Elektrikart
#1

Kuuri all vedeles vana kardi raam, tekkis mõte sellele elektrimootor peale panna.
Mootor koos juhtimisega on tellitud, aku tegin ise. Mõnedel juhtmetele oli vaja vastused teha, et kõik toimiks. Osad funktsioonid jäid kasutamata, aga sõitmist need ei sega.

Tulemus sai selline ja hetkel sõidab.

Pildid
       
Vasta
#2

Muidugi vahva , kui millegi kallal nikerdatakse ,aga kart el. mootoriga.....
Olen poisikesest peale nendega jännanud , nüüd vanemast peast rohkem lennukitega .Aga ikka bensukas minu lemmik.OK.käivitamised ja muud mured ,aga need käivad asja juurde.Nüüd akud ja muud värgid võimsamad jne. Aga vot ei ole seda nn. FIILINGUT ,mida teeb ikka " tossav " ja häälega  mootor.
PS: selles koditsioonis meenutab see aparaat kardi sünniaegu.Smile
Kui nüüd pilte hoolikamalt vaadatud ,siis see vast ikka samkompunn .sellist kardiraami pole küll olemas olnud.
Vasta
#3

Elektriauto pole ju enam mingi uudis. Kuskil kindlasti on ka elektrikartide võistlused olemas.

Originaalis see oligi bensumootoriga, need kinnitused võtsin maha, sest ei sobinud üldse. Kui kõvasti itsi anda, siis tuleb ka elektrimootorist päris kirbe lõhn - ei anna ka ühegi teise haisuga sassi ajada.

Raami autor on mulle teadmata, vähemalt osad jupid on kindlasti tehasetoodang. Kas sellega ka kuskil võistlemas käidi, ei tea, võib ka olla, et mitte.

Aku sisemusest on ka paar pilti.
   
   
   
Vasta
#4

Eks vanasti oli ikka lumi kollasem...

Siitpoolt edu siristamisel ja jään huviga ringiaegu ootamaSmile

Kui raske on piloot?
Palju tuleb tippkiirus?
Kui kaua kannatab järjest sõita?
Kas kuumeneb üle või tühjeneb enne aku?
Vasta
#5

Mõnedel küsimustele oskan vastata nüüd.

Natuke on niisama sõidetud ja ühe korra ka mõõtmisi teostatud. Mõõteriistaks on Play poest tõmmatud spido/odomeeter.

Piloot - umbes 90 kg (3 inimese keskmine)
Tippkiirus - 48 km/h
Sõiduaeg - katse kestus 1h 14min, sellest umbes veerand kulus juhtide vahetamisele ja niisama jutule. Sõiduaeg seega u50 min. Pausid mõjusid ka väga positiivselt aku kestusele ilmselt.
Kuumenemine - mootor saavutas umbes 10-15 min jooksul oma töötemperatuuri (pakun, et u 45-50C) ja selliseks jäigi kogu sõidu lõpuni. Aku temperatuur tõusis aeglasemalt, kuskil 45 min pärast oli natuke sooja tunda. Aga akul oli ka oluliselt rohkem plastikut ümber, vist kõik ei jõudnud pinnale.
Läbitud teekond - 7,3 km.

Teoorias pidi tippkiirus olema 50 km/h, nii et võib täiesti rahule jääda (sai paika pandud mootori RPM, ülekande i ja rataste D järgi).
Sõiduaeg sõltub otseselt aku näitajatest. Minu arvutus eeldas, et üks element annab umbes 3500mAh, kogu akuplokk annab 5P puhul umbes 17,5 Ah. Mootori tarve täisvõimsusel on küll 37A, aga kuna seda on ainult osa ajast, siis ma arvasin, et 45 min peaks aku kestma. Kuna sõidureziim oli siiski üsna järsk, siis kokkuvõtteks ei ole 50 min sõiduaega üldse paha tulemus.

Ainuke pettumus on rehvid, tagaratastel on muster tuntavalt kulunud. Tegelik põhjus on vist pidurites (tagarattad blokki saada pole mingit vaeva), kiirendus nii vägev pole, et rattad ringi tõmbaks.

Tulemusega võib rahule jääda, praktika vastab teooriale, raud ka otseselt ei lagunenud. Ilmselt jõuab sellel suvel veel mitu kord proovida.
Vasta
#6

Ühe asja sain veel täna selgeks. Sellise aku laeb 3A laadija umbes 5-5,5 h jooksul täis. See on siis täielikult 0 kuni 100%.

Võimasama laadijaga saaks ilmselt kiiremini, aga hobi jaoks piisab sellest ka.
Vasta
#7

SIIN ka ühe elektrikardi ehitusest juttu. SIIT leiab videoid ka. Liigub see aparaat ikka päris muljetavaldavalt, olen isendit looduses kohanud. Smile




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#8

Elektri jõud on kahtlemata muljetavaldav.
Kui sellise kaalukategooria masinal rehvid järsul kiirendusel ei suitse, on kontrolleri settingud paigast ära. Big Grin
Kas rehvipõletamine peab tingimata eesmärk olema, on muidugi maitseasi.
Vasta
#9

Selle puuraami kardi looga olen kursis. Võib öelda, et sain sellest natuke motti oma "projekt" lõpuni teha.

Minu sõiduki puhul kummivilistamist ei tule, juht on liiga raske ja mootor liiga nõrk. Aga vb järgmine kord saab parem.

Vahepeal selgus siiski, et rauas on ka oma nõrgad kohad. Esirattale sai pandud üks normaalne laager ja teine "ebanormaalne". See teine tuli kaasa koos veljega ja ilmselt pole selliste kiiruste ja koormuste jaoks mõeldud.
Vasakul uuena, paremal omadega läbi. Püsib veel koos, aga sisering on ikka täiesti viltu.
   

Neid on veel paar tükki järel, kasutan lõpuni ja siis otsin normaalse asemele.
Vasta
#10

Ma esimese asjana ehmatasin nende velgede peale ära, siis nägin et sissepoole on tugevdused tehtud. Tuttaval läksid taolised odavad kärurattad murutraktorile iseehitatud käru all esimese sõiduga laiali.
Vasta
#11

Ratastega tuli teha mingi kompromiss suuruse, saadavuse ja kinnitusmeetodi vahel. Antud rehvid/veljed valisin, sest suurus oli sobiv ja velg on kahest poolest kokku polditud. Poltidega sai teha nii, et vana osa küljes on tugev ketas ja uus velg kinnitub selle külge. Uuest veljest koormatud osa on suhteliselt väike - ainult jupike poldiringi ja rehvi vahel. Siiani see koht pole nõrgaks osutunud.
Vasta
#12

Üks väike parandus, täna sai kätte tippkiiruse 51 km/h. Aga see tuli natuke allamäge ja taganttuulega, nii et ametlik rekord see pole.
Vasta
#13

Kas/kuidas sellise akupaki puhul üksiku elemendi või väiksema elementideploki vahetus võimalik on?
Ja veel enne seda vigase või teistest nõrgema elemendi väljaselgitamine, kas selleks ka mingi meetod või tööriist olemas on?
Vasta
#14

Aku element ise on vahetatav, ainuke probleem on selles, et siis tuleb aku lahti võtta. Termorüüsi uuesti kasutada ei saa, see tuleb uus panna.
See konkreetne lahendus, mida mina kasutan, on täielikult lahtivõetav ja taaskasutatav, pikemalt https://vruzend.com/  Minu jaoks oli selle lahenduse eelis see, et see on polt/mutter ühendustega. Punktkeevitust mul pole ja osta ei tahtnud.
Aga isegi kui aku on kokku pandud punktkeevitusega, ka siis on võimalik elemente vahetada, natuke rohkem vaeva on lahtivõtmisega.

Aku tegemisel vaatasin enne mõnda youtube videot antud teemal ja tegin selle järgi. Kõige lihtsam meetod kontrollida, et elemendid on suhteliselt korras, on nende pinge enne koostmist üle mõõta üks haaval. Samuti tuleb ühe aku sees kasutada võimalikult sarnaseid elemente (rangelt võttes sama tootja sama tüüpi elemendid). Mina mõõtsin enne koostamist kõik üle ja sain tulemuseks pingete erinevused 0,02 voldi piires (mälu järgi pakun, et pinged olid vahemikus 3,53-3,55V). Nüüd mõne laadimistsükliga ei ole akuga seoses küll ühtegi probleemi olnud.

Kui on väga suur kahtlus, et elemendid on vigased, siis tuleb teha koormuskatse. Tellida/ehitada koormusstend ja siis saab väga täpse vastuse. Ei ole pidanud vajalikuks seda soetada. Tellisin elemendid väikese varuga, aga tegelikult olid kõik korras.
Vasta
#15

Soovitan sellist BMSi: JBC BMS

Läbi äpi näeb praktiliselt kõike ja saad parameetreid muuta nii kuidas ise soovid. Pole muidu riistu praktiliselt vajagi, et näha mis akuga toimub
Vasta
#16

BMS valik on tõesti lai, umbes sama lai kui elementide oma.

Kuna selles projektis oli põhirõhk sõitev masin, siis ma väga ei püüdnud aku arendamisega tegeleda. Vb mõni järgmine projekt jõuan ka seda vaadata.

Praegu valisin meelega sellise BMS, kus kõik parameetrid on paigas. Peab lihtsalt vaatama, et aku, BMS ja mootor omavahel kokku sobiks.
Vasta
#17

Praeguse seisuga on selle projekti kõige nõrgem koht rehvid. Ega ma selle raha eest palju ei oodanudki, aga nädalaga rehvid läbi sõita on ikka natuke palju.

Kordamine on tarkuse ema: kallis jupp võib olla kvaliteetne, odav jupp ei saa olla kvaliteetne.
Vasta
#18

(24-08-2022, 22:00 PM)axeldajax2 Kirjutas:  ... Kordamine on tarkuse ema: kallis jupp võib olla kvaliteetne, odav jupp ei saa olla kvaliteetne.
Vaidleks vastu, on mõningaid kogemusi ka vastupidise kohta, nt äsja suri oma 20 a vana Handymani rellakas, kõrval on mitu firmakat enne otsad andnud. Ütleks et kalli jupi puhul on loteriivõidu tõenäosus 95%, odava puhul 5%.
Vasta
#19

(25-08-2022, 08:03 AM)honkomees Kirjutas:  
(24-08-2022, 22:00 PM)axeldajax2 Kirjutas:  ... Kordamine on tarkuse ema: kallis jupp võib olla kvaliteetne, odav jupp ei saa olla kvaliteetne.
Vaidleks vastu, on mõningaid kogemusi ka vastupidise kohta, nt äsja suri oma 20 a vana Handymani rellakas, kõrval on mitu firmakat enne otsad andnud. Ütleks et kalli jupi puhul on loteriivõidu tõenäosus 95%, odava puhul 5%.


Enne tuleb asjale sisse vaadata kui, et välimuse ja hinna järgi otsustada.
Mul oli kunagi saksast ostetud akutrell. Nn.odav kräpp. 50 marka maksis. Keerasin mootori otsas oleva hammaka puru. Ja usute või ei aga 1:1 istus sisse 2400 kroonise Makita sisu koos mootoriga.(vellel kukkus 2.korruse aknast betooni peale ja korpust nagu poleks olnudki)
Vahe oli selles  et minu mootor oli 16 8 V vist aga  Makita mootor 12V.
Vot sulle siis odav kräpp.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#20

(25-08-2022, 08:58 AM)Daff Kirjutas:  
(25-08-2022, 08:03 AM)honkomees Kirjutas:  
(24-08-2022, 22:00 PM)axeldajax2 Kirjutas:  ... Kordamine on tarkuse ema: kallis jupp võib olla kvaliteetne, odav jupp ei saa olla kvaliteetne.
Vaidleks vastu, on mõningaid kogemusi ka vastupidise kohta, nt äsja suri oma 20 a vana Handymani rellakas, kõrval on mitu firmakat enne otsad andnud. Ütleks et kalli jupi puhul on loteriivõidu tõenäosus 95%, odava puhul 5%.


Enne tuleb asjale sisse vaadata kui, et välimuse ja hinna järgi otsustada.
Mul oli kunagi saksast ostetud akutrell. Nn.odav kräpp. 50 marka maksis. Keerasin mootori otsas oleva hammaka puru. Ja usute või ei aga 1:1 istus sisse 2400 kroonise Makita sisu koos mootoriga.(vellel kukkus 2.korruse aknast betooni peale ja korpust nagu poleks olnudki)
Vahe oli selles  et minu mootor oli 16 8 V vist aga  Makita mootor 12V.
Vot sulle siis odav kräpp.
See on natuke OT aga võin kinnitada. Kunagi 12V punase akuga Makita suri ära ja vana lambise Fermi mootor läks asemele. Hammaka pidi vist aint ära vahetama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne