Garaazi põranda (ja kanali) ehitus
#1

Oleksin tänulik asjalike soovituste ja kommentaaride eest garaazi kanali ehituse ja põranda valamise teemal.

Algseis on see, et ~50 ruudusest garaazist 1/3 on korralik vana sile betoonpõrand (ilma suuremate pargudeta). Ülejäänud 2/3 on puhas liiva pinnas (ongi juba naturaalselt seal asukohas liiv). Saab olema endale hobi garaaz, kanaliga, ilma tõstukita (sest lagi pole piisavalt kõrge).

Eesmärk: ühtlane täiesti sile tolmuvaba betoonpõrand kogu põranda ulatuses.

Minu loogika ütleb, et on 3 võimaulust:
1) Valada selle 2/3 osas uus põrand enamvähem sama kõrguse peale mis olemasolev. Seejärel valada üle kogu põranda tasanduskiht, mis tagab soovitud ideaalse tulemuse.
2) Valada kohe korraga nii, et 2/3 osas on uus põrand, aga see on kohe veidi kõrgem ja sama valuga valada olemasoleva põranda peale samuti õhuke tasanduskiht.
3) Lõhkuda välja ka see olemasolev 1/3 ja valada kogu ulatuses nullist uus põrand.


Visuaalsetele inimestele kiire kritseldus millised need mainitud variandid on:
   

Nende variantide plussid ja miinused:
1) Positiivne see, et kogu põranda pealmine kiht on sama materjal ja saab valida sobiva kiudu sisaldava betooni (sinna alla jääv betoon oleks "tavaline"). Miius on see, et peab kaks korda valama. Tänapäevaste materjalide juures vist seda kartma ei pea, et tasanduskiht pärast lahti tuleks vms.

2) Positiivne see, et saab ühe hooga kogu põranda valu tehtud. Võimalik miinus see, et peaks kogu põranda valama kallimast fiibirga materjalist, mida muidu kasutaks ainult tasanduskihis. Samas ma ei tea, kui suur see hinnavahe on ja kas see on probleem. Võimalik, et 2x eraldi valades on tööjõu ja tehnika rendi kulude tõttu ikkagi kallim....

3) Positiivne see, et kogu põrand 100% sama materjal ning soovi korral saab alt kogu ulatuses ära soojustada (kuigi tuleb kütteta garaaz). Miinuseks, et peab selle 1/3 üles piikama (ilmselt ei ole liiga suur vaev korraliku maakiiluga) ja betooni kulub 1/3 võrra rohkem kui muidu.


Kui kasutada tasanduskihti, siis kui paks see peaks jääma ja millisest betoonist?
Kas on midagi, mida peaksin veel kaaluma lahenduse valikul?
Kellelgi omast kogemusest argumenteeritud soovitusi mis teed minna?
Vasta
#2

Kasuta võimalust, et lõhud vana välja ja lased valada/siluda spetsialistidel ühe valuga uus põrand. Normaalse armeeringuga ja ongi kõik. Spetsialistid teavad kuidas ühe valuga pinnakiht siledaks ja tolmuvabaks saada. Mingid tasandus kihid lähevad tõenäoliselt ikka katki või tulevad lahti. Samas sa pealkirjas mainid kanalit. Selle asukoht ja suhe olemasoleva põrandaga on veel teadmata. Seega alustuseks määra/vali põranda 0 tasapind, siis lähtudes sellest ehita kanal (põhja valu ja kanali seinte ladumine) koos kanalisse vee äravoolu, suruõhu juurdepääsu ja elektriga (valgus+pistik).
Vasta
#3

Palju tõsta annab? Kui kannatab ca 10cm kõrgemaks minna olemasolevast põrandast, siis saaks juba täiesti traditsiooniliste vahenditega sinna uue põranda peale valada, mille puhul lahti tulekut karma ei pea. Ning liiva osale saaks lihtsalt liiva peale vedada kuni saavutatud enamvähem sama kõrgus olemasoleva betoonpõrandaga. Kaks korda valada küll ei ole mõtet.
Vasta
#4

Selline mõte, et kui kanalit olemas pole seal põranda sees siis on kahtlemata kasulik kõik välja lõhkuda ja kui seal armatuuri sees pole läheb 15cm paksune betoon suurema vasaraga üsna lihtsalt.
Kui aga see kanal seal juba sees on siis võiks ka teisi variante kaaluda.
Muide, kanali ehitusel on ka vesi väga oluline tegur, nagu suuremad vihmad on näidanud.
Mitte see et vesi kanalisse tuleb vaid see kui ei tule.
Nimelt kaalub kuupmeeter vett tonni ja seega suudab kuupmeeter allpool veepiiri olevat õhku tekitada eelmainitud suurusega kanalit üles tõstvat jõudu.
Hiljuti suutis selline kanal end põrandast läbi lükata kus põhi 10cm betooni ja seinad fibost laotud.
Kanali põhjas oli ilusti vee äravool olemas ja tõstis 25cm seni kui toru ära rebis ja vesi kanalisse voolas.
Nüüd hakkab siis noormees eelmine aaste tehtud põrandat ja kanalit välja lõhkuma ning uuesti ehitama piisava massiga et seda ei juhtuks...
Vasta
#5

Natuke puudulikud lähteandmed... Kas see ~50 m2 on 7x7; 5x10 või 6x8 m? Ja mis selle olemasoleva 1/3 täpsemad mõõdud olla võiks? Kui see 1/3 on korralik, siis milleks sellele pealevalu? Samas kui ei ole piisavalt korralik, siis panustaksin samuti selle välja lõhkumisele ning uue tervikliku põranda valamisse. Sellise pindalaga ruumi põrand vajab tõenäoliselt ka deformatsioonivuuki, mistõttu eriti variant nr 2 ei ole hea idee...
Vasta
#6

Põranda ajahambale ja mehhaanilistele koormustele vastupidamise mõttes on igati mõistlik valada see ilma igasuguste tasanduskihtidega vigurdamata kogu täiega ühes tükis.

Aga kokkuvõttes sõltub protsess ikkagi kasutada oleva raha ja -aja hulgast ning töö teostajast. Jupikaupa tegemine on odav, aga seda vaid näiliselt. Jah, kohe ei pea kogu ressurssi ära kulutama, aga siis kui  need kihid ükspäev valmis on saanud, võib juhtuda, et mõne aasta pärast tekib ümbertegemise vajadus. 
Nii et optimaalne variant minu jaoks oleks vana kate eemaldada, kanal kõigi oma kommunikatsioonidega (kui pead vajalikuks äravoolu, valgustust ja elektrivoolu...) valmis ehitada ja peale põranda valamiseks tehtud eeltöid lasta spetsialistidel vastupidav, vajalike kalletega ilus ja praktiline uus kate peale vormistada.
Vasta
#7

Peale valamiseks oleks vaja minimaalselt 8 cm. Sellegi poolest ei saa seda põrandat ka siis ühe plaadina teha. Kui, siis olemasolevale peale valatu ja liivale valatu vahele vuuk jätta. Õige oleks olemasolev üles piigata, aluspind korrastada ja tihendada, paigaldada soojustus, armeerida ja igaks juhuks küttetoru ka sisse. Kui tekib mõte siiski kunagi kütma hakata, on valmidus olemas, pealegi ei maksa see toru eriti midagi selle töömahu juures. Pind lihvida valu käigus ja pinnakõvendi ei teeks ka paha.
Vasta
#8

Kui raha säästmine on oluline, siis variant nr. 1 ilma tasanduskihita, siin siis võib ka töö mahu suhtes isetegemine veel ära tasuda, kindlasti armatuur või fiiber sisse ja paksus vähemalt 6-8 cm. Pärast võib nii uue kui vana põranda osa üle lakkida, et tolmuvabaks saada. Ise tegemise all mõtlen seda, et vabrikust õige betoon jupi kaupa järelkärus kohale vedada ja järjest maha panna koos järk-järgulise tihendamise ja loodimisega. Siis kindel, et õige ja ühtlase betooni tugevusklassiga ka tegu. Klassikalist omalkäel tunde järgi liiva, kruusa, killustiku, tsemendi ja vee segumasinas kokkusegamist ei soovita.

Kui raha ei ole piiriks, siis laseks professionaalid peale. Libeda ja sileda halva nakkumisvõimega vana betoonpõranda võib muidugi enne ise oma kuludega välja lõhkuda ning ka aluse tihendada, loodida ja kile valule alla ära panna vastavalt kokkuleppeletele ja proffide juhistele.
Vasta
#9

Mina teeks nii:
1. kanali jaoks süvend sisse, põhja valaks 10cm paksuse betoonplaadi. Armatuurvõrk kindlasti sisse. Plaat peab saama mõõtudega, et jääks ütlasi kanaliseintele taldmikuks.
2. Kanaliseinad laoks miskisest 240mm laiusest raketiseplokist. Betoneksil olid kunagi valikus. Ladumine käib kiirelt, ilma seguta. Kasutad nn makroflexi pudelis kiviliimi. Plokke on paigaldamisel veidi rihtida vaja, selleks sobivad hästi plaatimisel kasutatavad väikesed plastikkiilud (0-7mm). Armeerid ladumisel kogu plokkseina plokittotja juhiste järgi. Esimese plokirea alla paigutad SBS katuse aluskihi nii, et kummaltki poolt oleks SBS 10cm laotava müüri külgede alt näha.
3. Edasi vead kõrides kommunikatsioonid.
4. Valad kogu plokkidest laotud müüri betooni täis.
5. Teed müüritise välisküljele hüdroisolatsiooni. Pintseldatav mögin, millele põletad SBS katuse aluskihi.
6. Teed kanali ümber tagasitäite. Täiteliiv ei tohi sisaldada teravaid kive, et SBS katki ei läheks.
7. teed kanali põhjas olevale plaadile hüdroisolatsiooni sarnaselt kanali seinte väliskülgedele.
8. valad kanalipõhja põrandaplaadi, paksusega 5-6cm. 4mm võrk ka sisse.
9. Teed garaazi põranda aluse siledaks.
10. paigaldad kile.
11. Paigaldad soojustusplaadid. kuna garaaz, siis EPS120 või sinine styrofoam. olenevalt, mis seal peal hakkab olema.
12. Paigaldad 5 või 6mm armeerimisvõrgud.
13. Paigaldad küttekontuurid (kui paigaldad)
14. Valad, silud, kopterdad. Kui tolmuvaba põrandat tahad, siis enne silumist/kopterdamist pead pinda kõvendava pulbriga üle külvama (ma ei mäleta, mis selle nimi oli). Külviku saad rentida selle toote müüjalt. Kui põrand valmis, aga mitte kuiv veel, siis mingi vedel mögin tuli rullida kõige lõpus peale, selle saad samast kohast, kus pinnakõvendi pulbri. Saab tolmuvaba küll. Kui ise valad ja põrandavaluga leiba ei teeni, siis enne valu teed betoonist majakad, milledele rihid 1/2 või 3/4 metalltorud õigele kõrgusele. Betooni silud laiali latiga mööda neid torusid vedades, nii, et latt istub kummastki otsast torudel. torud kohe peale valu välja. Seinaääri hakkad liibiga suht ruttu siluma, liikuda saad algul värskel betoonil kasutades jalge all kolme ca 50x50cm osb või vineeritükki.

Eelarve teed ise. Hetkeseisuga vaataks isegi huviga numbritele otsa. Võib päris valus tulla.
Jõudu!
Vasta
#10

Hüdroisolatsiooniga koos käib kindlasti drenaaz ümber kogu isoleeritud perimeetri. Ühtlasi välistab ka kanali üles kerkimise ohu.
Vasta
#11

(10-06-2022, 19:42 PM)olli Kirjutas:  Palju tõsta annab? Kui kannatab ca 10cm kõrgemaks minna olemasolevast põrandast, siis saaks juba täiesti traditsiooniliste vahenditega sinna uue põranda peale valada, mille puhul lahti tulekut karma ei pea. Ning liiva osale saaks lihtsalt liiva peale vedada kuni saavutatud enamvähem sama kõrgus olemasoleva betoonpõrandaga. Kaks korda valada küll ei ole mõtet.
Garaaz on niigi madal ning 10 cm tõsta kindlasti ei taha/saa.
Üldiselt tundub, et tuleb ikka kõik olemasolev välja lõhkuda ja siis saab täpselt sobivale kõrgusele ja korralikult uue põranda teha.
Vasta
#12

(10-06-2022, 22:53 PM)2715 Kirjutas:  Selline mõte, et kui kanalit olemas pole seal põranda sees siis on kahtlemata kasulik kõik välja lõhkuda ja kui seal armatuuri sees pole läheb 15cm paksune betoon suurema vasaraga üsna lihtsalt.
Kui aga see kanal seal juba sees on siis võiks ka teisi variante kaaluda.
Muide, kanali ehitusel on ka vesi väga oluline tegur, nagu suuremad vihmad on näidanud.
Mitte see et vesi kanalisse tuleb vaid see kui ei tule.
Nimelt kaalub kuupmeeter vett tonni ja seega suudab kuupmeeter allpool veepiiri olevat õhku tekitada eelmainitud suurusega kanalit üles tõstvat jõudu.
Hiljuti suutis selline kanal end põrandast läbi lükata kus põhi 10cm betooni ja seinad fibost laotud.
Kanali põhjas oli ilusti vee äravool olemas ja tõstis 25cm seni kui toru ära rebis ja vesi kanalisse voolas.
Nüüd hakkab siis noormees eelmine aaste tehtud põrandat ja kanalit välja lõhkuma ning uuesti ehitama piisava massiga et seda ei juhtuks...
Kanalit hetkel veel pole üldse olemas ja tuleb alles nullist ehitada (mitte sinna kohta kus praegu betoon on).

Sellega olen kursis, et kanal peab olema kas piisava massiga või ankurdatud seinte alla, sest vee jõud on tugev (matemaatika on täpselt nagu kirjutad, et 1 kuup kanali ruumala on 1 tonn tõstejõudu).
Mul on plaanis kanali põhjaks valada 100mm betooni ja seinad laduda 190mm laiusest õõnesplokist, mis seest täis valada. No ja sinna peale siis veel ka see suur põranda plaat koos armatuuriga. Ilmselt sellest tegelikult piisaks, aga siiski katsun panna mõlemisse kanali otsa ka lisaks metallist talad, mis lähevad otsapidi vundamendi alla.
Vasta
#13

(11-06-2022, 00:31 AM)stretch Kirjutas:  Natuke puudulikud lähteandmed... Kas see ~50 m2 on 7x7; 5x10 või 6x8 m? Ja mis selle olemasoleva 1/3 täpsemad mõõdud olla võiks? Kui see 1/3 on korralik, siis milleks sellele pealevalu? Samas kui ei ole piisavalt korralik, siis panustaksin samuti selle välja lõhkumisele ning uue tervikliku põranda valamisse. Sellise pindalaga ruumi põrand vajab tõenäoliselt ka deformatsioonivuuki, mistõttu eriti variant nr 2 ei ole hea idee...
Vaatasin oma tehtud 3D jooniselt järgi ja mõõdud on ligikaudu 9.4 x 5.8 m ning kokku seega ~54 m2. Tegu on tegelikult kolme kõrvuti asuva nõukaaegse 3x6m boksiga kus vaheseinu pole. No ja ühes boksis siis on see muidu täiesti korralik betoon põrand millest siin jutt käib. Aga tundub, et läheb ka see ikkagi siis lõhkumisele...

Tahaks, et kogu põrand saaks siledaks lihvitud ja tolmuvaba. See praegune on toonases mõistes väga sile, aga siiski pole ta tolmuvaba ja on umbes sellise krohvitud seina sarnase strukuuriga kare. Selle täiesti siledaks lihvimine tundub vist üsna kahtlane? Kaalusin ka epo'ga katmist, aga kuna keevitamist saab toimuma omajagu, siis see ei tundu mõistlik pinnakate.
Vasta
#14

(11-06-2022, 06:57 AM)Janka Kirjutas:  Põranda ajahambale ja mehhaanilistele koormustele vastupidamise mõttes on igati mõistlik valada see ilma igasuguste tasanduskihtidega vigurdamata kogu täiega ühes tükis.

Aga kokkuvõttes sõltub protsess ikkagi kasutada oleva raha ja -aja hulgast ning töö teostajast. Jupikaupa tegemine on odav, aga seda vaid näiliselt. Jah, kohe ei pea kogu ressurssi ära kulutama, aga siis kui  need kihid ükspäev valmis on saanud, võib juhtuda, et mõne aasta pärast tekib ümbertegemise vajadus. 
Nii et optimaalne variant minu jaoks oleks vana kate eemaldada, kanal kõigi oma kommunikatsioonidega (kui pead vajalikuks äravoolu, valgustust ja elektrivoolu...) valmis ehitada ja peale põranda valamiseks tehtud eeltöid lasta spetsialistidel vastupidav, vajalike kalletega ilus ja praktiline uus kate peale vormistada.
Täpselt selline see plaan on. Kanal on plaanis teha korralik koos valgustuse, voolu, riiulite, suruõhuväljavõtu ja ventilatsiooniga. Kanali ja ka põranda eeltööd plaanin praeguse seisuga ise teha, aga põranda lasta spetsialistidel valada ja kopteriga siledaks lihvida.
Vasta
#15

(11-06-2022, 14:59 PM)olli Kirjutas:  Hüdroisolatsiooniga koos käib kindlasti drenaaz ümber kogu isoleeritud perimeetri. Ühtlasi välistab ka kanali üles kerkimise ohu.
Kuna tegu on boksidega garaaziühistus, siis drenaazi tegemine ei tundu teostatav. Tuleb kanal teha piisavalt raske ja põranda ning võimalusel seinte alla ära ankurdada.
Vasta
#16

(11-06-2022, 12:35 PM)ak75 Kirjutas:  Mina teeks nii:
1. kanali jaoks süvend sisse, põhja valaks 10cm paksuse betoonplaadi. Armatuurvõrk kindlasti sisse. Plaat peab saama mõõtudega, et jääks ütlasi kanaliseintele taldmikuks.
2. Kanaliseinad laoks miskisest 240mm laiusest raketiseplokist. Betoneksil olid kunagi valikus. Ladumine käib kiirelt, ilma seguta. Kasutad nn makroflexi pudelis kiviliimi. Plokke on paigaldamisel veidi rihtida vaja, selleks sobivad hästi plaatimisel kasutatavad väikesed plastikkiilud (0-7mm). Armeerid ladumisel kogu plokkseina plokittotja juhiste järgi. Esimese plokirea alla paigutad SBS katuse aluskihi nii, et kummaltki poolt oleks SBS 10cm laotava müüri külgede alt näha.
3. Edasi vead kõrides kommunikatsioonid.
4. Valad kogu plokkidest laotud müüri betooni täis.
5. Teed müüritise välisküljele hüdroisolatsiooni. Pintseldatav mögin, millele põletad SBS katuse aluskihi.
6. Teed kanali ümber tagasitäite. Täiteliiv ei tohi sisaldada teravaid kive, et SBS katki ei läheks.
7. teed kanali põhjas olevale plaadile hüdroisolatsiooni sarnaselt kanali seinte väliskülgedele.
8. valad kanalipõhja põrandaplaadi, paksusega 5-6cm. 4mm võrk ka sisse.
9. Teed garaazi põranda aluse siledaks.
10. paigaldad kile.
11. Paigaldad soojustusplaadid. kuna garaaz, siis EPS120 või sinine styrofoam. olenevalt, mis seal peal hakkab olema.
12. Paigaldad 5 või 6mm armeerimisvõrgud.
13. Paigaldad küttekontuurid (kui paigaldad)
14. Valad, silud, kopterdad. Kui tolmuvaba põrandat tahad, siis enne silumist/kopterdamist pead pinda kõvendava pulbriga üle külvama (ma ei mäleta, mis selle nimi oli). Külviku saad rentida selle toote müüjalt. Kui põrand valmis, aga mitte kuiv veel, siis mingi vedel mögin tuli rullida kõige lõpus peale, selle saad samast kohast, kus pinnakõvendi pulbri. Saab tolmuvaba küll. Kui ise valad ja põrandavaluga leiba ei teeni, siis enne valu teed betoonist majakad, milledele rihid 1/2 või 3/4 metalltorud õigele kõrgusele. Betooni silud laiali latiga mööda neid torusid vedades, nii, et latt istub kummastki otsast torudel. torud kohe peale valu välja. Seinaääri hakkad liibiga suht ruttu siluma, liikuda saad algul värskel betoonil kasutades jalge all kolme ca 50x50cm osb või vineeritükki.

Eelarve teed ise. Hetkeseisuga vaataks isegi huviga numbritele otsa. Võib päris valus tulla.
Jõudu!
Kirjeldatud plaan on väga-väga sarnane sellele mis mul kirja on saanud. Minu algse plaani erinevused (vastavalt sinu toodud punktide numbritele):
2. Plaanis kasutada 190mm laiusi õnnesplokke. Ei näe mingit põhjust ega vajadust paksemat teha. Esialgu oli plaanis kivid siiski seguga laduda, sest see tundub levinum viis õõnesplokkidele. Aga võib siin oma kogemust jagada.

7+8. Minu algne plaan oli piirduda siiski selle punktis 1 nimetatud ühe algse 100mm plaadiga ja midagi rohkem kanali põhja ei valaks. Aga teha see nii, et enne plaadi valamist alla panna ruberoid (paanid kinni sulatatud omavahel). Ruberoid servad jätaks 20cm pikemad ja pärast ühendaks nad ära seinte hüdoisolatsiooniga, et kokkuvõttes kogu "vann" saaks ümbert veekindlaks.

11. EPS120 oli jah plaanis (50mm paksusega ilmselt). Peale sõiduauto seal muud käima ei hakka.

13. Küttetorusid ei paigalda kuna seinu ega lage soojustada võimalik pole, siis mingit päris kütet sinna kunagi ei tule. Garaais käin vaid oma hobi asju tegemas, mitte igapäevaselt seega sooja pidevalt sees hoida ei ole mõistlik. Ilmselt tuleb gaasi/diisli puhur kunagi, et külma ilmaga õhk soojaks kütta töö tegemise ajaks.

14. Praegu plaanin lõpliku valu ja silumise lasta spetsialistidel teha. Odav see "lõbu" ei ole, aga kokkuvõttes ise kõik asjad rentida ja topelt aega kulutada oleks küll odavam, aga mitte kordades odavam. Lisaks tahaks seda põrandat siiski vaid korra teha ja et saaks tõesti hästi tehtud.


Paar lisa küsimust ka:
A) Kui juba põranda alla soojustus panna, kas siis peaks ka kanali alla ja seinte külge samasuguse kihi lisama?
B) Kas garaazi uksest väjapoole jääv kaldtee valada põrandaga kokku ühes tükis või see õues olev kaldtee ikkagi põrandast eraldi?


PS. Kindlasti kulub päris mitu-mitu tuhat sellele projektile. Lohutan ennast sellega, et saan väga mõnusa töökoja endale lõpuks ja seda paljudeks aastateks. Siiski tegutsen mõistlikult ja niipalju kui suudan teen ise.
Vasta
#17

(11-06-2022, 22:02 PM)rene01 Kirjutas:  
(11-06-2022, 14:59 PM)olli Kirjutas:  Hüdroisolatsiooniga koos käib kindlasti drenaaz ümber kogu isoleeritud perimeetri. Ühtlasi välistab ka kanali üles kerkimise ohu.
Kuna tegu on boksidega garaaziühistus, siis drenaazi tegemine ei tundu teostatav. Tuleb kanal teha piisavalt raske ja põranda ning võimalusel seinte alla ära ankurdada.

Teostatav on alati. Aga eks küsimus on suuresti vajalikkuses (kas on kõrge vee oht) ja loomikult ka võrdluses, et kuidas pidi tuleb kokkuvõttes soodsam. Kanali puhul on näiteks üsna lihtsasti teostatav viis tekitada kanali põhja väike ümmargune "kaev", näiteks 200-400 mm läbimõõduga plast torust, mis tava olukorras on pealt kaanega kaetud. Ja seal sees on siis ujukiga pilsipump, mis vee mistahes kohta ära pumpab. Drenaazivesi on juhitud sinna kaevu ning kaevus omakorda on olemas elekter ning toru väljapumbatava vee jaoks (ka sisse betoneeritud).
Vasta
#18

(11-06-2022, 22:26 PM)rene01 Kirjutas:  A) Kui juba põranda alla soojustus panna, kas siis peaks ka kanali alla ja seinte külge samasuguse kihi lisama?
B) Kas garaazi uksest väjapoole jääv kaldtee valada põrandaga kokku ühes tükis või see õues olev kaldtee ikkagi põrandast eraldi?


PS. Kindlasti kulub päris mitu-mitu tuhat sellele projektile. Lohutan ennast sellega, et saan väga mõnusa töökoja endale lõpuks ja seda paljudeks aastateks. Siiski tegutsen mõistlikult ja niipalju kui suudan teen ise.
Kui sa teed kanali alla ühtse taldmikuplaadi, siis selle alla kindlasti EPS ei paneks, sest betooni täis raskete müüride alla üldjuhul soojustusplaate ei panda. Üldiselt see kanal on maa sees ja kui just toasooja taga ei aeta, siis maa ise annab plusskraade välja aasta ringi. Kunagi ühel objektil, mille sihtotstarve nägi ette hoones sees inimeste viibimist vaid üleriietes, samas pidi talvel olema hoone sisetemperatuur välistemperatuurist oluliselt soojem, vanem härrasmees järelevalve tegi ettepaneku põrandasse projekteeritud EPS soojustus üldse ära jätta. Jäetigi - pidi andma küttekuludes kokkuhoidu maast kerkiva soojuse näol. Ei oska eelöeldut arvutuslikust küljest kommenteerida. Seega, kui harjumuspärast toatemperatuuri taga ei aeta ja ruumi pidevalt kütma ka ei plaanita hakata, tasuks ehk soojustuse vajaduse teema lasta pädeval isikul läbi arvutada.
Väljapoole hoonet jääva kaldtee (pandus) tuleb kindlasti põrandast paisuvuugiga eraldada. Pragude vältimiseks uues põrandas tuleb lõigata samuti paisuvuugid. Kui oli kolm garaaziboksi, siis ma lõikakski kaks vuuki nende vanade bokside kunagiste vaheseinte joonel. Vuugid täita hiljem vuugimastiksiga. Tegelikult on olemas normid, mitu ruutmeetrit üks nn bettonplaadi "tükk" võib olla. Suurtes kaasaegsetes poodides ja ladudes käies on neid vuuke põrandates hästi näha.
Vasta
#19

Mina küsiks siiski teistpidi - kui kõrge see ruum siis on et tõstukit ei kannata?

Mul ntx. 3m kõrge ja tava sõiduauto saab max asendisse tõsta küll nii et sirge seljaga alla saab käia. Maastureid teen taburetil istudes. Ma muidugi ka ainult 180cm pikk. 

Teiseks kui sul tuleb garaazi kaldtee - eeldan et tõusuga hoone poole, siis kas hoone seest veidike süvendada ei ole võimalik, et pearuumi rohkem tekiks. Niikuinii lõhud ju kõik põranda välja. Samuti teed väljast kaldtee laugemaks. Sõltub muidugi ka vundamendist et kui sügavale  omal ajal pandud on. 

Endal sain põranda niimoodi 25cm allapoole. Süvendasin kokku 50cm, 12,5 läks peno, ~12,5 betooni koos 8mm armatuuriga. 
Vanale peale ei soovitaks väga valada. Mul olid tõstukipostid eelnevalt 10 aastat olemas(valatud oligi sügavale pinnasesse ja varuga tulevase uue põranda tarbeks) ja läks 5cm kiht armatuuriga peale. Aastaga joonistusid mõrad betooni ja nüüd näha kus tõstukiposti betoon on. 

Endal kulus rahaliselt arvan et kusagil 2200€ kanti - 60m2. Vana põranda(kolmandik betoon, ülejäänu asfalt) lõhkusin ise välja ja kasutasin täiteks, peno ostsin ostast ehitusülejäägina 100€-ga. Betoon ja armatuur tulid täishinnaga, samuti valamistöö ja kopterdamine. Põrandaküttetoru/kollektorid ja muud tarvikud tõi tuttav ehitaja omahinnaga. 

Ühte asja soovitan sulle kindlasti - olenemata kuidas ehituse teed. Kui seina ei ole võimalik kinnitada või ei ole alati tagaseinale ligipääsu(nagu minu puhul oli) siis vala põrandasse veokonksu kinnitus mis põrandaga tasa jääb. Ise ostsin tööriistamarketist mutriga veokonksu, keevitasin mutri külge torujupi ja valasin selle mutri põrandasse nii, et jäi betooniga tasa. Nüüd kui vaja mõnda liikumisvõimetut sisse vedada(või on kallak jääs), siis keeran lihtsalt konksu kuuliosa põrandasse ja kasutan 12v Handymanni säästuvintsi(haakekonksus käiv) millega autosid sisse vedada.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#20

Ah jaa, põrandat ja välist kaldteed ei ole mõttekas kokku valada. Tekib külmasild talvel. 

Endal jätsin 2,5cm epsikihi vahele.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne