"Surm, maksud ja elektriauto"
#1

Elektrikaubiku ja laiemalt elektriauto tasuvusest tulevikus.
Maksude ja keeldudega tehakse vajadusel iga asi tasuvaks.
Ülimadala emissiooni tsooni võimalik loomine Tallinna kesklinnas.
Jutt abilinnapea suust , mitte mingi suvalise hipsteri arvamus.
https://www.err.ee/1608682033/tallinn-ka...anad-autod
Vasta
#2

(12-08-2022, 08:22 AM)raulex Kirjutas:  Elektrikaubiku ja laiemalt elektriauto tasuvusest tulevikus.
Maksude ja keeldudega tehakse vajadusel iga asi tasuvaks.
Eks ta ole. Huvitav, kuidas auto sai hobusest jagu ilma maksude ja keeldudeta?

(12-08-2022, 08:22 AM)raulex Kirjutas:  Ülimadala emissiooni tsooni võimalik loomine Tallinna kesklinnas.
Jutt abilinnapea suust , mitte mingi suvalise hipsteri arvamus.
https://www.err.ee/1608682033/tallinn-ka...anad-autod
See abilinnapea on tuntud oma autovaenulikkuse poolest. Meenutab mulle neid Tartu keenjusi, kes poole Riia tänavat kinni tahtsid panna.
Vasta
#3

(12-08-2022, 08:37 AM)olevtoom Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:22 AM)raulex Kirjutas:  Elektrikaubiku ja laiemalt elektriauto tasuvusest tulevikus.
Maksude ja keeldudega tehakse vajadusel iga asi tasuvaks.
Eks ta ole. Huvitav, kuidas auto sai hobusest jagu ilma maksude ja keeldudeta?

Sest auto pakkus (keskkonna arvelt) rohkem mugavust vähema vaevaga kõigile, kes jaksasid seda kinni maksta. Et keskkond saab suurt kahju, ei mõelnud sel ajal keegi, sest meid oli alla kahe miljardi siin pallil (https://www.worldometers.info/world-popu...n-by-year/)

Elektriauto pakub täna sisepõlemismootoriga analoogiga võrreldes rohkem väga vähestele. Pigem võimaldab paljudel saada hakkama vähemaga, aga kes ikka vabatahtlikult askeesi tahaks minna, eksole Toungue

Olle veidi wanu lehelugusid lugema juhtunud, siis täpselt sama vaidlus käis ka toona: ühed olid seda meelt, et autumobiil on üks mõttetu ja tappev asi ja teised lootsid sellest leevendust.
Nagu ajalugu on näidanud, siis mõlemad eksisid: hoolimata liiklussurmade kõrgest arvust on sisepõlemismootor laiemalt viinud meid napi saja aastaga ülerahvastatusesse ja saastasurma äärele. Ning kiirus muudkui kasvab...
Vasta
#4

Aga see keskkonna tsoonide loomine pole just ratas mida leiutatakse. Saksas on autod kõik ära märgistatud ja tsoonides liiklusmärgid ees kes saab sisse kes mitte.
Vasta
#5

(12-08-2022, 08:56 AM)v6sa Kirjutas:  hoolimata liiklussurmade kõrgest arvust on sisepõlemismootor laiemalt viinud meid napi saja aastaga ülerahvastatusesse
kuigi mul siin teemas sisuliselt keelati sõna võtmine, siis korraks siiski - see, et just sisepõlemismootor on "meid" ülerahvastatusse viinud, on üpris kahtlane väide. Tasuks ehk järgi vaadata, millistes maailma piirkondades on inimeste arvu juurdekasv suurem ja kus väiksem; ja miks see nii on...
Vasta
#6

(12-08-2022, 08:56 AM)MeelisV Kirjutas:  Aga see keskkonna tsoonide loomine pole just ratas mida leiutatakse. Saksas on autod kõik ära märgistatud ja tsoonides liiklusmärgid ees kes saab sisse kes mitte.
Tsoonide loomine võiks käia koos konkreetsete õhukvaliteedi mõõtmistulemustega ja soovitud näitajatega, lihtsalt "sellepärast et saksamaal on nii" põhjendus ei kõla väga veenvalt. Kindlasti on kuskil õhukvaliteedi andmed saadaval, kas on Tallinnas asi nii hull et taoline keeld midagi muudaks üleüldse?
Vasta
#7

(12-08-2022, 09:20 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:56 AM)v6sa Kirjutas:  hoolimata liiklussurmade kõrgest arvust on sisepõlemismootor laiemalt viinud meid napi saja aastaga ülerahvastatusesse
kuigi mul siin teemas sisuliselt keelati sõna võtmine, siis korraks siiski - see, et just sisepõlemismootor on "meid" ülerahvastatusse viinud, on üpris kahtlane väide. Tasuks ehk järgi vaadata, millistes maailma piirkondades on inimeste arvu juurdekasv suurem ja kus väiksem; ja miks see nii on...

Kes keelas ja millal?

Sa ei väida ometi, et Aasia ja Aafrika (jätame riigid hetkel täpsustamata)  ei kasuta sisepõlemismootori tekitatud tööstusrevolutsiooni vilju? Toiduabi, relvastus, meditsiin?

Mõtlesin tõesti "meie" all inimkonda tervikuna.  Mitte konkreetset riiki ega regiooni (ning eriti mitte Eestit, kuivõrd meie napp poolteist miljonit on täpes maailma mastaabis).

Haritud ksf! on õigus väita, et mitte tehniline vahend (sisepõlemismootor), vaid inimeste laiskus, mugavusiha ja ahnus on viinud meie praeguse olukorrani. Ning elektriauto ei muuda seda mitte kuidagi, me jääme ikka laiskadeks ja ahneteks vähemalt esialgu. Altruistid surevad lihtsalt välja (kui riiklik sunniaparaat neid maksudega ei turguta)Smile
Vasta
#8

Tsitaat:Altruistid surevad lihtsalt välja (kui riiklik sunniaparaat neid maksudega ei turguta)
No siin foorumiski oli juttu mehest, kes hobusega veab metsa välja. Ega ta ometi oma teguviisi tõttu ära surnud??? Loodan ikka et elab pikka elu ilma maksude või dotatsioonidega turgutamata.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

(12-08-2022, 09:40 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Altruistid surevad lihtsalt välja (kui riiklik sunniaparaat neid maksudega ei turguta)
No siin foorumiski oli juttu mehest, kes hobusega veab metsa välja. Ega ta ometi oma teguviisi tõttu ära surnud??? Loodan ikka et elab pikka elu ilma maksude või dotatsioonidega turgutamata.
Vaata järgi sõna "altruist" tähendus :-) Sa kirjeldad siin amišeid :-)
Vasta
#10

Kui nullemisioon on käeulatuses, siis saab ka asulate õhukvaliteedile esitada suuremaid nõudmisi kui " ei põhjusta suuremal osal inimestel pöördumatuid tervisekahjustusi".
Ja just käeulatuses, mitte käega katsuda, sest minu hinnangul on lahendamata  kolm põhiprobleemi:
Keskkonnasõbralik elekter ei tule lihtsalt stepslist. Eestisse vaja on tuumajaama ja/või tõsiseltvõetavat salvestusvõimekust. Kolmas merekaabel ei tee ka paha.
Kuskil karumustikas peenikese traadi otsas elavad inimesed vajavad kindlasti riigi tuge elektrivõrgu renoveerimisel. Natuke ilmselt ka korteriühistud.
Auto hind ka, eriti paremad masinad. Natuke laheneb iseenesest elatustaseme netotõusu tõttu. See aasta on muidugi erand.
Vasta
#11

Poolitasin ülaloleva elektriauto teemast: jutt ei piirdu tehnikaga ja olgu siis nn üldise (tehnika)poliitika vaated eraldi vaba teema all.

nutulaule stiilis "oh ma vaesekene - kas ma ikka 30 aasta pärast oma sõidetud saan" ja muidu sisuvaba kirumist või 10 postituses ühesuguse mantra kordamist ei ole muidugi ka siia teemasse (ning foorumisse tervikuna) vaja.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#12

(12-08-2022, 09:23 AM)Mart Laanelepp Kirjutas:  
(12-08-2022, 08:56 AM)MeelisV Kirjutas:  Aga see keskkonna tsoonide loomine pole just ratas mida leiutatakse. Saksas on autod kõik ära märgistatud ja tsoonides liiklusmärgid ees kes saab sisse kes mitte.
Tsoonide loomine võiks käia koos konkreetsete õhukvaliteedi mõõtmistulemustega ja soovitud näitajatega, lihtsalt "sellepärast et saksamaal on nii" põhjendus ei kõla väga veenvalt. Kindlasti on kuskil õhukvaliteedi andmed saadaval, kas on Tallinnas asi nii hull et taoline keeld midagi muudaks üleüldse?

Saksamaa on nii ja naa. Kui vahele jääd siis 70 eurtsi trahvi kui oled ilma kleepsita "umweltzone"s  aga vaadake Londonis on värk tõsisem. Seal on  teema personaalses lähenemises. Kui vale autoga vales tsoonis oled saad päris kena arve. Kaamerad filmivad-salvestavad-analüüsivad-otsustavad ja lõpuks väljastavad.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#13

(12-08-2022, 09:33 AM)v6sa Kirjutas:  Sa ei väida ometi, et Aasia ja Aafrika (jätame riigid hetkel täpsustamata)  ei kasuta sisepõlemismootori tekitatud tööstusrevolutsiooni vilju? Toiduabi, relvastus, meditsiin?

Pigem kosmeetiline täpsustus: tööstusrevolutsioon, sh senisest võimekam fossiilipõhine transport sai alguse aurumootoriga. Mitte sisepõlemismootoriga. Ajaline vahe ca sajand. Nüüd on veel üks sajand möödunud ja seisame ilmselt järgmise tsükli ees. Oleksime vast seisnud varem, kui väga lihtsalt põletatavat energiat fossiilina maa seest odavalt kätte ei saaks.

Muidu tööstusrevolutsiooni aegsest saastest ja "tööliste elukvaliteet vs palgatöö olemasolu" dilemmast kirjutas selle aasta alguspoolel Imeline Ajalugu. Päris mustades toonides - kas põhjendatult, ei tea. 35a tagust halli Kundat mäletades ei pingutanudki äkki artikli kirjutaja üle - ega see ei olnud ju kah normaalne, ometi oli alles hiljutine reaalsus.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#14

Huvitav, miks see Aafrika kõigil koguaeg hambus on - esiteks elab selle meeletu maalahmaka peal vähem inimesi kui Indias ning saastada ei oska nad absoluutselt.

Eestlased samas on selles väga osavad, maailmas 12. kohal: https://www.worldometers.info/co2-emissi...er-capita/ . Ehk laias laastus on ühele eestlasele ära panemiseks vaja nelja aafriklast.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#15

Ja kui suur osa aasia reostusest on euroopa/usa oma? Köigest on ju puudus kui laevad Hiinast ei tule.
Vasta
#16

(12-08-2022, 10:55 AM)13piisab Kirjutas:  Pigem kosmeetiline täpsustus: tööstusrevolutsioon, sh senisest võimekam fossiilipõhine transport sai alguse aurumootoriga. 
...


Ma ei nõustu sellega: aurumasin oli toona (ja on ka praeguse tehnikataseme juures) analoogse võimsusega sisepõlemisootorist kordades suurem, raskem ja keerukam/tülikam kasutada.

Sellega olen küll nõus, et aurumasin oma puudustega lõi soodsa pinnase sisepõlemismootori tekkeks.

Elektri päritolu ja eelkõige selel keskkonnamõju võrreldes alternatiiviga ON tõsine küsimus. Söeelekter (ja ka tuumaelekter) on siiski samamoodi põletamine, lihtsalt uraani kulub väga vähe koguseliselt, € aga suurt vahet ei ole. Eriti arvestades tänaste tuumakatelde nigelat kasutegurit.

Vello Tamm Juurust teeb hobusega peale muude tööde  ka elektrit:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120044...use-polema

Tunnistab ka ise, et tegu on varuvariandiga, põhielu käib tal ikka traadielektri ja vedelkütusegaSmile
Vasta
#17

(12-08-2022, 10:09 AM)raulex Kirjutas:  ...
Keskkonnasõbralik elekter ei tule lihtsalt stepslist. Eestisse vaja on tuumajaama ...
Selle asjaga on natuke nagu nii ja naa. Euroopa komisjon liigitas selle aasta alguses tuumaenergia kuni aastani 2045 tõesti roheliste hulka ja kuuleka kodaniku jaoks on asi selge. Aga paljud ennast roheliseks nimetavad liikumised maailmas, sealhulgas Eestis, ei ole sellega nõus. Riikidest olevat kõige rohkem vastu olnud Saksamaa, kel kindel plaan tuumajaamu vähendada, sest tuumajäätmete probleem kasvab üle pea.
Vasta
#18

Mis üldse on keskkonna sõbralik elekter?  Päikeseoaneelid oma kasutusea lõppedes on probleem, juba praegu on probleem, samamoodi tuugenite labad, nende ümbertöötlemine sobivateks materjalideks mida taas kasutada saaks on probleem.  Elektriautod kindasti pole rohelised. Jh Linnas sobivad, õhk puhtam ja energiat kulutavad sisepülemismootoriga võrreldes vähem.  Ag akuprobleem jääb...eriti liitiumi puuduse probleem.  Super kondekad ehk päästavad.
Vasta
#19

(12-08-2022, 11:27 AM)nootsii Kirjutas:  Ja kui suur osa aasia reostusest on euroopa/usa oma? Köigest on ju puudus kui laevad Hiinast ei tule.
sh e-mobiilide ehitamiseks vajalike komponentide tootmine, akude tarbeks maavarade kaevandamine reostavad maailma mitte vähem ja seda vaid selle pärast et pariisid-londonid-berliinid saaksid puhtama õhu- krt lõpetage suurlinnastumine ja kolige maale, hajaasustuse tingimustes on õlipõletajatega täitsa võimalik end mitte ära mürgitada, ka üleilmses mastaabis. Kõige kurja juur on linnades ...
Vasta
#20

Tsitaat:tuumajäätmete probleem kasvab üle pea.
Hea öelda. 

Kustkohast tuleb tuumakütus neile jaamadele? Miks ei saa või ei osata või pole otstarbekas need jäätmed puistata aherainega segamini ja jätta sinnasamasse kust võeti kütus. No lihtne analoogia - lehm sööb rohtu ja väljutab sinnasamasse jäätmed. Tõmbad hunniku rehaga (äkkega) laiali. Kõik oleks õnnelikud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne