Garaazi põranda (ja kanali) ehitus
#41

Vaja otsustada, mida teha vana põranda lammutamisel jäänud jääkidega (mille saab purustajaga killustikuks teha). Põhiline küsimus on, et kui uue valatava põranda aluspind on puhas liiv (vähemalt kuni 1.5m sügavuseni kindlasti), siis kas õige ongi liiv vaid tihendada ja siis sinna peale põrand valada? Või peaks ikkagi kruusa padja ka sinna liiva vahele tekitama?

PS. Meenutan, et antud juhul käib jutt olemasolevasse garaazi uue põranda tegemisest, mitte nullist uue hoone ehitamisest.
Vasta
#42

Mina küll ühtegi head põhjust ei näe liivale kruusa tassida.
Teoorias muidugi kui peene liiva kandevõimet vaadata, siis see on kruusast väiksem aga seal pole erilist vahet kui põrand on õige kandevõimega konstrueeritud.
Pinnase vajumise liikidel on ka vahe et kui me avaldame survet väiksele pindalale siis kas pinnas tiheneb selle toimel või surutakse ta kõrvalt üles.
Viimase vajumise vastu ongi põrand sinna peale valatud mis ei lase sel sündida.
Kuiva liiva on muide üsna keeruline tihendada mehaaniliselt kuid pea sama efekti annab vesi mis pinnasesse voolab, niiet kui seda liiva korralikult paar päeva uputada on ta oma vajumise vajunud.
Vanasti muide polnud erilisi võimalusi tihendamiseks ja siis pumbatigi täidetud pinnasele vett.
Vähemalt tuttav vanakooli ehitaja pumpas täidetud põrandaaluse vundamendi ääreni täis ja seda mitu korda ning senini pole sel põrandal küll midagi viga, kuigi ta armatuuri sinna ei pannud sest seda polnud lihtsalt saada.
Vasta
#43

Merepõhi ju ka märg liiv ja ei vaju ta kuhugi.Prangils tehakse tagaveduste kaasikutega turistidele sõitu ja käiakse ka meres.
Vasta
#44

Oled ikka kindel, et see merepõhi nii kindel on? 
Päris karm liikumine on mereliival. Meil siin Muuga sadama piirkonnas mängib see pinnas korralikult.
Vasta
#45

Oleneb liivast. Kui on vesiliiv või puhas liiv siis saad ta küll veega tihedaks aga puudub sideaine ja ta ei kannata peal käimist. Saviliiv  jääb kinni kui betoon.
On tehtud nii, et liiva peale puistatakse tsementi ja segatakse rehaga segi. Pärast silutakse ja tihendatakse. Nüüd saab peal käia. Ei keera pinda segi.
Omal tegin 11x9 garaaži põranda tihedaks veega. Uputasin paar korda üle ja sai väga hea.
Kui valajad mehed käisid ruumi eelnevalt üle mõõtmas siis nemad olid väga rahul kui kuulsid, et veega tihendatud. Et siis pole ohtu, et peale valamist betooni raskuse all mõni hõredam koht vsjuma hakkab ja põrand lainesse läheb.
Ei läinud ka. Jäi siledaks.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#46

(02-08-2022, 22:07 PM)hobiautod Kirjutas:  Oled ikka kindel, et see merepõhi nii kindel on? 
Päris karm liikumine on mereliival. Meil siin Muuga sadama piirkonnas mängib see pinnas korralik
Teatud kohas käivad igatahes.
Vasta
#47

Sellega seoses " vahva " ( tõestisündinud ) lugu.Minu äia suvilanaaber  ( tollase laevaremonditehse mees  ( rauda palju käes ) ) otsustas teha endale veekindla keldri.Keevitas siis ikka enne suvila ehitust nii 7_8 kuubise kasti maja alla (vs. kanal garaasis ) .Ümber kasti vundament valmis ,seinakarkassid püsti ,sarikad peal ,OK ,järgmisel aastal vaatame edasi.Kevadeks oli aga pool maja ca. 20 sm. kõrgem ,ja kiivas. Krt .küll neid matte ikka lendas.Põhjavesi tegi oma töö. Toimus lugu Kiisa rongijaamast ca.3 kilti Kehra poole.Lugu toimus ehk 35 a.Tagasi.Ikka heal vene ajal.Smile
Vasta
#48

(03-08-2022, 22:47 PM)linnuke Kirjutas:  Sellega seoses " vahva " ( tõestisündinud ) lugu.Minu äia suvilanaaber  ( tollase laevaremonditehse mees  ( rauda palju käes ) ) otsustas teha endale veekindla keldri.Keevitas siis ikka enne suvila ehitust nii 7_8 kuubise kasti maja alla (vs. kanal garaasis ) .Ümber kasti vundament valmis ,seinakarkassid püsti ,sarikad peal ,OK ,järgmisel aastal vaatame edasi.Kevadeks oli aga pool maja ca. 20 sm. kõrgem ,ja kiivas. Krt .küll neid matte ikka lendas.Põhjavesi tegi oma töö. Toimus lugu Kiisa rongijaamast ca.3 kilti Kehra poole.Lugu toimus ehk 35 a.Tagasi.Ikka heal vene ajal.Smile

Kiisa ja Kehra asuvad täiesti erinevate raudteede ääres. Kiisalt Kohila poole, Roobukal võibolla?

Aga jah, umbsete kessoonidega kanaleid ja keldreid ei lahenda. Samalaadseid lugusid on lugeda siit ja sealt, värvikamad kirjeldavad kessooni poolt lakkelitsutud autosid.


Olles viimase 5 aasta jooksul lähedalt näinud mitmeid ja mitmeid kuldsetel kaheksakümnendatel ehitatud hooneid, ei imesta selliste asjade üle üldse.
Vasta
#49

Neid legende üles kerkinud majadest ja koos kanaliga lae alla tõusnud autodest on liikvel palju. Küllap mõned neist ka tõele vastavad.
Viimane küsimus oli vist aluspõranda liivapinnasest.
 Kinni taguda suuremat sorti vibraga kui võimalik, 200- sega näiteks oleks OK. Pidevalt tuleb muidugi kasta ka.
Vasta
#50

No ütleme, et ma väga ei usu igasuguseid ulmejutte, kuidas kessoonid maju üles tõstavad! Mingi tohutu basseini, kus peal on telgiladne toode küll, aga 80'te RASKEID rauda ja kive täis maju??? Archimedese seadus kehtib, tee mis tahad! 1 kuup vett suudab üles tõsta 1 tonni kaalu. Moodsaid plastikust tünne tõstab küll välja kui need jätta kinnitamata ja peal ka mingit raskust pole. Ja kui seal peal on penost maja, a'la SIP siis jah sest maja enda puhul on ka tegu ujuvuse mitte uppuvusega. Need ohud on ka moodsatel kergkruusa ja penopatjadel vundamentidel, kuhu "liiga palju" betooni pole valatud. Aga kuna betooni erikaal on 2,3 siis enamasti piisab suhteliselt õhemast kihist üleslükkejõu kompenseerimiseks. 

Liikuva veega on teine teema, lainel ja jõel on hoopis teised jõud. Aga see peab olema ikka eriline oskus maa-alusele jõele otse peale kessoon-ehitis teha ja siis esimese kevadise suurveega arteesia kaevu "plomm" eest ära lennutada Big Grin Kiisa-Roobuka-Aespa-Vilivere kandi ehitisi vaadates ma muidugi ei imesta. Kuid päris ülestõstetav maja - siis peab põhjavee või jõevee tase olema üle põranda. Ja see on asi, miks nüüd peale jaanuaritormi tekitati ehituskeeeluga üleujutusalad jms, sest Inimene on oma lolluses muidugi leidlik. Samas, kogu Soomaa ja ei juhtu midagi. Palk on küll ujuv aga hoonete kaal selline, et kuhugi need ei uju. Ja ka siis, kui Halliste jõe vesi luhtadel liigub aeglaselt ei tee see midagi - see pole mere tormilaine ega arutust sula/vihmaveest märatsev jõgi! 

PS: ega Looduse jõust enne aru ei saa, kui ise kogenud pole. Toosama jaaanuaritorm võttis sügisel kergkruusale valatud grillimaja plaatvundamendi, viis kümneid meetreid sügavamale metsa ja kägardas kokku kui tatilapi. Piisas ainult kergkruusast! Palju ikka käsitsi rannalähedal seda betooni kokku segad, see tuleb ju kohale ka vedada? Sadades kilodes, pigem kõva tasanduskiht puit-rest põranda alla. Kergkruusa tihedus on 0,52 ehk kuup tõstab kusagil 480 kilo ja sellest koos laine jõuga piisas täiesti. Järgmine vundament sai juba oluliselt tummisem Wink ja kestab koos grillimajaga siiani, on kõik veetõusud üle elanud. Ka sellised, mis mu purjeka rannalt 150 meetrit sisemaale ujutasid... 
EPS on põhimõtteliselt õhuga sama. Sestap 20-ruuduse SIP-maja (see on reklaam Parimale Sõbrale Wink ) ehitasime juba tihedale postvundamendile mis ise evib juba nii meeletut haardetugevust maasse et võimalik veetõus mitte kunagi seda kergitama ei hakka. Põrand on 200EPS ehk laagide vahel on u.3,5 kuupi peno, mis teeb ~3 tonni üleslükkejõudu jaanuaritormi veetasemega Haapsalu lahes, mis on valitud esimese korra põranda tasapinnaks. Ehk (vee- ja külma)kergete aga ka vajumiste vältimiseks võib alati kruvivai vundamendi elemendid maasse keerata või lihtsalt mõned sügavamad plasttorud sisse kaevata ja täis valada. Isegi armatuuri jääkide sisse tagumine aitab, see on kõige lihtsam. 

Siin küsitud liivapinnase puhul, kui "kardad" siis löö mingi posu armatuuri sisse, seo valuarmatuur nendega ja unusta.  MIDA te Loodusliku liivapõhja puhul tihendate??? 
Ma püüan nüüd viisakas olla: igasuguste mördiööbikute tarkuste kuulamine on... Üldiselt võtavad ja teevad tänase TalTechi, endise TPI ja ka Mereakadeemia vilistlased kogu põrandavalu ettevamistuse ära ja betooniööbikute ainus töö on etteantud pinnale "määriv" materjal saptsiifiliste tööriistade abil (majakad jne) rõhtsalt ja siledalt laiali ajada. Mingit muud ajuvabadust, eriti suust tulevat, nendelt ei vajata. Kõike pole mõtet omale osta ega isegi rentida, kui teenus on tuleb mingi 15-20% kallim. Miks sõita ja aega kulutada...

Kas keegi on kunagi viitsinud mõelda ja loogikat kasutada sellist pilti vaadates: siia peale (sama 100 ruutu põrand) läks 20 tonni betooni ehk 200 kilo ruutmeetrile 10-sendise kihina. Öelge, KUHU see vajub, kui ees on näha 100+ kilose Mehe nr.45 ehk ümardatult 30X10cm pläta jäetud "jäljed"??? See on 100 kilo 0,03 ruudule!!! Ma peaks vajuma munadeni sisse, et tulevane pealispind kuhugi üldse vajuma hakkaks! Võite proovida, natuke "niheledes" ehk EPSi maha laotades jätate just äsja suure teerulliga trambitud liivale samasuguse jälje. Ja kokku sai tambitud u.10-kilose käepärastest materjalidest tambiga. Jah, nõus, tagasitäide oli mõned ajad seisnud mitte polnud värskelt kopaga tõstetud. Kohati loed tänaste ehitus"spetside" lugusid kui Asimovi või Hellati ulmejutte Mirabilia sarjast... Ja siis imesatatakse, kui ma ei anna luba Arvo (ja ka Jaak) Veski asjade kasutamiseks aga andsin selle viimati 1935 sündinud Tiit Massole raamatu "Vanade väikemajade tarindid" tegemiseks sest Ta on mõtlev ajudega Härrasmees-Insener! Seda ajuvaba sisutut  füüsikaseadustega vastuolus olevat reklaamipläga lihtsalt ei kannata lollidele ajupesuks trükkida, vähemalt meie ei aita sellele kaaasa Wink See on meie suguvõsa eesmärk olnud alati - püüda HARIDA ja panna loogiliselt MÕTLEMA! 
 
[Pilt: run9YhM6goiJligoEQyuIsnSMFtXf29Pj5xRCK8G...authuser=0]
Vasta
#51

Kui võtad olemasoleva betoonpõranda ülesse ning valad uue peale pole vajadust tõesti ka minu hinnangul aluspinda kuidagi tihendama hakata, kuna see on oma loomuliku maksimaalse tiheduse juba seistes saavutanud. 
Kui aga mingi uusehitise puhul valama hakkama kuhu oled just näiteks 40cm mingit värsket aluspinnast vedanud, siis see tuleb kindlasti tihendada, kuna see vajub vastasel juhul aja jooksul kokku.
Vasta
#52

(04-08-2022, 07:13 AM)vant Kirjutas:  Neid legende üles kerkinud majadest ja koos kanaliga lae alla tõusnud autodest on liikvel palju. Küllap mõned neist ka tõele vastavad.
Viimane küsimus oli vist aluspõranda liivapinnasest.
 
Ega ma olen ka oma elus nii mõnegi vundamendi, kaevu jne. erinevatel pinnasel teostanud.
1. Paene pind :näiteks Muraste. Muldkeha minema ja lihtne.
2. Paekna ... Mõnus soo. Isegi kopp uppub ära.
3. Muuga (Maardu) liivane pinnas. Pigem vesiliiv. Suurte külmadega tõstab nii, et vähe pole. Ja siis kukub potsti lohku. Kindlasti mitte suurt maja kuid aiamajad ja aiad ning kivisillutusised mängivad mõnuga.
Vasta
#53

Kaaperdan natuke teemat. Vaja garaaži/kuuriosale sile ja kõva põrand valada. Kütteta ja soojustuseta ruum on, nii ka esialgu jääks. Pinnas all kuiv ja liivane, hetkel muldpõrand. Kanalit pole ega tule.
Küsimus, et kas valada otse maapinnale või paneks kasvõi natuke (50mm) soojustust alla (lisaks kilele ja armatuurile)? Mida see soojustus annab võrreldes otse maha valamisega kui kütet nagunii pole? Kui ikka soojustust panna tuleb, siis paneb igaks juhuks juba toru ka sisse, äkki kunagi tahab sellest ka vähe soojemat kohta teha.
Vasta
#54

Mullale ikka ei valaks. Muld välja, liiv/kruus/kild asemele, tihendada korralikult ja sealt edasi. Aga see on pelgalt minu seisukoht ja nagu ülalpool räusatakse, siis ainult lollid tihendavad...
Vasta
#55

Kui ei küta, siis mulle tundub ilma soojustuseta parem. Et sügisel ehk hoiab kauem aega plusskraadi sees.
Vasta
#56

(18-05-2023, 07:34 AM)vant Kirjutas:  Mullale ikka ei valaks. Muld välja, liiv/kruus/kild asemele, tihendada korralikult ja sealt edasi. Aga see on pelgalt minu seisukoht ja nagu ülalpool räusatakse, siis ainult lollid tihendavad...
Killustikupadja ülesanne vundamendi all on dreenida, kui see funktsioon ei ole vajalik ja kõrgusest (või noh sügavusest siis) piisab, siis võib killustiku otse sinna mulla sisse "tampida" (pinnasetihendajaga) ja siis valu peal. Tihendamise vajalikkus sõltub peale valatava betooni kihi paksusest, armeeringust ja põrandale tulevatest koormustest.
Pakun et 200mm põranda jaoks, millel armeering d12 võrguga kahes kihis, ei pea isegi rohtu alt ära niitma  Big Grin
Vasta
#57

Kui elusa mulla hävitamine ei häiri, siis kandevõimet võiks piisavalt olla kuiva mulla korral.
Vasta
#58

Paistab, et tuleb "muldpõranda" all mõeldut täpsustada. Ei kasva kuuris muru, ega ole ka viljakas must muld seal. Muldpõranda all pidasin silmas lihtsalt rajatud põranda puudumist. "Põrandaks" on pinnas, mis koosneb peamiselt liivsavist. Kuiv, tihe ja kõva. Riisun 50 aastaga kogunenud kuuripõranda kultuurkihi pealt, tasandan natuke, tihendan natuke tasandamisel kobestunud pealiskihti ja läheb valamiseks ilma soojustuseta.
Vasta
#59

(17-05-2023, 21:12 PM)Etsike Kirjutas:  Kaaperdan natuke teemat. Vaja garaaži/kuuriosale sile ja kõva põrand valada. Kütteta ja soojustuseta ruum on, nii ka esialgu jääks. Pinnas all kuiv ja liivane, hetkel muldpõrand. Kanalit pole ega tule.
Küsimus, et kas valada otse maapinnale või paneks kasvõi natuke (50mm) soojustust alla (lisaks kilele ja armatuurile)? Mida see soojustus annab võrreldes otse maha valamisega kui kütet nagunii pole? Kui ikka soojustust panna tuleb, siis paneb igaks juhuks juba toru ka sisse, äkki kunagi tahab sellest ka vähe soojemat kohta teha.
Klassika!!!

Kõik sõltub vajadusest. Ja raha hulgast, mida olla nõus lihtsalt kuhugi matma. Minu elukogemus ja loomkatse sellise asjaga näitab, et ka armatuur on täiesti ebavajalik! Nimelt valasin aastal 1997 tulevase kuur/abiköögi põranda täpselt samale pinnasele! Koorisin tekkinud kamar-kultuurkihi maha ja kohalik käsitööbetoon peale. Katuse sai see 2001 augustis ehk 4 aastat oli lihtsalt ilmastiku käes Big Grin Tänaseks siis üle veerand sajandi olnud ja mitte ühte muret ka pole! Ehk POOL minu elatud elust ja kestab surmani ja edasi ka... Nii mõnigi ksf! on seal peal õllesid ja sööki "külmas" hoidnud, mis ongi otstarve lisaks põrandale. Maa soojus hoiab sügisel päris kaua koos üles soojenenud täiskivi müüridega soojemana ja praegu on see vastupidi julgelt jaanipäevani mõnusalt jahe. Mitte ühte pragu ega midagi pole tekkinud. 8 ruutu umbes. Üldiselt ma ei ole kaugelt koi, pigem vastupidi, aga vaat enne 9 korda mõelda  ja siis 1 kord raha kulutada, mitte seda idiootsustele raisata, on alati meeldinud Big Grin 
Kui aga on tahe põrandat rohkem koormata ja see on juba 5X5m ja suurem, siis muidugi pisukesest armatuurist pääsu pole. Tahad veel ka "soojaks", siis...
PS: ilma armatuurita ÕHUKE kiht betooni ei maksa midagi ja on IMELIHTSALT välja lõhutav tulevikus, kui tahad sooja köetavat põrandat teha. Ehk ka betooni tugevusmargiga ei tasu üle pingutada Wink Mul poleks oma põrandat isegi piigata vaja, kuvaldaga paar pauku ja tõstad kärusse. Liiv oli ju kohapeal ja kes see tol ajal veel 50-kiloseid tsemendikotte sõiduautoga suurtes kogustes tassida viitsib. "Siniseks" ei tasu asja ajada Wink
Vasta
#60

[
PS: ilma armatuurita ÕHUKE kiht betooni ei maksa midagi ja on IMELIHTSALT välja lõhutav tulevikus, kui tahad sooja köetavat põrandat teha. Ehk ka betooni tugevusmargiga ei tasu üle pingutada Wink Mul poleks oma põrandat isegi piigata vaja, kuvaldaga paar pauku ja tõstad kärusse. Liiv oli ju kohapeal ja kes see tol ajal veel 50-kiloseid tsemendikotte sõiduautoga suurtes kogustes tassida viitsib. "Siniseks" ei tasu asja ajada Wink
[/quote]


Valasin ka 7-8 aastat tagasi kanala põranda mere äärest toodud liiva-tsemendi seguga. Ilusasti juhendi järgi segasin. Krdi kanad on nüüdseks mingi ruutmeetri jagu põrandat aluskileni ära nokkinud, ju maitseb neile soolase liiva-tsemendi segu. Kusjuures puguliiv on kogu aeg neil ees. Seepärast kasutan juba paar aastat ainult poebetooni, kui vähem vaja siis kottides kui rohkem siis big-pakiga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne