JUMZ esisild pööramisel künnab.
#1

Rataste kokkujooks reguleeritud u 1 cm, kallet muuta niikuinii ei saa. Traktor haruldaselt originaalis, aga pöörates muutub pooltevaheline pöördenurk mingil põhjusel valeks, nagu kokkujooks suureneks, mustad jäljed järel, eriti tagurpidi sõites. Avaldage mõtteid, mis võiks valesti olla.
Vasta
#2

Tere

Kas see juhtub mõlemale poole keerates?

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#3

Soovitaks kontrollida roolitrapetsi nurkasid algatuseks.
Tehas pole ilmselt sellega kunagi pead vaevanud.
Ehk siis tagatelge pikendav nöör tõmmata nõnda, et velje avad jäävad mõlemad allapoole(kontrollida saab poolteljest allariputatud nöörloodiga) ja siis sealt aukudest nöör läbi nõnda, et nöör on kinni välimise ratta ava keskel ja jookseb ka sisemise ava keskelt miski kohtkindla objekti külge.
Nüüd sättida esisilla alla pukid et ratas on maast lahti 2mm, keerata rool välja ja siis tõmmata esiratta keskkohast nöör tagatelje pikenduseni nõnda, et ratas on nööri suhtes 90 kraadi(saab kontrollida nurgikuga või võtta neljakandiline paber, papp, murda see pooleks ja toetada vastu esirehvi külge ning nöör peab jooksma murdekohta mööda) ja seda mõlemal rattal ning need nöörid peavad lõikuma tagatelje pikendusega samas kohas.
Väike skeem ka netist:
[Pilt: collageClip-6046181b080d4.jpg]
Oma Belarussiill tegin selle asja ära ja painutasin roolihoobasid vastavalt vajadusele.
Vähe pusimist on ja üksi raske teha aga pärast sõidab väga hästi.
Muidu pole traktoril mingit juhitavust ja kipub talvel otse minema.
Kehtib muide ka kõigi neljarattaliste sõidukite kohta ja aegajalt ikka mõned kaebavad et auto ei keera talvel ja siis selgub, et pikale kaubikule on lühikese sillaosi pandud...
Vasta
#4

(04-08-2022, 12:23 PM)zurik Kirjutas:  Tere

Kas see juhtub mõlemale poole keerates?
Jah, mõlemale poole.
Vasta
#5

(04-08-2022, 12:43 PM)2715 Kirjutas:  Soovitaks kontrollida roolitrapetsi nurkasid algatuseks.
Tehas pole ilmselt sellega kunagi pead vaevanud.
Ehk siis tagatelge pikendav nöör tõmmata nõnda, et velje avad jäävad mõlemad allapoole(kontrollida saab poolteljest allariputatud nöörloodiga) ja siis sealt aukudest nöör läbi nõnda, et nöör on kinni välimise ratta ava keskel ja jookseb ka sisemise ava keskelt miski kohtkindla objekti külge.
Nüüd sättida esisilla alla pukid et ratas on maast lahti 2mm, keerata rool välja ja siis tõmmata esiratta keskkohast nöör tagatelje pikenduseni nõnda, et ratas on nööri suhtes 90 kraadi(saab kontrollida nurgikuga või võtta neljakandiline paber, papp, murda see pooleks ja toetada vastu esirehvi külge ning nöör peab jooksma murdekohta mööda) ja seda mõlemal rattal ning need nöörid peavad lõikuma tagatelje pikendusega samas kohas.
Väike skeem ka netist:
[Pilt: collageClip-6046181b080d4.jpg]
Oma Belarussiill tegin selle asja ära ja painutasin roolihoobasid vastavalt vajadusele.
Vähe pusimist on ja üksi raske teha aga pärast sõidab väga hästi.
Muidu pole traktoril mingit juhitavust ja kipub talvel otse minema.
Kehtib muide ka kõigi neljarattaliste sõidukite kohta ja aegajalt ikka mõned kaebavad et auto ei keera talvel ja siis selgub, et pikale kaubikule on lühikese sillaosi pandud...
Oi! Lugesin robinaga läbi ja tunnen, et siin on suur iva sees, hakkan süvenema. Aitäh!
Vasta
#6

(04-08-2022, 12:43 PM)2715 Kirjutas:  Soovitaks kontrollida roolitrapetsi nurkasid algatuseks.
Tehas pole ilmselt sellega kunagi pead vaevanud.
Tegelikult on asi (veidi) jamam. Jumbul ei ole üldse nö klassikaline trapets. käändtelgedest tulevad õlad on originaalis sisuliselt paralleelselt traktori pikiteljega ning pööramisel (mõningase)trapetsi tekitab esisilla küljes olev paralleelvarba umbes 1:2 suhtes poolitav õlak (selline https://www.pmkaubamaja.ee/et/rooliolak-45-3001012.html), mille teise otsa külge läheb roolikarbist tulev hoob. Kas selle ehituse juures on ka kunagi arvutusi tehtud - vaat ei ole kindel. Pigem on arvatud, et kui maksimumkiirus on 25km/h (esiisal kindlasti vähem), siis ei tasu pead trapetsiga vaevata.
Ehk kui tahta teha nii, nagu masin olema peab, tuleb võtta geomeetria käsiraamat appi ja nagu lugupeetud 2715 juba vihjas, tugevamat rauatööd teha.
Kahjuks tunnistan, et mina enda omal vaatasin - ja loobusin.
Vasta
#7

Pane kõvema seguga rehv, ei jäta musta jutti maha...   Wink
Aga jah, üldiselt lihtsat lahendust siin pole. Pilt esisillast ei teeks paha, jumzil erinevaid esisilla lahendusi mitmeid erinevaid.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#8

Kui nüüd hakata mõtlema traktorite peale kuidas nad tagurpidi pööravad siis künnavad vist enamus. 
Põka sisemine ratas jätab tagurpidi risti rooliga juti maha. Samuti russ ja nelikümend. Russ eriti.
No ja just ajasin Volvo FH-d tagurpidi liivaplatsi peal aiaaugust sisse.  Samuti kohad kus ratas risti oli on sisemise ratta poolt üles küntud. Auto 6 kuud vana. Vaevalt, et midagi valesti on.
Ma pakuks, et see on traktorite puhul tingitud ka kaalujaotusest. Esiosa jääb lihtsalt liiga kergeks ja ei jõua piisavalt maakerast kinni hoida.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#9

(04-08-2022, 16:01 PM)Daff Kirjutas:  Kui nüüd hakata mõtlema traktorite peale kuidas nad tagurpidi pööravad siis künnavad vist enamus. 
Põka sisemine ratas jätab tagurpidi risti rooliga juti maha. Samuti russ ja nelikümend. Russ eriti.
No ja just ajasin Volvo FH-d tagurpidi liivaplatsi peal aiaaugust sisse.  Samuti kohad kus ratas risti oli on sisemise ratta poolt üles küntud. Auto 6 kuud vana. Vaevalt, et midagi valesti on.
Ma pakuks, et see on traktorite puhul tingitud ka kaalujaotusest. Esiosa jääb lihtsalt liiga kergeks ja ei jõua piisavalt maakerast kinni hoida.
Kusjuures selle asjaga on ka veoautojuhid tegelenud ja seal on hea põhjus miks ei saa asja täielikult õigeks.
Nimelt et anda autole väike pöörderaadius pannakse välimine ratas rohkem keerama.
Sisemist lihtsalt ei saa rohkem keerata sest rooliõlak käändteljel läheb praktiliselt surnud seisu ja kui vasakul pole sellest lugu, kuna roolikarp tõmbab ta tagasi siis paremal ei saa see nii olla.
Ega tõstukitele ja muule tehnikale mis palju keerama peab ei mõelda ilmaaegu keskele lisahooba välja mis roolivarda nurka muudab sillatala suhtes.
Kehtib muide ka Jumzi ja Belarusi roolimajanduse kohta.
Paraku teostus on nagu on ja parandamiseks on ruumi küllaga.
Pole vahet palju roolisüsteemis vaheliigendeid on ja millise nurga all need on aga kokku peab moodustuma selline asi kus kõik rattad ümber ühise telje keeravad.
Muide kui panna roolitrapets sillast ettepoole suudab ta oluliselt rohkem keerata sest surnud punkt tekib oluliselt hiljem.
Ainult see probleem on, et see ei taha rataste sisse ära mahtuda ja seega pannakse rataste kohale või siis tehakse rattad suured.
Saab ka käändtelje viia rattast piisavalt välja aga see halvendab ka juhitavust.
Sellest teemast võiks pikemalt teoretiseerida isegi kui geomeetria väga huvi pakub, siis on ka käändtelje kalle ja järeljooks.
See aga ilmselt oleks siin teemas ebasobiv.
Vasta
#10

(04-08-2022, 15:13 PM)vurle Kirjutas:  
(04-08-2022, 12:43 PM)2715 Kirjutas:  Soovitaks kontrollida roolitrapetsi nurkasid algatuseks.
Tehas pole ilmselt sellega kunagi pead vaevanud.
Tegelikult on asi (veidi) jamam. Jumbul ei ole üldse nö klassikaline trapets. käändtelgedest tulevad õlad on originaalis sisuliselt paralleelselt traktori pikiteljega ning pööramisel (mõningase)trapetsi tekitab esisilla küljes olev paralleelvarba umbes 1:2 suhtes poolitav õlak (selline https://www.pmkaubamaja.ee/et/rooliolak-45-3001012.html), mille teise otsa külge läheb roolikarbist tulev hoob. Kas selle ehituse juures on ka kunagi arvutusi tehtud - vaat ei ole kindel. Pigem on arvatud, et kui maksimumkiirus on 25km/h (esiisal kindlasti vähem), siis ei tasu pead trapetsiga vaevata.
Ehk kui tahta teha nii, nagu masin olema peab, tuleb võtta geomeetria käsiraamat appi ja nagu lugupeetud 2715 juba vihjas, tugevamat rauatööd teha.
Kahjuks tunnistan, et mina enda omal vaatasin - ja loobusin.


Selle kõige juures peab arvestama ka sellega, et vanal masinal on esisillas vähemalt kümmekond igasuguseid lõtkusid ja kulumisi, mis tuleb ka enne likvideerida. Muidu ei ole sellel vaeva nägemisel mingit mõtet. Tavaliselt neid kõiki kulunud silla puhul ei olegi võimalik lihtsate vahenditega likvideerida ja nii see asi sageli pooleli jääb.

Tegelikult selle masina puhul on lõtkud juba kaasavarana kaasa saadud. Kunagi aegasid tagasi sai ühe suhteliselt uue tehasest tulnud jumziku esisillaga vaeva nähtud. Tollel olid uuest peast juba käändtelgedel lõtkud sees.
Vasta
#11

(04-08-2022, 17:16 PM)2715 Kirjutas:  
(04-08-2022, 16:01 PM)Daff Kirjutas:  Kui nüüd hakata mõtlema traktorite peale kuidas nad tagurpidi pööravad siis künnavad vist enamus. 
Põka sisemine ratas jätab tagurpidi risti rooliga juti maha. Samuti russ ja nelikümend. Russ eriti.
No ja just ajasin Volvo FH-d tagurpidi liivaplatsi peal aiaaugust sisse.  Samuti kohad kus ratas risti oli on sisemise ratta poolt üles küntud. Auto 6 kuud vana. Vaevalt, et midagi valesti on.
Ma pakuks, et see on traktorite puhul tingitud ka kaalujaotusest. Esiosa jääb lihtsalt liiga kergeks ja ei jõua piisavalt maakerast kinni hoida.
Kusjuures selle asjaga on ka veoautojuhid tegelenud ja seal on hea põhjus miks ei saa asja täielikult õigeks.
Nimelt et anda autole väike pöörderaadius pannakse välimine ratas rohkem keerama.
Sisemist lihtsalt ei saa rohkem keerata sest rooliõlak käändteljel läheb praktiliselt surnud seisu ja kui vasakul pole sellest lugu, kuna roolikarp tõmbab ta tagasi siis paremal ei saa see nii olla.
Ega tõstukitele ja muule tehnikale mis palju keerama peab ei mõelda ilmaaegu keskele lisahooba välja mis roolivarda nurka muudab sillatala suhtes.
Kehtib muide ka Jumzi ja Belarusi roolimajanduse kohta.
Paraku teostus on nagu on ja parandamiseks on ruumi küllaga.
Pole vahet palju roolisüsteemis vaheliigendeid on ja millise nurga all need on aga kokku peab moodustuma selline asi kus kõik rattad ümber ühise telje keeravad.
Muide kui panna roolitrapets sillast ettepoole suudab ta oluliselt rohkem keerata sest surnud punkt tekib oluliselt hiljem.
Ainult see probleem on, et see ei taha rataste sisse ära mahtuda ja seega pannakse rataste kohale või siis tehakse rattad suured.
Saab ka käändtelje viia rattast piisavalt välja aga see halvendab ka juhitavust.
Sellest teemast võiks pikemalt teoretiseerida isegi kui geomeetria väga huvi pakub, siis on ka käändtelje kalle ja järeljooks.
See aga ilmselt oleks siin teemas ebasobiv.
Teema on läinud ootamatult huvitavaks. Meenub, et kunagi oli meil MTZ 5, sellel oligi kogu krempel eespool silda ja pööras kenasti nagu peab. Kuna traktor on enamasti lihtsalt majapidamisel abiks, võin ta ka niisama jätta, aga enne muidugi uurin ja süvenen ja avastan. Rehvide valesti kulumist ei tähelda, lihtsalt jama on, kui tahad hooldatud murul pöörata, rikub kamarat. Tänan arutlejaid, vanu ja uusi!
Vasta
#12

Eelkirjutajad on olulise juba ära öelnud, aga ma soovitan veel vaadata ka käändtelje püstseisu - pole vaja just väga kiiresti mingi seina vastu sõita, et väänata sillatala ja tekitada ebavõrdsus.

Samuti pole üldse kindel, et  kunagi nooruses mõni agar pole traktorit kinnijäämisel näiteks roolihoovast tõmmanud. Sedagi nähtudSad

Ehk enne täppismõõtmistele asumist (juhendi eest suurkiitus ksf! 2715!) tasub korraks rahulikult kiigata, et kõik asjad paremal ja vasemal ikka sümmeetrilised on.

Märkus selle kohta, et raskemal veol võib veorataste haardumine oluliselt roolimisele vastumõju avaldada, on täiesti omal kohal. Kui siia lisada terava servaga (ja sügavate soonte tõttu väikese haardepinnaga) rehvi nigelavõitu haardumine, on jutid või vallid kiired tekkima. Sel on põhjus, miks mururehvid just säärased balloonid onSmile
Vasta
#13

Mu pökal oli vasakpoolne käänmik murunud ja kokku keevitatud ja nii toimis häästi.Kevadel ostsin uue käänmiku asemele ja peale vahetust ka kündis korralikult otse liikudes,regullisin pisut kokkujoooksu ja sai paremaks.
Vasta
#14

(05-08-2022, 10:31 AM)muska71 Kirjutas:  Mu pökal oli vasakpoolne käänmik murunud ja kokku keevitatud ja nii toimis häästi.Kevadel ostsin uue käänmiku asemele ja peale vahetust ka kündis korralikult otse liikudes,regullisin pisut kokkujoooksu ja sai paremaks.
Muide olen vahetanud või õigemini omanik vahetas 25 terve uue esisilla ja roolihoovad ning peale seda polnud see aparaat enam kuidagi juhitav.
Seal tehases kus neid tehakse töötavad pohhuistid ja neid ei koti mis nurga all see detail pinki saab kui töötlema asuvad.
Esiteks juba sillatala keskosal tapiava silmaga näha et kõver ja paremal teljevahe 40mm suurem.
Selle vastu sai ava sirgelt töödeldud ja puksid sisse.
Siis põlved kus käändtelg sees silmaga nähtavalt erinevad ja veel materjali ka puudu jäänud alumisest puksipesast.
Et ka nurk paremal-vasakul erinev enam ei üllatanud ja selle vastu sai põlve kohale meditsiiniline lõige mis täis keevitatud.
Käändtelje puksid juba uuena loksuga ja sai nõellaagrite peale tehtud ning sk-tihend ka peale.
Alla sai kombineeritud kummirõngas tugilaagri vahele ja muidugi määrdeniplid et kõik see ka kestaks.
Kuna omanik rööbet ei tahtnud muuta said põlved õige nurga alla sätitud ja puuritud läbi sillatala 2 seadetiftiava kuhu 3 torutifti üksteise sisse.
Roolitrapetsi ajasin ka paika ja rataste kalded-nurgad.
Peab ütlema et tulemus oli üle ootuste hea, rooli kuulab hästi, tuleb rool ise otseks ja sirgel teel sõidab praktiliselt ise ning isegi üle tellise sõites ei taha rooli käest rebida.

Kui ei meeldi võin ära kustutada, kuid üks juba küsis ja siis kirjeldaks ka ülejäänud sillageomeetriat.
Esiteks pöördtelje pikikalle ehk järeljooks tähendab, et käändtelje maaga lõikumise punkt on eespool ratta puutepinda.[Pilt: pikikalle-ehk-j%C3%A4reljooks.jpg]
See on tarvilik selleks, et mingi kõrvalise mõjutuse tagajärjel, näiteks üle kivi sõites tuleks rattad ise otseasendisse tagasi.
Selle kohta kirjutab carfox.ee et "Pikikallet e. järeljooksu (ingl. k. caster) defineerib nurk, mis tekib vertikaali ja käändtelje vahel. Pikikallet vaadeldakse auto külje pealt. Pikikalde jaoks kasutatakse alati positiivset näitajat, sest negatiivse pikikaldega autoratas oleks ebastabiilne isegi väikse sõidukiiruse juures.
Negatiivse järeljooksuga autoratas hakkaks isegi tänapäevaste linnakiirustega vibelema nagu kalasaba."
Tuleb ehk tuttav ette?

Siis on veel käändtelje lõikumispunkt maaga:
[Pilt: zazimage-nej.gif]
Mida rohkem see ratta keskmes asub seda vähem on ratas mõjutatud takistusest nagu näiteks telliskivi ja ei taha rooli käest rebida.
Just seepärast pannakse traktoril ka esirattad kaldu et seda saavutada, kuna muidu ei saaks käändtelg rehvist mööda.
Samas teeb see ka rooli tuimemaks ja see ei anna tagasisidet kui näiteks maa on ühe ratta all pehme.

Otsisin paberi ka üles ja T-25 saanud nurgad olid et järeljooks 40mm, käändtelje lõikumine rehvi maaga puutepunktist seespool 22mm ja kokkujooks 6mm.
Vasta
#15

(05-08-2022, 12:38 PM)2715 Kirjutas:  
(05-08-2022, 10:31 AM)muska71 Kirjutas:  Mu pökal oli vasakpoolne käänmik murunud ja kokku keevitatud ja nii toimis häästi.Kevadel ostsin uue käänmiku asemele ja peale vahetust ka kündis korralikult otse liikudes,regullisin pisut kokkujoooksu ja sai paremaks.
Muide olen vahetanud või õigemini omanik vahetas 25 terve uue esisilla ja roolihoovad ning peale seda polnud see aparaat enam kuidagi juhitav.
Seal tehases kus neid tehakse töötavad pohhuistid ja neid ei koti mis nurga all see detail pinki saab kui töötlema asuvad.
Esiteks juba sillatala keskosal tapiava silmaga näha et kõver ja paremal teljevahe 40mm suurem.
Selle vastu sai ava sirgelt töödeldud ja puksid sisse.
Siis põlved kus käändtelg sees silmaga nähtavalt erinevad ja veel materjali ka puudu jäänud alumisest puksipesast.
Et ka nurk paremal-vasakul erinev enam ei üllatanud ja selle vastu sai põlve kohale meditsiiniline lõige mis täis keevitatud.
Käändtelje puksid juba uuena loksuga ja sai nõellaagrite peale tehtud ning sk-tihend ka peale.
Alla sai kombineeritud kummirõngas tugilaagri vahele ja muidugi määrdeniplid et kõik see ka kestaks.
Kuna omanik rööbet ei tahtnud muuta said põlved õige nurga alla sätitud ja puuritud läbi sillatala 2 seadetiftiava kuhu 3 torutifti üksteise sisse.
Roolitrapetsi ajasin ka paika ja rataste kalded-nurgad.
Peab ütlema et tulemus oli üle ootuste hea, rooli kuulab hästi, tuleb rool ise otseks ja sirgel teel sõidab praktiliselt ise ning isegi üle tellise sõites ei taha rooli käest rebida.

Kui ei meeldi võin ära kustutada, kuid üks juba küsis ja siis kirjeldaks ka ülejäänud sillageomeetriat.
Esiteks pöördtelje pikikalle ehk järeljooks tähendab, et käändtelje maaga lõikumise punkt on eespool ratta puutepinda.[Pilt: pikikalle-ehk-j%C3%A4reljooks.jpg]
See on tarvilik selleks, et mingi kõrvalise mõjutuse tagajärjel, näiteks üle kivi sõites tuleks rattad ise otseasendisse tagasi.
Selle kohta kirjutab carfox.ee et "Pikikallet e. järeljooksu (ingl. k. caster) defineerib nurk, mis tekib vertikaali ja käändtelje vahel. Pikikallet vaadeldakse auto külje pealt. Pikikalde jaoks kasutatakse alati positiivset näitajat, sest negatiivse pikikaldega autoratas oleks ebastabiilne isegi väikse sõidukiiruse juures.
Negatiivse järeljooksuga autoratas hakkaks isegi tänapäevaste linnakiirustega vibelema nagu kalasaba."
Tuleb ehk tuttav ette?

Siis on veel käändtelje lõikumispunkt maaga:
[Pilt: zazimage-nej.gif]
Mida rohkem see ratta keskmes asub seda vähem on ratas mõjutatud takistusest nagu näiteks telliskivi ja ei taha rooli käest rebida.
Just seepärast pannakse traktoril ka esirattad kaldu et seda saavutada, kuna muidu ei saaks käändtelg rehvist mööda.
Samas teeb see ka rooli tuimemaks ja see ei anna tagasisidet kui näiteks maa on ühe ratta all pehme.

Otsisin paberi ka üles ja T-25 saanud nurgad olid et järeljooks 40mm, käändtelje lõikumine rehvi maaga puutepunktist seespool 22mm ja kokkujooks 6mm.
See puhas kuld ja kustutada ei tohi!
Vasta
#16

Nonniii, sai räägitud sellel teemal mehega kes ehitab masinaid.
Tema kokkuvõte selle kündmise kohta oli lühike.

"Seni kuni masinal on all sild mis on mõeldud ederpidi sõiduks ta ei hakka kunagi tagurdades puhtalt pöörama",
 Võlusõna on järeljooks.
Kui keerata sild teisipidi alla on tagurpidi sõites  pööramine nagu peab.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#17

Ma täna õhtul pead ei anna aga homme proovin ära kruusaplatsi peal ja kui vaja teen kasvõi liikuva pildi aga senini pole täheldanud et füüsikaseadused ja geomeetria sõidusuunast muutuks...
Vasta
#18

vanasti olid jalgrattad ka nii ehitatud, et esiratas oli ettepoole kaldes, sellise kohta öeldi, hea jooksuga ratas Big Grin
Vasta
#19

Käisin spetsiaalselt kontrollisin teooriat keeramisel ratta lohistamise kohta käivast füüsika ja geomeetria eripäradest edasi ning tagasi sõites.
Füüsikaseadused kehtivad endiselt...
Äkki ma olen midagi valesti teinud või füüsikaseadusi rikkunud koguni?
Vasta
#20

(09-08-2022, 19:58 PM)Daff Kirjutas:  ...

"Seni kuni masinal on all sild mis on mõeldud ederpidi sõiduks ta ei hakka kunagi tagurdades puhtalt pöörama",
 Võlusõna on järeljooks.
Kui keerata sild teisipidi alla on tagurpidi sõites  pööramine nagu peab.

Kuidas on jäiga ja nõuetekohaste lõtkudega silla puhul võimalik, et ühte pidi puhtalt veerev ratas teistpidi veeredes äkki libisema hakkab?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne