[taruvaras]

Eelkõige jäi silma rohkete pistikotstega juhtmestik, mis eeldab osutiga spidoploki panekut. Lintspidoga kaasneval juhtmestikul on minu mälu järgi pistikotstega ühendused vaid kojameeste lüliti taga. Peale selle on armatuuri alaosas pehme kattega riba, mis ilmus alles aastaid hiljem. Samuti on juhtimisseadmete nupud uuemat tüüpi.  Armatuuri plekk oli 73. aastal kere värvi, seega siin peaks ka roheline olema. Ühtlasi peaksid rohelised olema A ja B piilari sisemised katteplekid, see on hetkel juba ennetav teave. Armatuur ise peaks hiljem olema ehitud lintspidoplokiga, hõbedaselt säbrulisete sätendadavate kroomitud paneelidega. Ka pardatsoki kaane (halli tooni, nagu spidoplokkki) hingede mehanism oli alguseotsa volgadel teise lahendusega ja keerukam, kui juba selle pehmendusega alaservaga armatuuridel.
Tiibadel olid augud suunatuledele, mida tõesti olema ei peaks. Küll peaks olema augud tiiva kirjakestele, mida aga ei olnud.
Esipõll on uuem, seal on 4 kandilist auku, vanal on kaks. Välimised augud tekkisid alles periooodil, kui Volgale hakati standardis udulaternaid monteerima, montaažiavad, kust kaudu ka ühlasi uduka juhe jõuab juhtmestikuni. Silmaga ei erista, kuid kui on uus põll, võib olla numbri alus laiem varasemast. Numbrialuse kõrvale teine teisele poole kinnituvad stange ja põlle vahelised väikesed kroomkihvakesed. Ka stange ise peaks olema ilma uduka avadeta ilma suurte puhriteta, kuid väikeste kihvakeste kinnitusvõimalusega. Esistangesi on läbi aegade vähemalt 4 erinevat, tagastange keskosi tean kolme erinevat. Väga varajastel esistangedel kinnitusid kihvad stange alaosale kumbki kahe 6mm poldi abil, hiljem neid lihtsustati ja kumbki kinnitus vaid ühe 8 mm poldi abil. Teine ots põlle alaserva külge kinnitub pikkade 5mm kruvipeaga poltide abil.