

Küll võiks see jagur olla leketeta (tihe) - ka ida-sakslased olid ikkagi eelkõige sakslasedSmile


Eks millalgi edaspidi proovin veel huvi pärast katsetada. Koostekvaliteet ja siibrite tööpinnad on korralikud jah. Korpuse seinapaksust ka omajagu.
Kuna mul on vaja kahepoolse toimega kehesektsioonilist jagajat, siis minu projekti jaoks see hetkel ei sobi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne