Laaduri valik
#1

Kuna siin on minust palju kogenumad mehed, siis küsin nõu.

Väikesele Jaapani traktorile tahaks laaduri külge panna. Traktoril ca 20hj ja kaalu umbes tonn, mis seab oma piirid - tõstejõud paberite järgi 250-300kg, väidetavalt on võimalik ka pool tonni maast lahti saada. Et masin teemase sobiks, siis masin on head 30 aastat vana Kubota.

Nagu vist kõik juba märganud on, siis rauast asjade saadavusega eestis on nutune.

Hetkel on variandid:

1. Traktomixi laadur. Poolakas. Umbes selline:
https://nordamus.weebly.com/uploads/2/3/...1_orig.jpg

2. Agromasz laadur. Kah poolakas, nordamuse sõnul kvaliteetsem, aga ka ca 1000 eur kallim:
https://nordamus.weebly.com/uploads/2/3/...1_orig.jpg
Minu silmis plussiks ka see, et kiirühendusega eemaldatav, võimalik näiteks metsa alla minnes kiirelt eest ära võtta ja saada masin lühemaks ja kergemaks.

3. Tuua midagi leedust ise. Miinuspoolele läheb ilmselt puuduv garantii, plusspoolele soodsam hind.
Teoreetiliselt on seal saada ka kubota originaal, aga teisele masinale mõelduna, st kinnitused tuleb ringi teha. Või siis mingi kohalik "heavidjuuti" toode:
https://skelbiu-img.dgn.lt/1_18_33376747...utuvas.jpg

Ja nüüd küsimus - mida peaks ostes jälgima, mis lahendused on head, millele tähelepanu pöörata?
Vasta
#2

Paraleeltõste on vaid esimesel. Teisel kahel kinnitub kopakallutuse silinder otse tõsteraamile ja see teeb elu tülikaks - korrigeeri kogu aeg kaldenurka, et mitte koormat kaotada (või endale krae vahele valada). Samas ka tugevamaks, kui lõhkumine on plaanis.

Mina võtaks esimese ja vajadustmööda tugevdaks. Kui selleks on üldse vajadust - ega traktori esisilla remontimine odavam ole. Tugevam on ka raskem - vähem koormat sama kogumassi juures.

Leevendusvardad tagasillale on neil vist kõigil. Nende kinnitus kõhu all on üsna madalal ja ilma nendeta lõhud traktori pooleks.

Kui võimalik, võta tõsteraami ujuvasendiga jagur - teeb elu mugavamaks.

Kas traktoril on väljavõte pumbast/hüdroplokist välise jaoturi jaoks juba olemas?

Eks kogenumad väiketraktoriehitajad jätkavad siit.
Vasta
#3

Väljavõtet üldjuhul pole, need kaks torulõiget-kolmikut tuleb igal juhul teha. Tüüpilisel riisipõllu jaapanlasel on tagasilla sees ühepidine tõstesilinder (ja aisa küljes elektri või mehaanikaga juhitav loodimissilinder). Freesi alla suruda ju vaja pole. Lätlased-leedukad teevad küll müügiks väljavõtted, need mis on noorusest väljavõtetega on pigem kommunaalis teeninud traktorid ja oluliselt kurvemas seisus - nii töötunde on rohkem, kui sool on neid närinud.
Vasta
#4

Enne kui esilaaduriga suuri ja raskeid asju tõstma plaanid hakata,mõtle sellele, et see väike esisild peab kõik selle vastu võtma ja silla varuosadega on neil aparaatidel rasked lood. Lihtsalt meeldetuletuseks u 200 kg on ok 400 ja rohkem läheb juba tapmiseks.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#5

Sul on õigus, tänan hoiatamast, aga õnneks kubota L1 sari on üsna raskest rauast. Püüan mõistusega võtta.
Vasta
#6

Värske kogemus eilsest, Sõber läks jälle "käest ära" aga eks tuleb vahepeal ka sellega toimetada Big Grin Mis pole ju paha. See siis "asendab" edaspidi tonnist ATVd.  
Kõik ksf!Võsa ja ka Sinu soovitatud/soovitud lahendused peal. Eelkõige laaduri kiirkinnitus, sest see hakkab ka kommunaali tegema. Õigemini selleks ongi nagu puisturist näha Big Grin Ees ka rippsüsteem, kuhu siis läheb libliksahk. Kuna JuhanHirv on ikkagi "parim võimalik", siis selle lahendusi kopeerivat tasub otsida ja osta? 

Mida ütles teisele Sõbrale Türilt Kubotat ostes sealne spets - originaal on parim, kui selle saad! See nüüd 2 aastat rasket talu- ja ehitustööd igapäevaselt teinud ja mingeid vigu pole ilmnenud. Laaduril siis. 
Need poolakad ja hiinlased olevat ikka jube õrnakesed! Konstruktsioonimaterjalide seinapaksuses pidi juba röögatu vahe olema, mis väljendub ka kaalus. Su L-seeria on ju Kubotade lipulaev ja ehitatud pärisosadega ehk oluliselt kangem asi kui välja paistab, lisaks ka tegijam teised pisijapsid ja pisivenand Kubotalt endalt. Kuna alus peaks kannatama oluliselt rohkem kui "tavalised" hondad-isekid-sibaurad-kubotad, siis tasub äkki "Kolm korda" üle mõelda ja mingi kopikas rohkem kulutada? L olevat pigem 25-40 vahel asi.
Vasta
#7

No näis kuidas see pisi juhanhirv Su sõbral toimetab. Meil muuseumis sihuke 12 a olnud ja mida ma oskan öelda: tõstmiseks kahvlite või kopaga peab taga rippes olema midagi rasket, mitte originaaltünnike. Meil on pea kogu aeg taga jäätmaaniiduk, millega praktiliselt ei niideta. Veel kommunaali tegemiseks talvel sobivad mururehvid, põllumajandusrehvid jäävad igas asendis libedaks ja pärast esimest talve pole neid üldse alla pandud. Saha kinnitused trakal on ka toekamaks ehitet, paindusid korduvalt läbi.
Vasta
#8

(30-03-2022, 19:28 PM)honkomees Kirjutas:  ...
Meil muuseumis sihuke 12 a olnud ja mida ma oskan öelda: tõstmiseks kahvlite või kopaga peab taga rippes olema midagi rasket, mitte originaaltünnike. Meil on pea kogu aeg taga jäätmaaniiduk, millega praktiliselt ei niideta.
...

Esilaaduriga tõstes peab ALATI olema taga võrdselt (veel parem, +30%) vastukaalu. Siis on kindel, et esisild ei kanna kogu traktori massi.
Vasta
#9

(30-03-2022, 20:35 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-03-2022, 19:28 PM)honkomees Kirjutas:  ...
Meil muuseumis sihuke 12 a olnud ja mida ma oskan öelda: tõstmiseks kahvlite või kopaga peab taga rippes olema midagi rasket, mitte originaaltünnike. Meil on pea kogu aeg taga jäätmaaniiduk, millega praktiliselt ei niideta.
...

Esilaaduriga tõstes peab ALATI olema taga võrdselt (veel parem, +30%) vastukaalu. Siis on kindel, et esisild ei kanna kogu traktori massi.
Nojah, ainlt tehase originaal vastukaal võiks ju olla vastavuses masina tõstevõimega. Meil kerkis tagasild õhku kui olematut raskust tõstsid, jäätmaaniiduk osutus parimaks variandiks, ainult manööverdamiseks laoruumides muutus traka liig pikaks ja ka laiaks ...
Vasta
#10

Mul on hea meel, et mu L seeria valik on üldsuse poolt heaks kiidetud. Siiski on minu masin aastast 90. Praktiliselt samale baasile tehti tõesti väga erineva võimsusega masinaid, minu L1-215 on tegelikult lahjemast otsast (vist kõige lahjem oli 18,5 hj). Samas tehnika mõttes on huvitav masinake - 16 käiku, reevers, mehaaniline tagasipöördeabi süsteem, mis paneb rooli lõpuni keerates esirattad kiiremini jäima jms. Samas need 21,5 hobust tulevad 1,3 liitrisest diislist. 

Kapotialune meenutab ka veidi ameerika autot - mootor lõpeb esisilla kohal ära, eespool on veel aku ja radikas, mitte liiga tihedalt pakituna; radika ventikat veab veovõll üle aku ja huvitava eripärana õhk puhutakse ette välja, mitte ei imeta sisse.

Aga küllap japsid teadsid, mida nad tegid ja ma nende omapäraste lahenduste pärast ei muretse.
Vasta
#11

(30-03-2022, 22:16 PM)honkomees Kirjutas:  Nojah, ainult tehase originaal vastukaal võiks ju olla vastavuses masina tõstevõimega.
...

"Tehase originaal vastukaalusid" on mingi teistkümmend tükki. Mihandne teile müüdi, ma ei kujuta ette. Kui seest tühi "ballast box", siis seda tuleb millegi sobivalt raskega täita.

Arvestades, et JD 3033R kaalub alla pooleteise tonni ja tõstab 700+, siis taga peaks olema lahja tonn muretuks toimetamiseks. Tagaripu tõstevõime on paberites 998 kg, aga reaalsuses vähem, kuna paljud tootjad annavad maksimaalse tõstevõime. Mis on mingis kitsas vahemikus saadaval.

Ja siis ka vastavad rehvirõhud!

Üldisem vastukaalujutt alloleva mõtiskluse peale sai siia: https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid535327
Vasta
#12

See vasturaskuse teema on huvitav. Pole ise selle peale mõelnudki. Kasutan laadurit üksjagu oma CASE küljes. Tegu on muidugi klass suurema põkaga ja seetõttu ehk kannatab rohkem... aga ei tahaks katsetama hakata, et kus see piir ette tuleb. Teinekord tuleb suht suur kopatäis kruusa korraga. Massi raske hinnata, aga tonni tuuri vast ikka. Nii et ehk peab siis ka mõtlema mingi vasturaskuse peale.
Vasta
#13

Eks edastan Tarkade Klubi aka Praktikute arvamuse siis Sõbrale edasi Big Grin  Jäätmaaniiduk tuleb ka ja praegu on mingi pisike kastike, mis tuleb kola täis panna. Aga eks need vastukaalud ole vajalikud neh. Kuid kui tahta masinat Sprinteri taga vedada, siis tuleb kompromisse teha. Talveks rattaraskused jms aga suvel peab hakkama saama kärukaaluga 2,7 tonni + siis bussi mahtuv ATVle lisaks. Peab saama Kadrina kanti minna aga miks mitte ka mulle külla tulla Wink Järvamaale või Noarootsi. Jälle tohutud kompromissid. Pigem kasutada rohkem mõistust Wink Vasturaskuseid peab saama liigutada ka. Vaja kaasavõtta jäätmaniiduk, laadur kopaga, kahvlid jne. Ja kõike peab bussi sisse saama nii, et 105K läbisõiduga asja ära ei lõhu. JD on lihtsalt rahaline overkill aga kõik samad mured olnuks ka odavamate kvaliteetmarkidega Big Grin Mõõt väiksem on juba niipalju lahjem aga mitte niipalju odavam. Näiteks. 
Edit: mis oli määrav - haagiste kaalud! Sel on piduriteta 2450kg ja piduritega 4 tonni. Võib juhtuda, et on vaja näiteks Tallinnas kaatreid ja purjekaid vedada. Või ehitusmaterjali, 30km/h kannatab Lasnast Kunderisse sõita küll aga on +800kg teelegaalset kaalu juures vs Sprinteri 2700. Aga määrav oli ka seesama laaduri tõstevõime ning aisade võime vahe. 400kg või tonn on ju üüratu vahe. 

Mis aga raskuseid puudutab, siis teise Sõbra Kubotaga tõime mingi suure kaevurakke ära nii, et mina oma 100+kiloga istusin veel tavaniiduki serval. Kubota FL250 tõstuk lubab tõsta 300 kilo ja selle teeb ära ka. Aga kopatäis (200-liitrine kopp) kildu vajas sellist vasturaskust, ilma kaanteta kastis tõstis tagaotsa maast lahti ka meie kilodega roolis. 70 kilo roolis tuli esiratastel kui tsikusekoer... 
No ja laupäeval sai üle pika koroonaaja jälle koos istutud hää tuttavaga, kel on Branson laaduri ja taga ka kaevekopaga ning on ka sigarahul! Ka tummine "rauast" tükk ilma ühegi probleemita talumajapidamises juba 6-7 aastat. Kogemata oli jutuks. Natuke aega oli "valus" aga raha väärtus langes kiiresti ja nüüd on hää tööriist olemas.
Vasta
#14

Mobiilne vasturaskus saab olla ka tagarippes transpordikast, mis kohapeal kruusa täis võetakse (ja lahkudes kallad jälle kruusa maha).
Vasta
#15

(31-03-2022, 15:48 PM)Mahno Kirjutas:  Mobiilne vasturaskus saab olla ka tagarippes transpordikast, mis kohapeal kruusa täis võetakse (ja lahkudes kallad jälle kruusa maha).

Ksf!Võsa pakutud variant tünn raudkivi ja betooniga on asi, mille saab ju kohapeale jätta. Karta on, et seda teed peabki minema. See on kõige odavam ja loogilisem. Cat2 kiirkinnituseks jaoks õige pikkusega latt läbi, teine tõmmitsale ja tehtud. Sajaga saab tehtud. Flindis veolatt 51€, kuulhülsid 4-7€, ülejäänu on puhas rauahunnikust otsida. Kui tagaais kannatab pea tonni, siis pea poole jagu võib suurem raskus ju olla ka, miski 400 kilo näiteks. Laaduril on 725kg tõstejõudu + varu. On siis kergete tööde kastike ja tummise töö raskus.
Vasta
#16

(31-03-2022, 15:12 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ... praegu on mingi pisike kastike, mis tuleb kola täis panna. ... Mõõt väiksem on juba niipalju lahjem aga mitte niipalju odavam .... Aga määrav oli ka seesama laaduri tõstevõime ning aisade võime vahe. 400kg või tonn on ju üüratu vahe. ...
Tsitaat:Mobiilne vasturaskus saab olla ka tagarippes transpordikast, mis kohapeal kruusa täis võetakse (ja lahkudes kallad jälle kruusa maha).
1. ka meil oli sihuke pisike kast, mida täites midagi ei juhtunud, tee või tina - no võib-olla kulda täis valades oleks saanud midagi tõsta.

2. Ka mulle tundub see traka mõõt kodumajapidamisse optimaalne, ainult see hind ...
Vasta
#17

(31-03-2022, 20:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. ka meil oli sihuke pisike kast, mida täites midagi ei juhtunud, tee või tina - no võib-olla kulda täis valades oleks saanud midagi tõsta.
...

Mis see pisike mõõtudena on?

Palju see soovitav midagi kilodes teeb?
Vasta
#18

(31-03-2022, 21:42 PM)v6sa Kirjutas:  
(31-03-2022, 20:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. ka meil oli sihuke pisike kast, mida täites midagi ei juhtunud, tee või tina - no võib-olla kulda täis valades oleks saanud midagi tõsta.
...

Mis see pisike mõõtudena on?

Palju see soovitav midagi kilodes teeb?
eh, kes seda enam nii täpselt mäletab, no silma järgi võis pisike  olla suurusjärk mingi 700x500x500 mm või ennem -100 mõõtudes ja tõstetav midagi tõstmist vajavad kambakesi käsitsi mitte liigutatavad asjad ehk paarisajast kilost kuni ? tonnini??! Enamasti ikka sellised 300-400 kilo asjad.
Ja ega ilma vastukaaluta ei suutnud ka mitteliikuvaid masinaid kohale nügida-lükata-tõmmata, rattaid käisid ringi - omakaalu ikka väga vähe.
Vasta
#19

(01-04-2022, 07:53 AM)honkomees Kirjutas:  
(31-03-2022, 21:42 PM)v6sa Kirjutas:  
(31-03-2022, 20:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. ka meil oli sihuke pisike kast, mida täites midagi ei juhtunud, tee või tina - no võib-olla kulda täis valades oleks saanud midagi tõsta.
...

Mis see pisike mõõtudena on?

Palju see soovitav midagi kilodes teeb?
... silma järgi võis pisike  olla suurusjärk mingi 700x500x500 mm ...
...
... tõstetav midagi tõstmist vajavad kambakesi käsitsi mitte liigutatavad asjad ehk paarisajast kilost kuni ? tonnini??! Enamasti ikka sellised 300-400 kilo asjad.
Ja ega ilma vastukaaluta ei suutnud ka mitteliikuvaid masinaid kohale nügida-lükata-tõmmata, rattaid käisid ringi - omakaalu ikka väga vähe.

Siit see kõik hakkab: esilaaduriga ei tasuks minna suskima asju, mis kaaluvad üle poole liigutaja eluskaalust. Saab ka suuremad noosid kätte, aga probleemid on ootuspärased ja sangas peab olema ajudega JUHT, kel füüsikatund meeles.

0,7*0,5*0,5 m ristküliku maht on 0,175 kanti. Viiendik kanti liiva kaalub parimal juhul 262 kg: https://karjaar.ee/kasulikku/.
Vasta
#20

Ega tagakastis pole parem Smile Võtad selle täis, on esiratas õhus ja juhid piduritega ning hoiad hinge kinni, et omast lollusest pauguga vastu maad ei lase. Tõenäoliselt pikas perspektiivis odavam on sõita kaks korda. Aga noh, kiirus ja ahnus ajavad takka ju.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne