Eksponaadid ja lähemalt uudistamine
#41

Tsitaat:mina luban teda enda järelvalve all istuma ükskõik millesse ja tean et tema ei lõhu.  (ise lihtsalt igaks juhuks).....
See väljend "mina luban" pole kohane. Lubada saab siiski AINULT eksponaadi omanik. Mitte mõni piletiostnu. Kui üks isa lubab, läheb kohe mölluks: aga miks see poiss võis? Tahan ka seda rooli kruttida.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#42

(23-09-2022, 22:36 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:mina luban teda enda järelvalve all istuma ükskõik millesse ja tean et tema ei lõhu.  (ise lihtsalt igaks juhuks).....
See väljend "mina luban" pole kohane. Lubada saab siiski AINULT eksponaadi omanik. Mitte mõni piletiostnu. Kui üks isa lubab, läheb kohe mölluks: aga miks see poiss võis? Tahan ka seda rooli kruttida.

Täiesti nõus! Sõltumata sellest kui kultuurselt ja vanatehnikat armastavalt on lapsed kasvatatud, igasugune näppimine ja sisseistumine on ikka ainult omaniku loal!

Vanadel asjadel on omad eripärad, mida tihti teab ainult sõiduki omanik. Asjade katkiminek ei pruugi olla alati pahatahtlik või hoolimatusest põhjustatud, vanad sõidukid võivad näiteks sisaldada näiliselt terveid detaile, mis tegelikult katsumist ei kannata. Teadmatusest on selliseid asju väga lihtne lõhkuda ka ettevaatlik olles.


Ja loomulikult on õige punkt ka see, et kui üks tohib, arvavad teised kohe, et ka nemad tohivad. Omaniku loal ja järelvalve all, on OK, aga iseseisvalt võõrast tehnikat (või muud eksponaati) katsuda ei tohi!
Vasta
#43

(23-09-2022, 22:36 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:mina luban teda enda järelvalve all istuma ükskõik millesse ja tean et tema ei lõhu.  (ise lihtsalt igaks juhuks).....
See väljend "mina luban" pole kohane. Lubada saab siiski AINULT eksponaadi omanik. Mitte mõni piletiostnu. Kui üks isa lubab, läheb kohe mölluks: aga miks see poiss võis? Tahan ka seda rooli kruttida.


Eeieieiei - te nüüd olete valesti aru saanud. Luban sirge seljaga ikkagi justnimelt selles mõttes, et kui eksponaadi omanik on selleks loa andnud ja seejuures mina ei pea kartma et põnn mul seal võõras autos midagi ära lõhub.

Te ärge tõmmake kontekstist poolikut rida välja et siis sellega suva suunas edasi minna...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#44

(24-09-2022, 18:06 PM)nustu826 Kirjutas:  
(23-09-2022, 22:36 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:mina luban teda enda järelvalve all istuma ükskõik millesse ja tean et tema ei lõhu.  (ise lihtsalt igaks juhuks).....
See väljend "mina luban" pole kohane. Lubada saab siiski AINULT eksponaadi omanik. Mitte mõni piletiostnu. Kui üks isa lubab, läheb kohe mölluks: aga miks see poiss võis? Tahan ka seda rooli kruttida.


Eeieieiei - te nüüd olete valesti aru saanud. Luban sirge seljaga ikkagi justnimelt selles mõttes, et kui eksponaadi omanik on selleks loa andnud ja seejuures mina ei pea kartma et põnn mul seal võõras autos midagi ära lõhub.

Te ärge tõmmake kontekstist poolikut rida välja et siis sellega suva suunas edasi minna...


Ma lugesin kolm korda su posti läbi ja no ei ole sellist mõtet seal kirjas nagu sa siin väidad. Algses postituses on just see mõte mida siin praegu arvustatakse.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#45

Kasutaja Nustu826 sõna "lubab" võiks asendada sõnaga usaldab ja kõik loksub kenasti paika, kui ka kasutaja ise selgitab selle ära ja ikka sellega nõus ei olda, siis on juba tegu mingil teisel tasemel/eesmärgil infovahetusega.

Ford Granada
Vasta
#46

Minu tited olid täielikud vanatehnika vastased. Rõve,nõme,öak. Täna vanem tüdruk on lubade tegemisel. Issi : 60/70 caddy t soovin.
Vasta
#47

(25-09-2022, 01:58 AM)hobiautod Kirjutas:  Minu tited olid täielikud vanatehnika vastased. Rõve,nõme,öak. Täna vanem tüdruk on lubade tegemisel. Issi : 60/70 caddy t soovin.

Aga mis selles halba? Suvi-kaks tööd, on toorikuraha olemas. Sealt edasi peab balansseerima töö, õppimise, autoehituse, muude hobide, isikliku elu ja kõige muu vahel, kuni tulemus käes. See ju ongi kõige ehedam õpe, et roosa Caddilac ei pargi ennast iseseisvalt õuele, vaeva tuleb ka näha selleks.

Kui laps või noor täiskasvanu õpib hobi (olgu selleks siis kasvõi vanatehnikahuvi) läbi eesmärke püstitama ja neid saavutama, ongi ju õppetulemus käes.
Vasta
#48

Maanteemuuseumis jõngermannidele kõige loogilisemalt tehtud: poole tee peal liivahunnik puidust vaimuka elementaarekskavaatoriga. Rahmeldab sellega veerand tundi ja muude masinate kruttimisvajadus otsas.  Sees äkitselt vajuhääldist käimahüppav teerull  teeb ka viisakamaks.  Siis Rakveres politseiaias posti otsas helikopterimudel, mida sees olles saab igati kallutada. Nii vaikselt kui äkiliselt. Las see issi uurib all kinnimajaautosid, Mul pole aega neid kruttima tulla.
Vasta
#49

(23-08-2022, 22:55 PM)honkomees Kirjutas:  ...
Kuna masinad on külastajate vägivalla eest kaitsmata ei õnnestu meil saada ka eksponeerimiseks laenuks põnevaid masinad eraomanikelt, nad pole vastu väljapanemisele kuid ... .

värske näide, e-kiri muuseumi sünnipäevanäitusel osalenud autoomaniku pahameelest
Tsitaat:Tere

Kirjutan kuna soovin jagada endale pahameelt tekitanud kogemust täna (29.07.23) toimunud autode näitusest maanteemuuseumis. Nimelt tekkis mõningaid probleeme pealtvaatajate käitumisega.

Toon esimese näite mida täna isiklikult kogesin. Jõudsin peale muuseumi eksponaatide külastust tagasi enda sõidukini, et vahepeal jalga puhata. Nägin, et kõrval autos istus noorem poiss (c.a. 10.a vana). Vajutas seal nuppe, käigukangi jne. Eeldasin, et äkki on tegu sõiduki omaniku pojaga. Sealt edasi liikus ta järgmise auto ukseni mis oli lukus, sealt edasi omakorda hoopis minu isa sõidukini ning kakkus seal seda linki jõuga. Enda sõidukist hõikasin veidi tugevamalt ning laps ja tema ema liikusid edasi minu kõrval auto ukseni nagu poleks kuulnud. Enda kõrval seisnud auto omanikku eelnevalt nägin ja teadsin milline noorhärra välja nägi. Kui laps ka sellesse autosse istus ja hakkas akent alla rullima ning rooli kangutama hõikasin seal seisvale emale, et "kas see on Teie sõiduk?". Sealt sain vastuseks peaga liigutades ei. Seejärel tuletasin meelde, et omavoliliselt ei või ühtegi sõidukit puutuda ja sealhulgas ei või ammugi ilma loata sõidukisse siseneda. Vanad autod on omanikel sageli suure vaevaga taastatud ning võivad olla sealhulgas oma vanusest tingitud probleemidega mida ainult omanikud ise teavad. Näiteks käigukangi lahti vallandamisel võib olla nii varaline kui tervislik kahju osalejatele suur. Muidugi ei ole ka tore kui keegi näiteks autol toore jõuga ukselingi või muud sarnast ära rebib.

Jätsin enda elukaaslase meie pere autosid valvama ja huvi korral ka Teistele tutvustama (seda muidugi järelvalvega ja turvaliselt). Edasi liikudes nägin ühte noort isa oma c.a 4 aastase lapsega kes lohistas oma mingit plastikust mänguautot mööda näituse autode värvkatet. Lapse isa nägi seda, kuid ei teinud teist nägu.

Palun tulevikus autode näitustel kaasata võimalusel meeskonda, kes valvaks sõidukeid ning ka valjuhääldist võiks aeg-ajalt vaatajatele meelde tuletada, et sõidukitesse sisenemine ega puutumine ei ole ilma omaniku loata ega juures viibimiseta lubatud! Laste viibimine sõidukite näitustel võiks toimuda ainult ADEKVAATSE lapsevanema järelvalvega.

Tänades
...
Vasta
#50

Mina arvan, et lapsi tuleb kasvatada. Laps peab oskama erinevates olukordades (sh muuseumis) käituda ja loomulikult ta seda teha ei oska - seda tuleb õpetada. Ja vanemate eeskuju sõidab kõikidest ükskõik kui õigetest õpetussõnadest üle (Ja ega see lapse nutt ka nüüd nii hull asi ei ole, et selle pärast peab laskma tal kõike teha). Kodus kehtestab endale igaüks ise reeglid, aga külas (sh muuseumis) käitutakse küla reeglite järgi. Ja see, kui need reeglid tunduvad ebatavalised või lihtsalt ei meeldi, ei tähenda, et külla ei oodata.

Teiseks, kui vanamatel endal ei ole respekti vanatehnika ja selle taastamise/korrashoiu tarvis tehtava töö vastu, siis ei suuda ta seda edasi anda ka oma lastele. Ja selline respekt tekib kas isikliku kogemuse või (vähestel) empaatiavõime kaudu. Ja mida vähem on inimestel kokkupuudet oma kätega ja suure vaevaga valmistatavate asjade vastu, seda vähemaks respekti jääb. Kõik tuleb kätte kergelt ja suhteliselt odavalt. Tänapäevane eluviis ju igati soosib niisugust mõtteviisi, et võtan, kasutan, viskan ära ja võtan järgmise.

Mul endal päris vanatehnikat ei ole - on 98 aasta passat ja 73 aasta põrra, milles kolmeaastastane saab käia, kui ta hästi käitub. Aga autos käimiseks on teatud reeglid - istmete peal ei käida jalgupidi, hoobade küljes ei riputa nagu hullunud makaak jne. Alguses oli päris raske ja kodupolitsei pidi kõrval olema. Seletama, suunama õpetama, vajadusel ka tegema ultimaatumi - kas käitud korralikult, või paneme auto ukse väljastpoolt kinni (ja eks sai ka ust kinni pandud). Nüüd ma enam väga ei muretse, justkui on õpitud autos mängima.

Aga see on laps oma kodus ja üksi. Harjumatus keskkonnas ja kambakesi nad käituvadki teistmoodi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne