[Daff]

Jah, tõde on valus ja vahel isegi mittesoovitav.  Aga kuniks meil on tõde selektiivne ei või me mitte ennest teps paremaks pidada kui seda on hetkel agressor number üks.

[olli]

Jah, tõde on valus ja vahel isegi mittesoovitav.  Aga kuniks meil on tõde selektiivne ei või me mitte ennest teps paremaks pidada kui seda on hetkel agressor number üks.

Kusagil olid kaamerate salvestised et juba jaanuari keskpaigas paigaldati raketisüsteemi sihtmärke haiglatele, sealhulgas lastehaiglale. Noh, mingid sellised saatjad mida pole kerge avastada aga mille järgi pomm hiljem õiges kohas maandub. Kui see tõde on ja (laste)haiglate õhkimist kuude kaupa ette plaanitud, siis jääb küll ainult jämedat nööri soovida teatud isikutele. Kusjuures isikud kes neid saatjaid paigaldavad, olevat juba eelmise aasta lõpust riigis kortereid rentinud.

[aavu]

Sai ka avatari muudetud, esialgu panin LAZ-i peegli (UA toodang ikkagi), nüüd siis poliitiliselt korrektse teeviida puutinlaste jaoks.

[olevtoom]

Ma ei arva, et ksf! Daffi esimese postituse kustutamine olnuks vajalik.

[DevilDeVille]

Õhtul telefonist oli ikaldus linki panna, a parem hilja, kui mittekeegi:

Ukraina armee toetuseks saab teha annetusi

https://bank.gov.ua/en/news/all/natsiona...JK4xHdP-p0

[Peeter80]

See mis hetkel Ukrainas toimub on jube ja hoiame pöialt, et väike Vova saab kõvasti kõrvetada. Tulemust täna ennustada oleks ilmselt vara veel aga Ukrainlaste meelsus on üllatav. Endal naaber ca 55-60 a Ukraina mees elanud siin pea terve elu, tavaline väikelinna aednik ja nii maruviha täis lubab kõik sinnapaika jätta ja Eestist rindele kihutada. Naine hirmu täis, et krt hakkabki minema äkki.. Veel mõni aeg tagasi ma arvasin, et on tavaline venelane.... Teisalt peretuttavad venelased, kultuursed inimesed, samamoodi mures ja häbis, et mis toimub,  neid ajavad närvi vennasrahva see pool kes Vovale kaasa elavad... kodanikud täiesti endast väljas.
 Igatahes minusuguse Eesti matsi jaoks see kõik on uskumatu kõrvalt vaadata...
Igatahes
Slava Ukraini.

[aavu]

https://jupiter.err.ee/otse/eri6 
Ööpäev läbi ukrainakeelne kahjuks, oleks hea vene keelne, siis saaks aru kah.

[hobiautod]

Just naabrimees läks kaitsma oma kodumaad ja sugulasi.
Me kõik arvame, et venekeelne inimene on Putinist. Ei ole. Olles ise vene perekonnanimega saanud tunda seda alandust ja mõnitust oma kunagistelt õpetajatelt koolis. Sina Generalov peaksid venekooli minema .See kõik toimus peale taasiseseisvumist. Olen jah Vladimir Vladimirovits Gert Generalov. 
Eesnime sain filmist Liivamägede kindralid. Selle nime pärast ei võetud mind vabatahtlikult ka Eesti kaitseväkke. Täna pole oluline ei nimi ega rahvus. Täna on oluline kaitsta Eestit ja olla toeks Ukrainale

[alfredo]

https://jupiter.err.ee/otse/eri6 
Ööpäev läbi ukrainakeelne kahjuks, oleks hea vene keelne, siis saaks aru kah.

Olen juba jama algusest saadik sealseid raadiojaamu kuulanud - enamusest tuleb küll 24h musa - aga vähesed, mis veel räägivad, hakkavad juba arusaadavaks muutuma. Jääb kõrva, et kohalikud ise ka räägivad erineval tasemel, mõni nagu venet mõningate oma sõnadega, teine äärmus kisub kuhugi poola keele poole. Pole ka eriline häbiasi, kui keegi puhast venet paneb, keegi ei pahanda. Peaasi, et meelsus õige on. Ainult kui mõnikord Ukraina mutid omavahel ragistama hakkavad, pole muud aru saada, et parem oleks sellsisest kätšist võimalikult kaugele hoida : )

[honkomees]

Sekundeeriks Daffile. Jutt on küll hetkel ebameeldiv ja ebapatriootiline, aga nii ta on.
....
Ehk on tegu olnud inimeste kvaliteedis - meile sattusid tulema need, kes omas riigis hakkama ei saanud ja keda siia 5€/h luua najale seisma tulemine rahuldab. ...  Olen vaid üht inimest kohanud sellest kaadrist, kes pidas enesestmõistetavaks, et tuleb kohalik keel ära õppida, kui siia jääda tahab. Temaga sai natuke keeltki harjutatud. Oli olnud enne ülikoolis õppejõud. ...

Eks tõesti on inimesi erinevaid, kes siia satuvad. Samas on mul küla peal kohatud võõrtööjõust jäänud üsna positiivne mulje. Ja tulevad ka need haritud inimesed, kes plaanivad pikemaks ajaks meile jääda.
Paar nädalat tagasi ostis mult korteri üks Ukraina pere, mees on perearst, ülikooli lõpetas Ukrainas, residentuuri meil, Ukraina kodanikud aga räägivad eesti keelt, küll mitte vabalt aga täiesti normaalselt suhtlustasandil.

[2715]

Ei saa ütelda, et Ukrainlased ei ole töökas rahvas mõne üksiku näite põhjal.
Minul siitsamast hea näide tuua kus tulid perega meile tööle isa kolme poja ja abikaasaga.
Isa oli 55 ja pojad 29, 30 ja 31 vanad.
Väga töökad mehed olid ja naisterahvas ka.
Esimene asi kohe oli, et hakkasid käima küsima Eestikeelseid sõnu et mida tähendab ja kuidas seda ja toda ütelda ning kahe nädalaga oli kõigil keel suus.
Töö ka laabus neil imekspandava kergusega ja saadi hakkama kõigega mis maal vaja teha.
Laoti üles kõrvalhoone, remonditi traktor, keevitati tööauto ära, remonditi kombain.
Elasid siin paar aastat ja mingist 5 eurost palgast rääkida töökate inimestega oleks kutsujal juba häbi olnud.
Nagu sõda algas aga tuli hommikul kell 8 tööandja juurde ja ütles, et meie rahvast rünnatakse ja neil on kohus täita ning kahjuks peavad minema.
Isa oli helistanud ja ütles et temale kui lendurile pakuti võimalust kodumaa kaitseks õhku tõusta.
Kuna lennukid vanad ja pole just kõige turvalisem tegevus siis võtavad vanemaid mehi kes on ise motiveeritud ja teadlikud et võib tulla anda elu kodumaa heaks.
Pojad olid ka lahingut näinud autojuhina ja soomuki laskurina ning haavatagi saanud ja olla väga tahtnud minna.
Mis tööandjalgi muud üle jäi kui andis neile tööauto, et kui sõda läbi toote tagasi.
Tankis paarsada liitrit kütust ka vaatidesse ja ostis toidukraami niipalju kui mahtus et saaks ühe jutiga vahetustega peatumata kohale ning kell 10 läksid minema.
Praeguseks juba kohal ja tehakse kiire väljaõpe uue relvastuse kasutamiseks ning siis lahingusse.
Auto olid jätnud ilusti sugulaste juurde ja küsisid et kui asi halvaks läheb kas tohivad sellega sugulase tütred Eesti sõita.

Muide juba nõukogude ajal käisid Ukrainlased meil metsa tegemas ja olid väga vaiksed ja töökad.

Ega muud polegi lisada, kui et mingu neil hästi ja Слава Україні! Героям Слава!

[alfredo]

No näed, on ka teistmoodi kogemusi. Mis teeb südame soojaks. Loomulikult on keele äraõppimine raske. Aga ka iseenestmõistetav samm võõrale maale elama asumisel. On ju palju näiteid siia kolinud inimestest, kes sellega vabatahtlikult algust on teinud, kahetsusväärselt rohkem aga neid, kes teadagi mida(et eluaeg siin elanud ja ei sõnagi). Olgu, sellesse mülkasse pole hetkel mõtet astuda, et nende asjade üle arutlema jääda.. Tublidele inimestele aga jõudu nii siin-, kui sealpool piiri.


Lisanduseks meenus mulle mõneaasta tagune kogemus ühe ukrainalasest hambaarstiga, kes mulle ja paljudele teistele hambavalu vastast leevendust pakkus. See oli kuidagi nii, et proovisin mitmes kohas kohest abi saada. Minu tavapärane tervishoiuasutus seda kahjuks ei võimaldanud. Kuskilt mujalt ka nii kohemaid lootust ei antud. Siis kuskil registratuuris üks tädi ütles, et mine Koplisse, seal on erakorraline vastuvõtt. Kappan kohale, uksetaga juba u.kümme inimest ootab, enamusel järjekorrasedelid näpus, mulle öeldi registratuuris, et numbrit küll pole, aga minge-minge, olete elavas järjekorras. Algusaeg jõudis kätte. Kiirel sammul astus mööda nooruslik arst koos abilisega. Inimesi oli kogunenud juba oma paarkümmend. Vastuvõttuaeg pidi olema kokku umbes poolteist-kaks tundi. Lõin juba mõttes käega. Esimene inimene oli sees päris kaua, oma viisteist minutit. Arvestan näppudel - mingit varianti ju pole. Ja siis hakkas järsku järjekord liikuma. Mõni astus kabinetist paari minutiga välja, teistel läks viis-seitse minutit. Varsti olid sedeliomanikud otsas ja üks laps hakkas kartma, kelle asemel mind sisse viibati. Protseduuri ei hakka kirjeldama, heitnud pilgu peale, küsis kas tõmbab välja või tahan alles jätta, tuimestusega või ilma. Mina vastu, et jätaks alles ja sobib ka tuimestuseta. Puur pihku ja paari minuti pärast oli juba ajutine plomm suus, astusin sealt segaste tunnetega välja. Aga kes hamba või kõrvavalus päeva vaevelnud on, teavad seda kergendustunnet, mis hiljem tekib. Üldiselt oli harukordselt soe suhtumine arsti poolt. Isegi vist raha ei tahetud peale 5 eurise vastuvõtutasu.

[v6sa]

Ukrainlased võitlevad hetkel ka meie vabaduse eest. Seega kõik, kel võimalik, aidake neid. Raha ei võitle, aga raha eest saab osta võitluseks vajalikku. 

Samuti tasub üle vaadata, kas on midagi äraandmiseks kõlbulikku jäänud vedelema: https://redcross.ee/teated/oluline-info-...toetuseks/ .

Слава Україні!

[alrad]

Toetame Ukrainat, nad võitlevad ka meie vabaduse eest!

[speedsta]

Muide juba nõukogude ajal käisid Ukrainlased meil metsa tegemas ja olid väga vaiksed ja töökad.

Sugulase juttude põhjal tõepoolest käisid, sellele viitab ka 1967.a augustitormi Vikipeedia artikkel. Täpsemalt oli tegemist hutsuulidega ehk Karpaatide piirkonnast pärit etnilise grupiga. Jutt käis konkreetselt endise Vastseliina valla territooriumi kohta.

[Aare R.]

Loomulikult olen minagi Ukraina poolt- eks elu jooksul Ukrainaga kokkupuuteid omajagu olnud. Esimene kokkupuude põhikooliajast, kui meil oli Kiievis sõprusklass, käisid nemad siin ja meie neilgi külas, kostitati hea Ukraina boršiga, tegime tantsu, käisime Karpaatides.

Isal on saekaatris praegu üks järjekordne ukrainlane ning isa väga rahul, tööd teevad, ei vingu, ei joo, erinevalt kohalikest, kellega kogu aeg üks häda.

Mul omal olid kaks naabrit sünni poolest ukrainlased, üks, 50 tuuri mees oli naaber köögiaknast vaadates ja rääkis eesti keelt puhtalt, kuigi selle mõnusa aktsendiga(ta müüs maja maha ja kolis naisega Hispaaniasse). Teine, 60 tuuri mees, naaber teiselt poolt, elutoa aknast vaadates, pursib ka eesti keelt. Kusjuures mõlemad mehed on Vitalid.
Reede õhtul rääkisin Pärnu kesklinna Statoilis turvamehega juttu- jälle ukrainlane!

Igatahes, minu sügavaim toetus sinna Ukrainasse!

[PlyVal64]

Muide juba nõukogude ajal käisid Ukrainlased meil metsa tegemas ja olid väga vaiksed ja töökad.

Sugulase juttude põhjal tõepoolest käisid, sellele viitab ka 1967.a augustitormi Vikipeedia artikkel. Täpsemalt oli tegemist hutsuulidega ehk Karpaatide piirkonnast pärit etnilise grupiga. Jutt käis konkreetselt endise Vastseliina valla territooriumi kohta.

Hutsuulid käisid siin tööl Vabariigi alguseni 91/92. Mitte vaid metsas aga ka ehitamas. Ahula töökodade viimased uued hooned aka uus väravamaja, uued garaažid jms on nende ehitatud. Kõvad töömehed olid. Ajalooliselt ongi nii olnud, et Wabariigi ajal tulid siia tööle taludesse tüdrukuteks Poola kaunitarid ja nõukogude ajal töömehed Ukrainast. Ja tänane Valgevene elik siis bulbaššide maa oli paljus nende kahe segu kuskohast tuli ka omajagu rahvast Eestisse. Sestap on praegune seis oma absurdsuses suisa arusaamatu. Kuigi ma usun et poolakas peab ennast praegu väga tagasi hoidma. Hambad ristis VEEL mitte sekkuma. 
Aga MIDA me ei tohi unustada:Misso juurest Parmu külast Valgevene piirine Asvieja juurde on linnulennult 200 kilti ja Ukraina piir alal 700 kildi!!! NII lähedal on ka teine agressor ning otsene sõda meile. Reaalselt käib sõda meile väga lähedal, palju lähemal kui 1939 Aadu esimeste sissetungide ajal. See, mida meie praegu Euroopana tunneme ja loeme, on meist ja ka hetkel sõjast ikka väga kaugel... Sestap ka see mittemidagi tegemine.

[alfredo]

Viimase video järel oli lootust, et oldi sõjatsoonist eemal, aga kahjuks mitte.



Olgu sulle muld kerge.

[Peeter80]

on ka kogemus endise töökaaslase näol- naisterahvas, kõrgharidusega, hea spetsialist. Tuli pärast Maidani Eestisse ja mitte, et oleks tundnud ebaturvaliselt vaid selleks, et (tema sõnade kohaselt) sai tal siiber sellest pätivabariigist ja polnud tal mittemingisugust usku paremaks eluks. Kõik varastasid väsimatult ja kõigil oli kõigest po..i. Ja ütles et sarnane las minna mentalitet oli valdav. 
selle jutu valguses seda enam on üllatav tänane patriootlik meelestatus.

[linnuke]

Minul paar semu Ukrainlased.
Saatsin neile sõnumi.
Krt. Aastaid polnud suhelnu,
aga kujutage ette ,milline tänukõne tuli vastu.
Võttis silma märjaks.