4 x 4 Volga
#61

Internetis tasuta mustvalgest fotost värviliseks toonimise teenus ei taha neid Volgasid piltidel mitte roheliseks toonida. Jonnakalt jäävad mustaks ja sisu võiks pigem pruunikaks arvata, kui fantaasiat kasutada.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Pilt (pildid)
           
Vasta
#62

Nüüd võrdlemiseks mootoriruumid aastatest 1973, 1974 ,1975 ja 1978
Need ülesvõtted on tehtud taastamata sõidukitelt, esineb pisipuudusi nagu mõni lõdvikuklamber või süütepooli värvus, mis 1973-74 oli veel must, üldine komplektsus on neil kõigil väga hea ja aastakäigule vastav.
Nüüd ongi kodutööks kõigepealt nende omavaheline võrdlus. Ja siis lisaks veel võrdlus Zenkeviši videos nähtava auto mootoriruumiga- millisel pildil olev kooslus on detailides kõige lähedasem videos olevaga? Ning veel: videos on näha armatuurlaual, mis loomulikult on iseenesest palju hilisem (al. 1977), ka üks lüliti mis tekkis Volgadel  alles millalgi 80-tel. Seoses selle lülitiga on seotud ka kogu juhtmestik samast ajastust, sest muidu ei toimiks. Kas leiate selle lüliti? See ise paneb selle Volga "taastamise" õigsuse paika. Hiljem lahkame juba koos üle, seniks toredat avastamist!   
 

1973
   

1974 (mainin, et selle modelliks on 24-02, kuid siin ei oma see mingitki tähtsust)
   

1975
   

1978 ( see on Eesti päritolu säilinud Volga, mis on nüüdseks tunnustatud ka vanasõidukiks ja mis on avalikult vaadata ühes muuseumis)
   
Vasta
#63

Tuleb välja, et erinevalt teistest Vene masinatest on GAZ 24 läbi teinud suured muudatused aastatel 1973 - 1975 ja kõik nende kolme aasta mudelid on paljuski erinevad. Auto vana peremeest need "pisiasjad" ei häirinud ja tema jaoks ja selle seltskonna ees kuketamiseks see polnud oluline, nii kui nii 99% originaalne. Ja palju neid spetsialiste sealgi on. Muidugi on aga neile seda autot poleks näidatud. Tuleb välja, et sellel aastakäigul polnud paisupaaki, polnud elektrilist esiklaasi pesurit. Radikas ka teistsugune. Kuna polnud ka ohu tulesid ja mõningad asjad asusid teistel kohtadel, siis juhtmestik ka teistsugune. Kui see auto oleks algusest peale minu oma olnud, siis oleks asjale lähenemine juba algusest peale teistsugune. Seoses vale salongiga pole sellele autole võimalik musta numbrit saada ja tegelikult on küllaltki suur oht, et endine peremees tuleb autot tagasi nõudma, on ta ju sinna investeerinud hulga raha. Vaidle siis temaga ja tee selgeks, miks sai nii palju täiendavalt raha projekti pandud. Teda see ju ei huvitanud ja ei viitsinud ta ka asjasse süveneda. Poritiibade pealt kaotasin suunatuled ära, st need tulid üle värvida, armatuur ja juhtmestik saavad 1973 aasta omad. Kapoti alt paisupaaki eemaldama ei hakka, see nõuab ka kronsteini eemaldamist, mis jällegi värviparandusi. Kõik, mis ilma relakata auto kallale minekut ei nõua, proovin parandada. Muidugi lootus auto Juuli lõpus kätte saada kustus koos sellega. Uus tärmin augusti lõpp. Vahepeal olen nii Ukraina, kui Vene autospetside käest kuulnud igasugust informatsiooni. Mõned väidavad, et need autod olid üldse nahksisuga. Kas kõik, ei tea. Kas batka Breznev neid üldse kasutada suurt sai ja kui mitut?? Muidugi praktiliselt 50 aastat ka möödas ja kõik, kes selle auto tegemisel osalised olid, on kas seniilsed või juba teises ilmas.
Vasta
#64

Milleks kuulata legende kui võib Volga tehase meistri memuaare lugeda selle auto kohta.
Vasta
#65

(09-06-2022, 22:53 PM)hobiautod Kirjutas:  Milleks kuulata legende kui võib Volga tehase meistri memuaare lugeda selle auto kohta.
Kust neid lugeda saab ja kahtlen, kas seal on asi spetsiifiliselt lahti seletatud. Ei teadnud nad sedagi, mis esivedrusid kasutati. Teine mõttekoht veel, kas üldse ja kui, siis kuidas saadi spidomeeter õieti näitama. All ju vana Volga 15" veljed ja GAZ 14 talvekummid. Muidugi ka vahekast koos aeglustiga.
Vasta
#66

(09-06-2022, 23:13 PM)Formika Kirjutas:  
(09-06-2022, 22:53 PM)hobiautod Kirjutas:  Milleks kuulata legende kui võib Volga tehase meistri memuaare lugeda selle auto kohta.
Kust neid lugeda saab ja kahtlen, kas seal on asi spetsiifiliselt lahti seletatud. Ei teadnud nad sedagi, mis esivedrusid kasutati. Teine mõttekoht veel, kas üldse ja kui, siis kuidas saadi spidomeeter õieti näitama. All ju vana Volga 15" veljed ja GAZ 14 talvekummid. Muidugi ka vahekast koos aeglustiga.
RAF 2203-l on samuti 15'' veljed ja selle spido näitaski ca. 10 km/h vähem kui kiirust tegelikult oli. Ei nähtud tol ajal selles probleemi.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#67

(09-06-2022, 21:58 PM)Formika Kirjutas:  Tuleb välja, et erinevalt teistest Vene masinatest on GAZ 24 läbi teinud suured muudatused aastatel 1973 - 1975 ja kõik nende kolme aasta mudelid on paljuski erinevad...

Ma ütleksin, et neil aastail tehtud muudatused on pisimuudatused ja neid pole palju: võrreldes 1973. aastaga 1974 muutus süütelukk ja selle asukoht ning raadio koos aluspaneeliga, sisemised uksekäepidemed,  kapotialune jäi muutusteta. 1975.-l lisandus  armatuurlaua paneelide "puiduga" kujundus, uus osutiga spidoplokk (halli taustaga), mis eeldas ka uut pistikutega juhtmekimpu. Kapoti all uuema radika paigalduse tingis paisupaagi kasutusele võtmine.
 1976. aasta GAZ 24 puhul on minu enda jaoks veel hämar hall ala, kuna selle aastakäigu arvestatavat originaali pole olnud võrdlemiseks kõrvutada.
Aga suurem muutus mootori kapotialuses väljanägemises oli toimunud 1977. aastaks. Siis seoses lahtiselt karteri tuulutuselt taas  kinnisele tuuletusele (kinnise tuulutusega olid ka GAZ 21 I ja ii pk autod kuni 62. aastani) üleminekul toimus silmaga nähtavaid muudatusi: õhupuhasti, teise väljanägemisega klapikambrikaas koos korgi voolikutega. Lisaks muutus bensu settepoti kronstein, mis löödi välja nüüd koos mootori tõstmise aasaga. Hakati paigaldama "Žigulile omast punast kõrgepingejuhtmestikku koos uuemat tüüpi otsa pistetavate "piipudega". Senised varasemad СЭ-14 tüüpi piipud olid aga traadist kiududega juhtmeltele otsa keeratavad. Aknapesusüsteem sai elektrilise pumbaga uuema paagi. Osadel selle aastakäigu masinatel oli armatuuri alaserva lülitide reale paigaldatud juba pehme traumaohutum pealisriba. Lülitid nupud uued lilleõiekujulised, sümbolid peal. Esistange muutus, kuna hakati paigaldama udutulesid, udutulede lülitusnupp paigaldati roolist vasemale armatuuri alla. Jätkuvalt paigaldati halli taustaga osutiga spidoplokki. Osa toodangust said omale üüemat tüüpi tagatuled (nn. 24-10 tagatuled, kuid mis ei omanud veel E-tähiseid, nagu neil hiljem kõigil on see juba peal olemas), millesse oli juba helkur integreeritud. Neile eraldi seisvaid helkureid tagapaneelile enam ei pandud. Suur osa 1977 ja 78 toodangust tulid veel ikkagi vanemat sorti kolme eraldi klaasiga tagatuledega ja eraldi seisvate helkuritega.

On kaks mõistet, mida tihtilugu kasutatakse: renoveerimine ja restaureerimine. Neid on omavahel põimitud, mõistena teineteise asemel kasutatud ja mõne arvates aga ka üks ja seesama. 
Mina olen endale need mõisted teinud selgeks niimoodi. Renoveerimine tähendab miskit uuendamist (novus). Näiteks, kui "viisnurgaga" vana GAZ 21 on väljast ehitud III põlvkonna ehisdetailidega nagu omal ajal ka tehti, siis on ta renoveeritud, mitte restaureeritud. Kui aga mingil säilinud sõidukil on originaalvärvil tehtud kohtparandusi ja värvi toongi kattub, siis minu jaoks on see värvkatte restaureerimine. Kui on aga täielikult värvkate uuendatud, siis on see on minule mõistetav, kui värvkatte renoveerimine, isegi siis kui toon on algne. Nii ma olen need kaks mõistet enda jaoks lahti seletanud

Ma olen oma kallist aega päris palju raisanud ja vahtinud päris hoolega Zenkevitsi video maasturi koostedetaile. Sain aru, et selle auto kere ja plekkdetailid on originaalid, ilmselt ka veermik. Kuid nende "restaureerimine" kaldub tugevalt renoveerimise poole peale.
Esiteks häirib seal liiga erk roheline värvitoon. Kui võrrelda pilti, kus Ljonja ukse najal püssi palge on pannud, on ukse roheline toon ikka tume roheline, okkaroheline. Hea küll, värv värviks. 

Mootori number kattub  andmesildil olevaga, ka altpoolt võib pidada originaaliks, Kapoti alt on mootor peale remonti koostatud renioveerituna ehk siis kaugema tuleviku detailidega alates aastast 1977.
Mõned tunnused, mis viitavad kere algupärale


Siin on põlles auk, kuhu algselt kinnitus alumist otsa pidi väike kroomitud "kihv" numbri aluse kõrval. Renoveerimise käigus on paigaldatud uuem stange suurte koos suurte puhvritega (1978 alates).
   

Pildil eesmise ringi sees on esipaneelil asukoht, kus on tavaliselt paisupaagi voolikut toetav musta värvi klamber (alates1975). Kere aastarvule vastavalt ei ole esipaneelil veel selle tarvis auguga kohta. Üleval pool kandilises kastis on esiteks lohaka töö ilming. Seal on kahe paunaga klamber, mis on värvimise ajal jäänud külge ja nüüd on roheline. See tsinkkattega klamber peaks ühe paunaga hoidma seda lontis valges rüüs juhet, mis keskelt läheb läbi tagaseina kojameesteni. Teise pauna alt peaks tulema aknapesurite peenike kummivoolik, mis algab salongis asuvast pumbast (mida sel autol pole, kuna on pandud nupust lülituv elektriline pump).
   

Siin on tulemüüril näha 6mm plekimutter, mille abil kinnitub sinna kruvitud  vanema aknapesupotsiku kinnitusraam. Teine plekimutter jääb peal oleva aknapesu anuma varju aga kindlasti on seal olemas.
   

jätkub....



 
  
Vasta
#68

Jätkan lahkamist.

Üle jala värvitööde ettevalmistusele viitab kerevärvi piduririkke avariiplokk koos torustikuga. Ilmselt pole soovitud lisatööd tekitada hilisema pidurisüsteemi läbiõhutamise näol. Paisupaagi kerele toetuv kronstein on siin mustaks värvitud. See viitab asjaolule, et teda algselt pole olnud. Nendel Volgadel, mil teda juba tehases paigaldati, on see alati kere värvi. Must on vaid paaki hoidev vits ja paagi tagune  vitsa kõrgusel asuv tugiplekk.
Kas on see kõigi viie maastur-Volga eripära, kuid sellel isendil ei asu laadimisrelee Volgale tavapärases kohas paisupaagi ja pidurite avariiploki vahel, vaid hoopis vastaspool.
   

Lohaka värvimise ilmingud on kandilistes kastides. Tundub et siduri-piduri mingid detailid on värvimise ajal peal olnud torustik värviga. Üle värvitud ka kandelambi pistiku pesa ja sellest eespool asuv signaalide lülitusrelee, mis on kaadrist välja jäänud. Lisaks trossikesi hoidvad klambrid ja nende poldid.
Siin on näha ka siis seda vastaspoolel asuvat releed. Relee kohal on mingi jämedam, samuti värviga kaetud juhe, mida originaalis GAZ 24 ei ole. Ilmselt aku  miinus juhe, mis on teist otsa pidi kuhugi salongi paigaldatud massilüliti külge ühendatud. Originaalis on aku miinusjuhtme algusots kinnitatud küttefiltri kronsteini keskel olevasse auku, siin see tühi.
Ringides on kohad, mis on seotud  klaasipuhasti juhtmestiku ja pesuri voolikutega (siin voolik üldse puudub). Neid kohti võib võrrelda mul siia varem postitatud eri aastakäikude mootoriruumidega.
   
   

Klaasipesuri vooliku läbiviik, siit peaks minema voolik pihustajateni.
   
   


Kapoti ja kerevaheline massijuhe värviga koos. Mootoriruumi valgusti taldmikul lisaserv, mis viitab, et ta on tehtud hilisel perioodil 80.-tel ja selle auto originaal ei ole. Kes valgustitest rohkem tahab teada, siis siit saab: https://www.volga.ee/modules.php?name=Fo...c&start=45 . Selle vahetuse on tinginud uus pistikühendustega juhtmestik, ka lambil ilmselt pistikots. Seda uut pistikutega juhtmestikku ennast on arvatavalt ka veel eraldi kohandatud ja moditud just kapoti alt, eks ikka selle pingerelee asukoha tõttu. Juhtmestiku sukaosa on valdavalt sinise isoleeriga üle mähitud. Paljast riidesukka oli paista kaadris mootori vasemalt küljelt, kus vilksatas ka mootori number, mis ühtis andmesildil olevaga. Aga see kootud sukk ei ole tihe, nagu vanadel juhtmestikel vaid niite kokku hoides on kootud võrksukk, mis on omane 80.-90.-le. Läbi suka võrgu paljastub kohati selle sees olev juhtmestik oma erinevate värvitoonidega.

Mootori number. Klapib.
   
   

Numbrimärgi eesmine kinnitus, mis käib hingedel eest ära, et vänta anda. See on samuti värvitud roheliseks (orginaalis  must) ja värviga koos selle kinnitusvahendid.
   
 
Esiembleem. Embleemi ülaosas on kujutatud Nižnij Novgorodi kremli müüri laskeavasid eraldavaid sambaid. Siin on neid viis, mis viitab GAZ 24 lõpu tootmise ajastule 80.-tel. Tootmise alguse embleemidel kuni sinnamaani oli  embleemidel ikka neli sammast. Seega küljesolev ei ole originaal.
   

Eesmised suunatule klaasid oma vertikaaltriipudega on igati ajastukohased ja selle aastakäiguga sobivad, samuti gabariidituled. Suurte laternate elemendid aga on juba külge pandud VAZ tüüpi FG 140, mida Volgadele hakati panema alates 1975. aastast. Mõni postitus tagasi on mootoriruumi pilt 1975. a . heledalt autolt, sealt paistvad FG 140 elemendid on sel autol seal juba igati õiged ja originaalid. Kuni selle ajani paigaldati FG 105 elemente.

Lisaks juba mainitud stangedele ja tagatuledele paistavad läbi tagaklaasi mingid valed tagaistmed, millel peatoed, võimalik, et palju uuemalt mudelilt nagu 3110
   

Esiistmed samuti peatugedega. Need on oma seljatoe rulliknuppudega justkui ära tuntavad mudelilt 24-10, ühe koha pealt kus roheline katteriie kõike ei kata on just nendele omast "kotiriide" struktuuri näha, siin pruunikas. Siis on ka täitsa reaalne, kui ka uksepapid on samalt istmedoonorilt.
   

Udutulede ja ohutulede lüliti paigaldati aastast 1977. Jälle juhtmete teema: ohtulede ja suunatulede relee on must karp, mida ühendatakse pistikute abil. Varasemail aastakäikudel oli vaid suunalüliti oma väikese tünnikujulise kolme klemmiga releega.
   
   

Raadio koha pealt rääkis Zenkevitš end sisse, kui tõstis ette raadio garantiitalongi ja luges sealt mudeli A 275E. A275 tüüpi raadioid paigaldati nii VAZ 2103/2106 kui ka Volgale, aga see on raadiomudeli A 271 (1974) edasiarendus ja seda hakati valmistama alles 1979. aastal. Varasemal on pisut erisusi- näit. nupud läikiva rõngaga, hilisemal lõpu perioodil juba sümbolid nuppude juures.
   

Nüüd, kui veel lisada kõigele veel mootori hilisema aastakäigu komplekteeritus, siis on tegemist täielikult mõistega renoveerimine, mitte aga restaureerimine.

Mõnet teeb kurvaks, et kõigi nende väliste vigadega on valmistatud kollektsionääride jaoks ka selle Volga väike mudel, kus eeskätt kohe riivavad silma valed puhvritega stanged, udutuled, ka poritiibade suunatuled. Ehk siis "taastamise" vead läksid rändama.
       

Loomutruu väljanägemisega on aga see mudel: https://scalebay.ru/listing/gaz-24-95-vo...01/4958654
Vasta
#69

Krt. See juba nagu raketiteadus. Kahju, et ei hakanud seda autot kohe algusest siin kajastama. Oleks pidanud ikka idanaabrile asja pähe määrima aga kes oskas asjade sellist käiku ette näha.
Vasta
#70

Veel üks detail videost jäi esmalt tähelepanuta: autole  on paigaldatud musta korpusega sisemine tahavaatepeegel. Selliseid hakati Volgale paigaldama 1978. aasta jooksul. Varasemad olid kroomitud korpusega. 
No ja siis veel esiklaas. Seda võib pidada ühtlasi ka kulumaterjaliks, kuid igal juhul on sel autol seal see vahetatud ja paigaldatud kaasaegne toonribaga ülaääres. Selle auto sünni ajal selliseid klaase veel ei toodetud.

Siinkohal lõpetan videos nähtava Volga "lahkamise".
Vasta
#71

Proovime halvast olukorrast võtta paremat, ehk parandada mida suudame. Eks see video 4x4 Volgast ja ksf. Taruvarga märkused selle isendi kohta annavad pildi Venemaa autotaastajate, ma ei taha kirjutada restaureerijate, teadmistest ja töökultuurist. Ei viitsita ennast asjaga kurssi viia ja sellest isegi ei hoolita. Tuleb meelde, kus mul tuli oma GAZ 23-le musta numbri saamiseks isegi seibe vahetada, sest olid teised millimeetri laiemad. Aga sellel autol proovime vähemalt originaalsust juurutada nii palju kui võimalik. Mõned pildid ka sellest tänuväärsusetust tööst.
   
   
   
   
Vasta
#72

Midagi uut. I.L.B jahiauto oli hoopis see.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#73

Uskumatu kuidas püütakse musta roheliseks maalida.
Ja ikka see sama tavalise Volga pilt kus härra relva proovib.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta
#74

Vaatamata raskustele oleme üritanud auto viia vastavusse 1973/74 aastaga. Eks need ümberehitused maksavad omajagu. 
Esisild sai ka osadeks lahti võetud, üle kontrollitud, jupid liivapritsis ja värvimisel. Selle peaks ka järgmisel nädalal kätte saama ja ka paigaldama. Jääb veel nipet-näpet. Loodan, et Augustis saan auto kätte. Iseasi, kuidas see transport saab korraldatud.
   
   
   
   
Vasta
#75

Käib vigade parandus. Püüan võimaluste piires auto ikkagi originaalseks teha. Esisilda pole veel värvimisest kätte saanud, muidu hakkab looma. Juuli lõpuks peaks auto valmis olema. Kuidas ta aga Eestimaale saab on iseküsimus.
   
   
   
   
   
   
   
Vasta
#76

Kuidas tööde teostajad ümbertegemistesse suhtuvad? Teevad nad ju väga ilusat tööd ja on ilmselgelt sellest ka ise teadlikud. Kas mingeid suhtumise probleeme ei teki? 

Tegemine ise on üks asi, aga kvaliteetse ümber tegemise (või selleks tööks veenmise) eest tuleks kindlalt medal anda Smile
Vasta
#77

(06-07-2022, 21:48 PM)Envir Kirjutas:  Kuidas tööde teostajad ümbertegemistesse suhtuvad? Teevad nad ju väga ilusat tööd ja on ilmselgelt sellest ka ise teadlikud. Kas mingeid suhtumise probleeme ei teki? 

Tegemine ise on üks asi, aga kvaliteetse ümber tegemise (või selleks tööks veenmise) eest tuleks kindlalt medal anda Smile
 Ega nad seda rõõmuga tee ja mina ka mitte. Kõik see jama on juba arvestatava summa maksma läinud.
Vasta
#78

Vigade parandustest mootoriruumis ka nii kergelt ei pääse
Võtsin aluseks olemasolevad pildid ja "kritseldasin" neile peale pisut.

M tähendab, et antud detailid võib vabalt mustaks värvida. H - värvida tuleb hõbedaseks ehk siis alumiiniumikarva
M: starter ja süütepool
H: kõik mootori juurde käivad rihmaseibid (siia ei kuulu geneka oma, mis on must) nii väntvõlli otsal olev kui ka veepumba otsas olevad, karteri põhi ehk õlivann, sidurikoja alumine kate, ploki küljel olev klapitõukurite ruumi plekkkate, õhupuhasti kinnituskronstein. Kuigi osa loetletud detaile on mootori koostamise eel mustaks värvitud, on nad peale mootori üleni hõbevärviga katmist samuti hõbedase katte all. Näiteks õhupuhasti kronstein, mis on kinnitatud plokikaane poltide alla on algselt must aga peale värvimist on pealispind hõbedamne. Kui teda alt poolt piiluda, siis seal on must värv säilunud, alt üles keegi ei viitsinud värvida. Mootorite värvimine hõbedaseks on Nõukogude autotööstuses toimunud ammusest ja ajast aega. Nii veoautode puhul kui ka sõiduautodel. Erandiks on olnud VAZ tehas oma mootoritega, sealne koostamise "käekiri" on hoopis teistsugune, läänelik ja eristub täielikult vene enda autotööstuse toodangust. Ka sapakate MeMZ tehases toodetud alumiinium-magneesium plokkidega mootoreid ja käigukaste ei värvitud. Sõiduauto mootoritest said hõbedase värvi peale kindlalt aga Moskvitsi tehaste ja GAZ toodang. Veoautode mootorid kõik läbisid "hõbetamise".
   

Siin on ristiga kritseldusi. Need detailid tuleks likvideerida. Liigne on pidurisüsteemi avarii tule andur. ja see traadist tugi, mis muidu toetab ka paisupaagi voolikut, ka see on nüüd kasutu. Imelik on andmesildi asukoht, see tuleks teisaldada tulemüürile, nii nagu Zenkevichi poolt eksponeeritaval. Vale on ka kütuse peenfiltri kronstein. Varasemal puudub seal tõsteaas. Ka on praegune pinnakate, must värv seal vale. Algupäraselt omab see kronstein tsinkkatet, mis peale mootori esmast komplekteerimist ja värvimist on samuti hõbedane. Peale värvimist komplekteeritakse mootor lõplikult. Külge laotakse starter klapikambri kaas, bensiinipump, filter, karburaator koos selle aluse kaitseplekiga, mis on musta värvi, neid omavahel ühendavad kütuse voolikud, ka jahutustiivik pannakse nüüd külge. Mulle tundub, et praegune jahutustiivik on üldse hilisema perioodi oma, kuue labaga. See tuleks asendada vanema õige tiivikuga, millel kaheksa laba.
   

Loetletud detailide hõbedaseks värvimisel ei pea neid mootorilt eemaldama, lihtsalt udutada värviga vaba käega, siis on tulemus kõige loomulikum. Ka mootori käppadele võib sattuda hõbedast udu, mis sest, et nad on algselt koostamisel juba mustad. 

Siin pilt pisut hilisemast ajast, aastast 1979, kui valmis miljones mootor. Siin juba  tõsteaasaga kronstein- hõbedane, rihmaseib hõbedane, starter must
   

Siin näha 8-labaline tiivik, hõbedane kateripõhi. Sillad vedrud kõik üleni mustaks võõbatud, ei mingeid läikivaid tsinkosi. Peale paigaldust jäävad tsingi kattega vaid tagavedrude kinnitusvahendid kerele ja esisilla kinnituspoldid stabilisaatorvarrast ühendavad detailid.
   

Auto all näha natuke ka mootorit, mille karteripõhi hõbedane. Sillad üleni mustad, kaasa arvatud laagri katted ja rataste tikkpoldid. 
   
Vasta
#79

4x4 Volga põhimõtteliselt koos. Puudu veel pagasniku põhja ja külje matid. Kui kellelgi on pakkuda või teada kust saaks, oleks väga tänulik. Mõned pildid ka esisillast. Musta numbri alla see auto momendil ei pretendeeri, võibolla 50 aasta pärast saan. Muidugi kahju, et korraga ehk algusest peale sellele ei mõelnud. Oma 50 a. vanusega nende möödalaskmistega, mis tehtud varasemalt sai, ei kvalifitseeru.
   
   
   
   
Vasta
#80

Mingid laiad veljed alla pandud või pilt petab?
Nizp ralli rehvid?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne