"Surm, maksud ja elektriauto"

Rahandusminister kohustas EE põlevkivijaamad kuni aastani 2026 töövõimelisena hoidma , siiani oli selleks aastaks 2023 . Millest nüüdse teadmise toel aastal 2026 juhitavat elektritootmist asendada plaanitakse , teab keegi ?
 Hiinlased said esimese SMR reaktoril põhineva elektrijaama toodangut andma , samuti on neil vist  töös sulasoolareaktor , venelased pingutavad mis jaksavad aga tehnoloogiline võimekus on nõrk , kuigi ungarlastele nad 2 tuumajaama ehitavad .
Vasta

Selle 4 aastaga ei suudeta otsustki vastu võtta, rääkimata ehitamisest.

Ainus asi mis võib õnnestuda on tarbimise vähendamine, kasutades kõrgeid hindasid.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(26-08-2022, 18:05 PM)raulex Kirjutas:  see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru.

Kas ei ole mitte nii, et mida kõrgem temp, seda tohkem mahub sinna veeauru, mis ei tähenda seda, et kohe automaatselt on.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

No tore on. Saab siis see nordpuuli viis tuhhi ka ära nähtud.... Sellepärast, et nii on kokku lepitud.

Homne (17. augusti – toim) hinnatipp Baltikumis on alus maksimaalse hinna tõusule kuni 5000 eurot/MWh,“ kinnitas ta (Ingrid Aus).

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Jah see 4000 või 5000 on hind, millest mina ka aru ei saa.
Kuskil 800-900 juures lõpevad elektrijaamade kõrgeimad hinnad.
1000+ kanti tulevad tarbimisest loobumise pakkumised.
Mis selle 4000 või 5000 mõte on? Võrgu kokkukukkumise vältimine lootuses, et tarbimist vähendatakse?
 A kui ei vähendata piisavalt? Kõik pole ju sugugi börsihinnal.
Ühesõnaga segane värk, mis vajab ülikiiret lahendust.
Vasta

See kokkulepitud "ühtlustatud hinnalagi" ei olegi nii väga lagi, selleks et seda kergitada ei ole isegi seda lage vaja saavutada, see geenius kes need  all toodud punktid pastakast välja imes, saab loodetavasti täna kenasti premeeritud:

Ingrid Aus: „Euroopa Liidu elektrituru reeglite järgi tõstetakse kokkulepitud tipphinda juhul, kui vähemalt ühes hinnapiirkonnas ja vähemalt ühel tunnil saavutab börsihind 60% senisest tipphinnast ehk 2400 eurot/MWh.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et hoida ära 4000-eurone elektri tunnihind, kirjutab Äripäev.

Aga mis sunnib seda viimast türnüfflit (kas tegelikult on kindlasti kena inimene) seda ostu sooritama kui selle hinnaga lüüakse hind lukku kõigil ja kogus on olamatu ? Kui hind on 4 tuhhi, siis on selge, et tavapärast tarbimist selle tunni jooksul ei toimu ja seda puudujäävat särtsu (ja tegelikult ka suurt hulka ostetut) ei tarbitagi. Täna on NP tunnistanud, et tehingud olid ool-rait ja show läheb sama moodi edasi.. Olukorras kus seda neja tuhhist pakkujat ei ole võmalik tuvastada, hmmm..

Ei mingit seost eelnevaga, aga annab mingi aimduse.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Vaene tädi, mida kõike ta küll vorstile leiva peale kraapimiseks meile rääkima peab. Aga nagu ütlesid klassikud - häbi läheb üle ja raha jääb ju alles.
Vasta

Häbi on aga ei tunne.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(26-08-2022, 09:11 AM)v6sa Kirjutas:  
(25-08-2022, 23:01 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(24-08-2022, 08:25 AM)v6sa Kirjutas:  
(24-08-2022, 08:21 AM)vant Kirjutas:  See pole ju börs Smile
 Börsil mängijad kaotavad alati, kõik võidud on ajutise iseloomuga.
Ilmselt ei ole mõeldud meie elektribörsi, vaid kõiki börse üldse. Seda arvestades on tegu vast kõige jaburama lausega üldse, mida ma siit foorumist kunagi lugenud olen. Vihjeks, börsidel näiteks USA aktsiatesse panustanud "mängurite võidud" biidivad inflatsiooni pika puuga ja seda pikkade aastakümnete vältel...

Mul pole midagi selle vastu, kui austet erudeeritud ksf! ilkumise asemel esineb hariva kirjutisega ja näitab, kuidas on võimalik börsil pidevalt ja stabiilselt võita. LHV foorumist jääb mulje, et see väga hästi ei õnnestu pikaajaliselt kellelgi ja enamus "finantsilise iseseisvuse" saavutanuid pole veel kümmet aastatki börsilteenitust elanud... Vara veel trakse plaksutada, tundub mulle.
Palun hr v6sa. Oma teadmatust võib ka vähem arrogantselt väljendada.
Allpool on 500 suurema USA ettevõtte käekäiku väljendava aktsiaindeksi graafik. Igale investeerimisest mõnevõrra kuulnud inimesele on selle olemasolu meeldetuletamine sama mis äsja gümnaasiumi lõpetanud inimesele A-st ja B-st rääkimine.
Sellesse indeksisse on võimalik igaühel panustada, ehk "aktsiabörsil" osaleda.
Investeerimine on pikaajaline tegevus ja tulemusi näed aastate, parem kümnete aastate pärast. Ükskõik millisel ajal, ütleme vähemalt 10 aastat tagasi, sa oleks sinna panustanud,
oleksid sa kõvas võidus ning oma raha mitmekordistanud. Ning see kasv ületab inflatsiooni suurelt.
Tõsi küll viimasel aastal on olnud kerge langus, aga nagu öeldud, siis investeerimine on pikaajaline tegevus ja ühe aasta tulemused ei loe midagi.
Sa läksid nüüd kõvasti hoogu ja hakkasid seletama sissetuleku saamisest "börsilt" - enne väitsid, et börsil on võimalik ainult kaotada.
Mina tõestan sulle, et aktsiatesse pikaajaliselt investeerides sa raha ei kaota, vastupidi, suurendad seda.
Veel küsimusi?
EDIT: pean lisama ka põhjenduse, et miks aktsiate hinnad pikas perspektivis tõusevad. Muidu sa hakkad ajama mingit joga mullistumisest, usust vms. Põhilised põhjused on majanduskasv, inflatsioon, inimkonna arvu suurenemine, tehnoloogia areng. Teatud osa on loomulikult usul (usaldusel) ka.

https://www.upload.ee/image/14458560/sp.jpg
Vasta

Aktsiahinnad ei "tõuse" vaid rahaühiku väärtus väheneb. 
Pole vahet, kas "aktsiaks" on leivapäts, bensiiniliiter v silikaattellis.
Vasta

Tänastes uudistes oli vilksamisi juttu, et CO kvoot pani pörsil kah oma max hinnalae ära. 
Lords of Scam on nähtav Netflixis ja räägib kuidas kurikaelad CO kvoodi pisnesiga Euroopas miljardeid rotti panid. Vaevalt et midagi muutunud on, seda pörsi sisteemi kaitstakse kiivalt.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Tseeoopasa võtmes on eriti märgiline see, et saastamine on vägapaha kuniks sa selle eest "õigetele "inimestele"" raha pole maksnud. Niipea kui maksad, on saastamine üdini nummi nagu liblikapeer Big Grin

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(29-08-2022, 22:04 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Aktsiahinnad ei "tõuse" vaid rahaühiku väärtus väheneb. 
Pole vahet, kas "aktsiaks" on leivapäts, bensiiniliiter v silikaattellis.
Sa vist ei ole tuttav sellise mõistega nagu inflatsioon.
Kui teed selle mõiste endale selgeks, siis saad uurida, kui suur on olnud näiteks viimase paarikümne aasta inflatsioon ja kas aktsiahindade kasv on sellest suurem või väiksem.
Vasta

(29-08-2022, 23:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(29-08-2022, 22:04 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Aktsiahinnad ei "tõuse" vaid rahaühiku väärtus väheneb. 
Pole vahet, kas "aktsiaks" on leivapäts, bensiiniliiter v silikaattellis.
Sa vist ei ole tuttav näiteks sellise mõistega nagu inflatsioon.
Kui teed selle mõiste endale selgeks, siis saad uurida, kui suur on olnud näiteks viimase paarikümne aasta inflatsioon ja kas aktsiahindade kasv on sellest suurem või väiksem.
Absoluutselt nõus. Aga siinkohal on paslik märkida, et kui kõik kasutaksid oma aktsiaid reaalajas käibekapitalina (mitte aktsiate vastu laenatud rahaliste vahenditena mille eest omastada järgmisi aktsiaid) poleks selle kokkuleppelise manifestatsiooni püsikindlus mitteteps suurem, kui paberile trükitud valuutal.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(29-08-2022, 23:36 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Tseeoopasa võtmes on eriti märgiline see, et saastamine on vägapaha kuniks sa selle eest "õigetele "inimestele"" raha pole maksnud. Niipea kui maksad, on saastamine üdini nummi nagu liblikapeer Big Grin
Selline lähenemine on veic "lihtne". Tegelikult on CO2 (tsee ooo kaks) maksustatud, et selle õhku paiskajal tekiks majanduslik huvi oma heitmekoguseid allapoole viia. Kahjuks/õnneks on raha ja selle kulumine ainus "jutt" mida mõistetakse - mitte ükski juhis/määrus vms. ei löö nii valusasti kui hoop rahakoti pihta  Toungue
Vasta

(30-08-2022, 10:16 AM)maaks Kirjutas:  
(29-08-2022, 23:36 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Tseeoopasa võtmes on eriti märgiline see, et saastamine on vägapaha kuniks sa selle eest "õigetele "inimestele"" raha pole maksnud. Niipea kui maksad, on saastamine üdini nummi nagu liblikapeer Big Grin
Selline lähenemine on veic "lihtne". Tegelikult on CO2 (tsee ooo kaks) maksustatud, et selle õhku paiskajal tekiks majanduslik huvi oma heitmekoguseid allapoole viia. Kahjuks/õnneks on raha ja selle kulumine ainus "jutt" mida mõistetakse - mitte ükski juhis/määrus vms. ei löö nii valusasti kui hoop rahakoti pihta  Toungue
Lihtne (ilma jutumärkideta) on see, et majanduslik huvi on lasta tarbijal skeemimeistrite leiutis kinnimaksta. Kordamine on tarkuse ema, sestap proovin korra veel hästi lihtsalt selgitada asja olemust. Äraütlemataselt lihtne on seda näitlikustada elektri hinna abil -  valitsus saab kvoodi Euroopa Komisjonilt tasuta. Parseldab kvoodi spekulantidele maha ja räägib saadud vahenditest, kui tulust. Elektritootja ostab kvoodi spekulantidelt ja kirjutab kvoodile kulutet summa lõpptarbija arvele. Misläbi on lõpptarbijale kehtestatud täiendav maksukoormus ilma seadusandja tahteavalduseta või täitevvõimu haldusaktita. Lihtne.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(30-08-2022, 10:31 AM)DevilDeVille Kirjutas:   valitsus saab kvoodi Euroopa Komisjonilt tasuta. Parseldab kvoodi spekulantidele maha ja räägib saadud vahenditest, kui tulust. Elektritootja ostab kvoodi spekulantidelt ja kirjutab kvoodile kulutet summa lõpptarbija arvele. Misläbi on lõpptarbijale kehtestatud täiendav maksukoormus ilma seadusandja tahteavalduseta või täitevvõimu haldusaktita. Lihtne.

Kas õiguskantsleri arvamust küsisid juba? Siin on tulemit loota vist naiivne?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(30-08-2022, 10:31 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(30-08-2022, 10:16 AM)maaks Kirjutas:  
(29-08-2022, 23:36 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Tseeoopasa võtmes on eriti märgiline see, et saastamine on vägapaha kuniks sa selle eest "õigetele "inimestele"" raha pole maksnud. Niipea kui maksad, on saastamine üdini nummi nagu liblikapeer Big Grin
Selline lähenemine on veic "lihtne". Tegelikult on CO2 (tsee ooo kaks) maksustatud, et selle õhku paiskajal tekiks majanduslik huvi oma heitmekoguseid allapoole viia. Kahjuks/õnneks on raha ja selle kulumine ainus "jutt" mida mõistetakse - mitte ükski juhis/määrus vms. ei löö nii valusasti kui hoop rahakoti pihta  Toungue
Lihtne (ilma jutumärkideta) on see, et majanduslik huvi on lasta tarbijal skeemimeistrite leiutis kinnimaksta. Kordamine on tarkuse ema, sestap proovin korra veel hästi lihtsalt selgitada asja olemust. Äraütlemataselt lihtne on seda näitlikustada elektri hinna abil -  valitsus saab kvoodi Euroopa Komisjonilt tasuta. Parseldab kvoodi spekulantidele maha ja räägib saadud vahenditest, kui tulust. Elektritootja ostab kvoodi spekulantidelt ja kirjutab kvoodile kulutet summa lõpptarbija arvele. Misläbi on lõpptarbijale kehtestatud täiendav maksukoormus ilma seadusandja tahteavalduseta või täitevvõimu haldusaktita. Lihtne.
See tahteavaldus kirjutati alla öiroliidule JAH-sõna ütlemisega. Mina ütlesin EI Wink See, millest kaagutav kanaklari ei siis ega ka täna aru ei saa. Seesama VALIMISE ja mõtlemise koht: pärast peab ka iseendal peeglisse vaadates hea tunne olema! Kui sealt vaatab vastu "loll kaamel" siis süüdistada on vaid iseennast. 
Mina hetkel elektri hinna üle ei vingu! 21 senti arvepõhisena ei ole ju vingumist väärt? Iseenda riikliku sõltumatuse käest andmisel on olnud ju ka positiivseid külgi ja see EI oligi puhtalt majanduslik-omapeagamõtlemise pärast. CO2 jm tsentraliseeritud idiootsused on lihtsalt paratamatus. Õnneks loksutab sõda ja energiakrisi selle talvega asjad jälle vanadele seisukohatedele lähemale tagasi! Ainus häda on see, et meie peata kanakari kaagutab-määgib ikka vikerkaarlastest lögaga kaasa ja midagi radikaalsemat otsustada ei julge. Isegi suurimad perzevestid saksmannid julgevad "radikaliseeruda". Ja saab neil siiber, kuututatakse CO2 spekulandid "mitteprioriteetseteks" ja prioriseeritud rongid hakkavad jälle sõitma...söega varustatud ahjude poole. Lihtne ajaloo kordumine, mis tuleb kunagi igal juhul! Kas meie eluajal või hiljem, on küsimus.  Ja kes on prioriteetide seadjad, ka see on küsimus! Kas lihasööjad või taimetoidulised, kas 5 korda päevad määgivad või hiies käijad, tuumaenergeetikud või rohepeerufännid jne. Ja ajalooline fakt on ka see et iga sajandiga läheb Impeeriumite eluiga lühemaks. 1957 sai Rooma Lepinguga tänane EL sisulise alguse ja 65 aastat on juba piisavalt pikk aeg et seda lagundama hakata. Eelmine megaimpeerium nimega NLiit hakkas ka murenema täpselt 65-aastasena Brežnevi surmaga ja 74-aastasena vajus "kossdi" kokku. Erinevalt Hiinast, kes pole Impeeriumiks kunagi pürginud ja on püsinud enam-vähem "omades" piirides. Aga on täna Impeeerium... Suurbritannia astus alles 1973 EEC'sse ja EU'st astus välja juba 2020. Ahjah, ajalooliselt polnud see aga esimene väljaastumine sest Gröönimaa astus EEC'st välja 1985. Samamoodi geograafiliselt eriline paik ja lõunaeuroopalikust jamast sai siiber 12 aastaga...
Vasta

(30-08-2022, 00:31 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(29-08-2022, 23:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(29-08-2022, 22:04 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Aktsiahinnad ei "tõuse" vaid rahaühiku väärtus väheneb. 
Pole vahet, kas "aktsiaks" on leivapäts, bensiiniliiter v silikaattellis.
Sa vist ei ole tuttav näiteks sellise mõistega nagu inflatsioon.
Kui teed selle mõiste endale selgeks, siis saad uurida, kui suur on olnud näiteks viimase paarikümne aasta inflatsioon ja kas aktsiahindade kasv on sellest suurem või väiksem.
Absoluutselt nõus. Aga siinkohal on paslik märkida, et kui kõik kasutaksid oma aktsiaid reaalajas käibekapitalina (mitte aktsiate vastu laenatud rahaliste vahenditena mille eest omastada järgmisi aktsiaid) poleks selle kokkuleppelise manifestatsiooni püsikindlus mitteteps suurem, kui paberile trükitud valuutal.
Kui juba jutuks läks, siis tuleb märkida et oluliselt totakam oleks oma raha näiteks kulda paigutada. Mida mõni peab surmkindlaks raha väärtuse säilitajaks.
Ainuke asi, et kulla hind ei ole viimase 10 aastaga mitte üldse tõusnud. Sama hea oleks oma eurosid kõik see aeg lihtsalt pangaarvel hoida. 
Tõsi küll, kui kindlalt tead, et lähiajal tuleb sõda, siis võib muidugi seda teha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne