Raha lugemise teema: bensiin vs elekter
#1

(07-06-2021, 10:43 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Aga see lõputu elekter:praegu tuli siis mai elektriarve ja elekter on aastaga peaaegu kaks korda kallinenud!!! Praegu oli 5,283 s/kWh ja aasta tagasi mai eest 3,030. Ja nii see läheb... Aspeni hind pole aastaga muutunud Wink
Vaatad aga aastat 2019 ja seal on kuukeskmine börsihind mais 5,08.
Kogu 2020a oli elekter lihtsalt odav. Q1 veel eriti - oli ju nn plussviiekraaditalv. Detsembris tegi tõusu tavapärasemale tasemele ja 2020/2021a külmapoolsel talvel oli kõrgema hinnaga.

Elektri puhul ja vast ka laiemalt energeetikas ei tasu kahe aasta täpikesi eriti tõsiselt võrrelda ja nende erinevusi trendiks kuulutada. Aastad pole vennad ja turumajanduseses määravad hinna nõudlus ja pakkumine. Pakkumise osas pole taastuvelekter nii kontrollitava tootmismahuga, kui muud. Seni on peamine mängija olnud Norra hüdro (olemasolu sõltub sademehulgast), aga eks tulevad ka muud aasta-aastalt rohkem pildile.

Vabandan OTd mootorsaagide vahel - tõe huvides tuli märkida, et päris nii kitsalt võrrelda ei saa, nagu Priit seda teeb.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#2

(07-06-2021, 14:27 PM)13piisab Kirjutas:  
(07-06-2021, 10:43 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Aga see lõputu elekter:praegu tuli siis mai elektriarve ja elekter on aastaga peaaegu kaks korda kallinenud!!! Praegu oli 5,283 s/kWh ja aasta tagasi mai eest 3,030. Ja nii see läheb... Aspeni hind pole aastaga muutunud Wink
Vaatad aga aastat 2019 ja seal on kuukeskmine börsihind mais 5,08.
Kogu 2020a oli elekter lihtsalt odav. Q1 veel eriti - oli ju nn plussviiekraaditalv. Detsembris tegi tõusu tavapärasemale tasemele ja 2020/2021a külmapoolsel talvel oli kõrgema hinnaga.
Meil on kõik majapidame kuluarved alles viimased ~30 aastat... Et siis Mai 2018 oli Imatra 4,127 ja mai 2019 4,413. 5 ja peale senti on ikka jõuline rekord, kusjuures on MEELETULT ju igal pool ja kõikidel kahe aastaga päikesejaamasid tekkinud! Mai oli jõulislet päikeseline ja elekter peaks olema odav aga on kallis! Ja mida rohkem me asju elektrile paneme, sealjuures ka aia- ja metsatehnikat, seda KALLIMAKS elekter läheb! Sest võimuseid ei jagu. Vaskvollast ei tule läbi... Wink Selel plussviietalve peale, et kui tuleb miinuskaskümmendviis, on Texase pupu käes!!! Ehk küttepuud ja bensiin jääb - mul, ja need on omavahel seotud!!! Minu majadel pole eksisteerimiseks elektrit vaja, ühel polegi seda... Ja ma saan aru ,et paljud maal elavad on ka ennast sisepõlemismotooritega genekatega varustanud, et PuPu puhul ellu jääda. Et kui kogu elu sõltub elektrist? Ei asenda bensiisni veel niipea miski, jääb see kettsaagidesse ja ka muusse tehnikasse. Küll Loodus selle meile mingil hetkel selgeks teeb, mikihiired vist said vihjest aru Wink
Vasta
#3

Jah - arvelaud oli kord vajalik asi. Aga tuleme õige 21 sajandisse ja vaatame mitte konkreetse tarbija konkreetse ajapunkti käitumist vaid tegelikke hindu. Ning võrdleme neid.
Mul 2a ajaloona EE äpis olemas. Kui äppi pole, kust paari näpuliigutusega asju leida, siis nt: https://www.nordpoolgroup.com/Market-dat...view=chart
Lisan pika ajajoone hinnagraafiku (ilmselt läksime 2011a börsihindadele), mis pärit sealt.

Või guugel nordpool historical prices vms, natuke tuulamist ja ehk saab paremal kujul.

Kui arvelauaga läheneda, siis ma sättisin vist 2019a jaanuaris oma küttesüsteemi tugevalt öist elektrit eelistama ja arvetel kukkusid hinnad nii võrgutasul kui elektril endal 20..30% jagu. Järeldada sellest, et kõik läks odavamaks (sest arve ju nii ütleb) oleks pehmelt öeldes naiivne Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#4

Minu statistika kah viimastel aastatel erilist kallinemist ei näita (hind siis koos kõigi tasudega)
   
Vasta
#5

(08-06-2021, 11:47 AM)ounou Kirjutas:  äkki oleks mõistlik elektriteema mujale teha ja siit ära tõsta? minu selle postituse võib kustutada
Kas siis elekter ei ole teemas??? On ja kuidas veel! Puhas TASUVUSE teema ja üha vähem igasugune elektrisaag ennst ära "tasub"! Kuniks Aspeni hind on jäänud samaks ja muud hinnad tõusevad, on bensiinisaag ikka räigelt KULUefektiivne tööriist! Võime akuasjadest rääkida, võime seinavooluga saest rääkida - bensusaag on ikka kõige võimsam ja odavaim! Ja kui hakkad nagu päriselt nende kilovattidega saagima, on elektriarve täitsa "tuntav". Puhas arvutus näitaks mul 2,3 kW seinavoolusae tunnihinnaks 30 senti ehk arvutus 60€/460kWhX2,3kW. Aga paned nüüd teises teemas kreissae 8kw? Euro tunnis ja see on VAID tükeldamise hind. Millega ja kuidas sa aga puud metsast kreissaeni saad ja palju see sag ise vee lmaksab??? See oli veel kolmas teema - kuidas kegi küttepuud teeb Wink Samas saeraamina miski 8-10kW poleks mingi kulu...
Vasta
#6

Mina nt ei ole nii kõva mees, et 8kW saele päriselt tund aega järjest täiskoormust anda suudaks. Ning kui suudaks, oleks selle ajaga ilmsel kümme või äkki isegi mitukümmend ruumi puid tehtud ja ei viriseks kohe üldse selle eurose arve üle. Kuigi ma kardan, et 8kW mootoril tekiks sellisest tigedast andmisest oma arusaam ja peamine kulukomponent oleks seotud mitte elektri tarbimisega vaid uue mootori hankimisega Smile

Ehk siis Priit - on energia jäävuse seadus ja sel ajal, kui 8kW mootor tühja käib, ei soenda ta 8kW võimsusel ennast ega rihmu-ajamit. Sellel ajal ületab ta vaid hõõrdejõude, mida mõõdetakse vast kümnetes vattides (lambihinnang). Suurema detsibelli puhul venitab vast kolmekohalise vatihunniku ära (lambihinnang lisatamboviga).

Ütleme, et annad 10% ajast saele 70% koormuse. 8kW on 7% töös ajast ja ülejäänud aja käib nt 100W peal. Energiakulu 0,56+0,09=0,65[kWh]. 13s/kWh hinna puhul läheb tunnine üritus maksma 8,5 senti.

Ning elektrihind on selles 13s/kWh-s ca pool. Ehk siis eelmise aasta mai odava elektri puhul (selle aasta maist pea 2x odavam) olnuks ühikhind ca 9s/kWh ja saanuks lausa 5,9 sendiga sae kräunutatud. Üle-eelmise aasta mais oli hind 5,08s ehk siis pea 15% selleaastasest (5,8s/kWh) odavam. Kulu olnuks ca 12 senti.

Maamehe loogikale saemootori analoogi autode vallast: ega nt 300kW Tesla pidevalt sellist võimust kasuta ja omanikku vaeseks tee. Hoopis vastupidi ja 300kW bensuõgard omab rahakotile hulka suuremat mõju. Eriti veel, kui temasse valatakse kütust poe-pudelist Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#7

Iseenesest õige märkus, elektrimootori tarbitav võimsus sõltub koormusest, 8 kW mootor kreissaele on üldse üledimensioneeritud, lisaks pole 8 kW mootor üldse levinud, standartsem oleks näiteks 7,5 kW, aga see pole muidugi oluline ja raskem tarku arvutusi ka teha.
Aga päris nii ka pole nagu Teet 13 välja pakub. Kuigi mina ka päris täpselt ei tea neid elektrimootori asju, aga siiski on umbes nii, et klassikaline asünkroonmootor võtab kuni ca 1 kW-ni selle 1 kW (peaaegu) ka täiesti tühjalt käies, ilma rihmade abita saeketast või muud asja ringi ajamata, sealt edasi suuremate mootorite puhul hakkab koormuse puudumine tarbitavat võimsust vähendama võrreldes nominaalvõimsusega. 8 kW mootor sae peal ilma koormuseta töötades päris paarisaja watiga hakkama ei saa ja mina ei julge praegu pakkuda, palju õige vastus oleks.
Vasta
#8

Ära homme päeval puid sae!!! See on ju puhas BS!!! Et elan öösel?
Vasta
#9

(08-06-2021, 22:02 PM)kass Kirjutas:  Aga päris nii ka pole nagu Teet 13 välja pakub. Kuigi mina ka päris täpselt ei tea neid elektrimootori asju, aga siiski on umbes nii, et klassikaline asünkroonmootor võtab kuni ca 1 kW-ni selle 1 kW (peaaegu) ka täiesti tühjalt käies, ...
Tegelikult ei võta (selles mõttes et 13piisab räägib õigust) Smile Kui mootori võllile mitte mingit koormust ei rakendata, kulub energia ainult rootori ringiajamise takistuse ületamiseks ja umbes täpselt samapalju kui kulub, ka võetakse (jah on mingi väike kadu soojuse ja magnetvälja näol).
Pöörlevate asjade võimsus = pöördemoment x rpm, nüüd kui 1 kahest muutub, siis muutub kohe ka võimsus.
Kindlasti on jälle keegi, kes koolis füüsikast muffigi kõrvade vahele ei salvestanud ja tahaks vastu vaielda - need saavad ampertangidega ise üle mõõta mootori tühijooksu koormuse.
Vasta
#10

(08-06-2021, 22:51 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ära homme päeval puid sae!!! See on ju puhas BS!!! Et elan öösel?

Misasi on BS? Et kõrge börsihinna tingimustes puude saagimine üledimensioneeritud mootoriga saega on hinnaline ja seda võiks hinnatundlik klient vältida võimalusel?

Või on kirjutise pealkiri BS?

Või on küttepuude tegemine BS?

Kangiseadus kehtib alati - kuskil võidad (tahad just sel ajal saagida) ja kuskil kaotad (on kõrgeima hinnaga elekter). Kui maksta ei taha, siis saedki odava hinnaga ajal.
Vasta
#11

(09-06-2021, 10:12 AM)maaks Kirjutas:  
(08-06-2021, 22:02 PM)kass Kirjutas:  Aga päris nii ka pole nagu Teet 13 välja pakub. Kuigi mina ka päris täpselt ei tea neid elektrimootori asju, aga siiski on umbes nii, et klassikaline asünkroonmootor võtab kuni ca 1 kW-ni selle 1 kW (peaaegu) ka täiesti tühjalt käies, ...
Tegelikult ei võta (selles mõttes et 13piisab räägib õigust) Smile Kui mootori võllile mitte mingit koormust ei rakendata, kulub energia ainult rootori ringiajamise takistuse ületamiseks ja umbes täpselt samapalju kui kulub, ka võetakse (jah on mingi väike kadu soojuse ja magnetvälja näol).
Pöörlevate asjade võimsus = pöördemoment x rpm, nüüd kui 1 kahest muutub, siis muutub kohe ka võimsus.
Kindlasti on jälle keegi, kes koolis füüsikast muffigi kõrvade vahele ei salvestanud ja tahaks vastu vaielda - need saavad ampertangidega ise üle mõõta mootori tühijooksu koormuse.

Tänan, jälle targem!
Kui loed siin enesekindlate meeste tarku postitusi, siis minusugusele mitte eriti teravale pliiatsile tundubki, et - no on ikka teadjamehed... Plyvalil tõsi taga, siis 13 lükkab selle elegantselt ümber, nüüd Maaks näitab lihtsa füüsikaga, et kassil pole füüsikast midagi meeles (jah, nii on tegelikult küll).
Aga kassil on juhuslikult ampertangid käepärast ja ka üks 4A80B6 mootor, st lühisrootoriga asünkroonmootor ninivõimsusega 1,1 kW, nimivõõl 3,1 A. Ja panin ma ta hetk tagasi lauapeal tühijooksu režiimis tööle, mõõtsin voolu ja sain 2,5 - 2,7 A. Kas tegin midagi valesti või jäi koolis veel miskit tegemata? Või peaks mingit reaktiivvoolu osa arvestama, koosinusfiisid ja kasutegurit? Kas lühisrootoriga asünkroonmootori mehaanilised või elektrilised võimaeitea mis karakteristikud on lineaarsed sirged mis algavad kusagilt 0 - punkti lähedalt, 0 koormust, 0 tarbitavat võimsust? Nii vist isegi on, kui koormust pole ja sisse ei lülita (pinget peale ei anna), siis võimsust ei tarbi ka - elementaarne füüsika!
Mingit suurema võimsusega mootorit, näiteks 7,5 kW pole käepärast, et koormuseta, koos ülekandega saekettale ja saagimisrežiimis koormusvoolu mõõta ja seoses sellega olen nõus tunnistama, et kõigil peale minu on õigus, nii Plyvalil, Teet13 kui ka Maaksil ja ta sõbral füüsikal!
Vasta
#12

[Pilt: qgw-27-9f62.jpg]

Kassi juttu keegi nagu nii ei usu, osa ei saa aru ja ei tahagi saada ja mõnel po pohhohoo..
Vasta
#13

(09-06-2021, 10:58 AM)kass Kirjutas:  [Pilt: qgw-27-9f62.jpg]

Kassi juttu keegi nagu nii ei usu, osa ei saa aru ja ei tahagi saada ja mõnel po pohhohoo..
Usub ikka, miks ei peaks uskuma. Foto ju tõestuseks. Nüüd tee kordusmõõtmine koormusega ja saadki vahe teada  Wink
EDIT: Reaktiivvõimsuste jms. leidmiseks hakkas selline õppematerjal silma (kui on kellelgi huvi), seal lõpupoole on arvutusülesanne.
http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html
Vasta
#14

Ja kus kohast ma selle koormuse võtan, kas pistan võlli otsa omale saba alla? Ja milleks ma seda koormuse alust voolu mõõdan, kui mootori nimivooluks nimikoormusel on antud 3,1 A? Või saaksin ma selle konkreetse ampertangiga nimikoormusel (1,1 kW ) mingi suurema näidu? Kui praegu tühijooksu vool oli 2,7 A ja nimivool on 3,1 A, siis tühijooksu vool (võimsus) oleks 87% nimivoolust? 
Kas loeme siis ikkagi õigeks Teet13 poolt pakutud väite

"Ütleme, et annad 10% ajast saele 70% koormuse. 8kW on 7% töös ajast ja ülejäänud aja käib nt 100W peal. Energiakulu 0,56+0,09=0,65[kWh]. 13s/kWh hinna puhul läheb tunnine üritus maksma 8,5 senti."
Vasta
#15

Nii palju ma võin lisada, et kevadel 1-2 kuu jooksul, 8-10 tunnideid tööpäevi tehes, 8 kW saeraamiga, elektriarvel tavalises kodumajapidamises mingit tuntavat vahet pole (ehk sae osa jääb ~10 eur piiresse). Arve on väiksem kui talvel ilma raami kasutamata ja suurem kui suvel (kui kah raami ei kasuta). Selles mõttes ootuspärane. Elektrilise saeraami eelis on muidugi see, et kui bensuraamil tulekski 8-10 mootoritundi päevas (ja ~0,5L tunnis vast ikka), siis elektriraam pöörleb ainult siis kui reaalselt hammas lõikab. Ehk siis mootoritunde vast tuleb hinnanguliselt 2-3h päevas. Selles mõttes, olgu see börsihind kasvõi 250 eur/MWh, bensule kuluks ikka 2-3 päevaga rohkem kui elektrile kogu kuuga.
Vasta
#16

(09-06-2021, 12:00 PM)kass Kirjutas:  Ja kus kohast ma selle koormuse võtan, kas pistan võlli otsa omale saba alla?

See on huvitav mõte...
Ümarat võlli saab täiesti ohutult koormata lauajupiga, selle piskese saab isegi maksimumi. Mootor peab laua küljes kinni olema muidugi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#17

(09-06-2021, 12:24 PM)Marko Kirjutas:  
(09-06-2021, 12:00 PM)kass Kirjutas:  Ja kus kohast ma selle koormuse võtan, kas pistan võlli otsa omale saba alla?

See on huvitav mõte...
Ümarat võlli saab täiesti ohutult koormata lauajupiga, selle piskese saab isegi maksimumi. Mootor peab laua küljes kinni olema muidugi.

Ma ei mäleta küll enam, mille üle me siin vaidlema, aga tean kindlalt, et minul on õigus!
Aru ma ainult ei saa, miks ma peaksin hakkama Kalevipoja poolt higi ja vere hinnaga imporditud laudu hakkepuiduks vääristama. Mida ma seda mootorit koorman? Ma võin oletada, et nimikoormuse 1,1 kW / 3,1 A korral on minu poolt ampertangide või ampermeetriga mõõdetav vool 3,1 A. Ehk siis protsess käib nii, et panen mootori käima (tühijooksul), panen ampertangi mõõtma, saan tühijooksu vüüluks 2,7 A, võtan lauajupi ja hakkan oma väeti jõuga võlli/rootorit pidurdama, püüdes saavutada koormusvoolu 3,1 A, et rahulolevalt nentida, et mootor töötab nimikoormusega. Ja heidan heldinult pilgu mõõteriistale ja fikseerin, et nimikoormusel võtab 1,1 kW mootor ka täiseti juhuslikult 3,1 A faasi pealt! Tööd on tehtud, tulemus on saavutatud, aga täit rõõmu sellest pole, sest teadsin juba ennegi, et nimikoormusel on tarbitavaks vooluks nimivool, mis mootori andmete kohaselt on 3,1 A.
Veel arvan, et teema tuleks järjekordselt lüüa pooleks ning asjalikum pool siirdada alafoorumisse "Kassi Kaka" või mis ta oli, "Liivakast?".
Mina saaks veel pikalt heietada, nagu igal õigel eesti mehel on ka minul lisaks MG kuulipritsile üks kreissaag lahti võetud, õlistesse kaltsudesse keeratud ja õunapuu alla maha maetud. Kui ikka on baja, siis saab lahti kaevatud, kokku pandud, tuld antud ning voolu mõõdetud, lauakupiga võin pidurdada ka... nagu nii midagi teha pole, Konsumisse ei pääse enne, kui Tolli metsa karu pole kahjutuks tehtud.

https://jarvateataja.postimees.ee/726639...rviserajal
Vasta
#18

lugupeetud moderaator tulistas puusalt ja täiesti võssa.
ja nüüd rahvas vaidleb õppind ja tegeva spetsialistiga,
kes selle jutu ümber lükkas.
nojah, eks elu ongi selline.
Vasta
#19

(09-06-2021, 13:29 PM)diesel Kirjutas:  lugupeetud moderaator tulistas puusalt ja täiesti võssa.

No nii hull lugu ka ei olnud, mõte ja märkus Plyvali "täpselt nii ongi" väite kohta oli täiesti õige ja kirjutas ta "...nt 100 W..." vms, aga 8 kW mootor tühikäigul, seda enam paljast saeketast keerutades 100 W hakkama ei saa. Nn pooltõed... ma saan aru küll, et tegu on meelelahutusfoorumiga ja toetan seda formaati, kuidas jõuan, seda enam, et muudel teemadel peale Kalevi tänava Konsumi ja Meistri tehase võrri ma tõesti ei oska kaasa rääkida, aga kuidagi tuleb see ca 8 tundi tööaega ju mööda saata, ega elu pole ainult Konsumis käimine ja ...mee lakkumine!
Vasta
#20

(09-06-2021, 13:46 PM)kass Kirjutas:  
(09-06-2021, 13:29 PM)diesel Kirjutas:  lugupeetud moderaator tulistas puusalt ja täiesti võssa.

No nii hull lugu ka ei olnud, mõte ja märkus Plyvali "täpselt nii ongi" väite kohta oli täiesti õige ja kirjutas ta "...nt 100 W..." vms, aga 8 kW mootor tühikäigul, seda enam paljast saeketast keerutades 100 W hakkama ei saa. Nn pooltõed... ma saan aru küll, et tegu on meelelahutusfoorumiga ja toetan seda formaati, kuidas jõuan, seda enam, et muudel teemadel peale Kalevi tänava Konsumi ja Meistri tehase võrri ma tõesti ei oska kaasa rääkida, aga kuidagi tuleb see ca 8 tundi tööaega ju mööda saata, ega elu pole ainult Konsumis käimine ja ...mee lakkumine!
Sorry, ennest töö segas ja ei süvenenud piisavalt. 8kW-se mootori tühikäigul saekettaga pööreldes tarbimine ei ole kindlasti 100W, vaid see on kümneid kordi suurem. Pakun 2,5kW (lambist võetud) või veelgi rohkem, sest ilma koormuseta/madalal koormusel läheb mootori kasutegur väga paigast ära.
Keegi eriti ei levita neid numbreid, kiiresti otsides Usakad (U.S. Department of Energy!) on mingi dokumendi üllitanud selle kohta
   
Mis sellesse mõõdetud 2,6..2,7A puutub, siis minu mõõtmiste praktikas on infosildid osutunud "informatiivseks" ja kui oleks olnud võrdlus koormatud/ koormamata oleks suhe välja tulnud. Ühe mõõtmise pealt saadud 87% on liiga palju.
EDIT: TTÜ õppematerjalist üks garaafik "vool vs võimsus", aga ilma numbriteta, ehk siis illustratsiooniks lihtsalt.
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne